· 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
Jõudes isakoju hakkab teda närima süütunne, et ta hoidub isamaa kaitsmisest. Samuti ei ole ta vanematel raha ja ta ei taha kodustele koormaks olla. Seega liitub ta vabatahtlike pataljoniga. Koos Käsperi ja teiste koolivendadega punaste vastu astudes ei lõpe Ahase sisekonfliktid. Magamata öödel arutleb ta sõja teemadel. Kas on vaja erimeelsuseid lahendada üksteist tappes? Miks võitleb ta venna ja kommunistide vastu? Samas ei suudaks ta koos punastega ka oma rahva vastu võidelda. Koolipoisid ja sõda. Pidev hirm iga püssipaugu peale, söögi nappus, halb sõjavarustus, haavad, surm ja omade kogemata tulistamine. Vaenlase seaski on omasid-vendi, sõpru, kaasmaalaseid. Esimestest lahingutest paanilised põgenemised, hilisemad inimhingede kalestumised. Tapmine võib hakata isegi meeldima. Surmahirmust vabanemine, tapamasinliku rutiini tekkimine. Langenute nimed raiutakse kunagi marmorisse, täna on nende koolipinkide tindipottides
See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud.
Saksamaa natsliku diktatuuri kujunemisel oli peamiselt üks suur põhjus. Taheti purustada Saksamaad häbistav Versailles´ lepingut ning muud Saksamaad alandavad lepingud. Seda lubas teha Hitler koos oma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Teiseks põhjuseks oli see, et Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse.
Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega -- on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv -- kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku. Mõneski mõttes pakub film rohkemat kui romaan
Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sõda punastega. Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes liikmete hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid ja suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada. Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma
Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda
armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku — näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega — on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv — kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub erinevustesse raamatust, siis eks
armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega -- on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv -- kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub
Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos. Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum. “Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg teeb valu, kui üritan sellele toetuda. Mida ma nüüd küll pean tegema? Kui läheksime
Alati, kui Käsper ja Käämer kokku juhtusid saama, tekkis nende vahel vaidlus. Üks süüdistas teist tema rikkuses ja hoolimatuses töörahvast, teine aga esimest tema reeturlikkuses ja enamlastele pugemises. Nõnda nad siis vaidlesid, kui Ahas kõrval seistes ei öelnud sõnagi. Päeval, mil kuulutati välja üldmobilisatsioon, oli näha kahtpidi mõistmist. Töörahvas koos Käämeriga ei näinud sellel mingit mõtet, sest tema ju tahtiski, et siin valitseksid sotsialism ühes punastega. Käsper aga oli mobilisatsiooni poolt, sest ta nägi selles ainust võimalust peatada punaste pealetung. Käsper oli üks Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu ninameestest ja seetõttu väga aktiivne sealsetes üritustes. Tihti toimusid tema liidu ja Vene Revolutsiooni Toetajate Ringi kõnekoosolekud, kus mõlemad pooled vaidlesid oma erinevate tõekspidamiste ja vaadete üle. Ahas ei suutnud otsustada kummale poolele võiks jääda tema. Ta teadis, et on pärit vaesest perekonnast ja tihti peab
Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad, sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad võitlema lisaks valgetele ka punastega(relvastatud rühmitus, mis koosnes enamasti talupoegadest). Talupojad võitlesid toidujaotamise korra vastu jne. Talurahva ülestõusud. Enamlaste võim püsis enamasti linnades. Ülestõusud enamlaste endi relvajõududes. Punased ei hävitanud ainult reziimi tegelikke vastaseid, vaid ka oletatavaid, inimesi võeti pantvangi ja lasti maha sotsiaalse päritolu pärast. Enamlased pidid nüüd võitlema talurarahvaga, keda oli palju. 1921. Kuulutasid enamlased välja uue majanduspoliitika e. Nepi
Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt. Natukene enne Tartusse jõudmist tuli neile vastu punaste soomusrong,
Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi ülevaatusele ja siis võitlusesse. Ahaski jäi nüüd kapteni nõusolekul sinna. Nüüd saigi Ahasest sõdur, peale ülevaatust pisteti talle pihku ka relv. Koos Käsperiga hakati relva puhastama, sellelt leiti kuuli jälg. Mugur soovitas relva välja vahetada aga Ahas ei soovinud seda. Üksaeg hakkas Käsperil selg jubedalt sügelema
Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi ülevaatusele ja siis võitlusesse. Ahaski jäi nüüd kapteni nõusolekul sinna. Nüüd saigi Ahasest sõdur, peale ülevaatust pisteti talle pihku ka relv. Koos Käsperiga hakati relva puhastama, sellelt leiti kuuli jälg. Mugur soovitas relva välja vahetada aga Ahas ei soovinud seda. Üksaeg hakkas Käsperil selg jubedalt sügelema
demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadel ja kuulutustulpadele. Manifesti avaliku ettelugemiseni 24. veebruaril ei jõutudki, sest oli märksa tähtsamaid tegemisi. Näiteks tuli tõkestada enamlaste põgenemist sadama kaudu (Paksu Margareeta juures langes lahingus punastega Eesti iseseisvuse esimene ohver - Reaalkooli õpilane Lätlane Johan Muischneek), luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega, organiseerida korrapidamist linnatänavail ning mitmesuguste tähtsate objektide juures jms. 25. veebruari hommik Tallinnas oli pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille sissejuhatuseks luges Reaalkooli trepil seisev Ajutise
tähendanud siiski veel kogu vara kaotust ja sõltus inimesest, kui stoiliselt keegi seda ,,röövimist" talus. Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja tema maareformile olnuks enamlaste võim; viimased oleks aga lisaks maadele võtnud ka elu. Lõuna-Eestis ründasid punaväed uuesti ja taas löödi nad tagasi. Mais hõivas Eesti armee Pihkva. Samal ajal hakkas kerkima uus ohupilv baltisaksa vabatahtlikest koosneva Landeswehri näol. Ametlikult pidi Landeswehr sõdima punastega, alludes Läti valitsusele, kuid selle asemel hoopis kukutas Läti seadusliku valitsuse, ilmse eesmärgiga elustada 1918. aastal luhta läinud unistus Balti hertsogiriigist Saksamaa tiiva all. See oli Eesti huvidele täiesti vastuvõtmatu ja oli vaid aja küsimus, mil Eesti armee ja Landeswehri teed ristuvad. Eestlased olid peale Pihkva jõudnud juba ka sügavale Ida-Lätisse, sest sõjanduse aabitsatõde ütleb, et oma territooriumi ei saa kaitsta selle piiridel seistes.
Igal pool peaks puhkema revolutsioon ja kui ei puhke, siis tuleb kaasa aidata. Lisaks oli terve hult riike, mis olid Tsaari-Venemaa osa, olid iseseisvunud. Seega toimus punaarmee sõjakäik Läände. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola pidid kõik Nõukogude Venemaaga sõdima. Eesti vabadussõda ei olnud midagi ainulaadset. Soomes ei olnud mitte vaid sõda Venemaaga, vaid ka omamoodi kodusõda, sest oli palju punaste toetajaid, nii oli ühiskond lõhenenud. Soomes koos punastega sõdinud olid eelkõige kehviku ja töölised. Lõhe säilis läbi 20.-30. aastate kuni Talvesõjani, mis ühiskonna uuesti üheks tegi. Alade hõivamine ei läinud korda. Esimesena sõlmis Venemaa rahu Eestiga 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. See, et Eesti esimesena rahu sõlmis ei meeldinud teistele, sest ühisrindesse tekkis lõhe. Eesti sai ka 15 miljonit kuldrubla rahulepingu tingimusena, teised aga seda raha ei saanud või said palju väiksemas koguses.
46 13.01 Jõgevast lõuna pool. Kaarepera raudteejaamas said kokku Parts ja Kuperjanov. Kapten Parts andis Kuperjanovile hulga relvi. Kaks partisanide roodu asusid soomusrongidele ja teele Tartu suunas. Soomusrongide meeskondade ja Kuperjanovlaste üldarev võis olla ca 300 inimest. Tartus PA pool 4000 meest. Soomusrongid sõitsid 13.01 edasi. Esimene kokkupõrge punastega Tabivere raudteejaamas, kuhu oli just saabunud 1 punaste eselon. Juba pärast südaööd satuti Kärkna raudteejaamas kokku punaste soomusrongiga. Mõlemale ootamatu, kuid punastele ootamatum ja nad tõmbusid tagasi. Jänese raudteesild üle Suure Emajõe saadi endale, kuid õnneks läks kõik hästi. 14.01 hommikul sõitis 1 soomusrongidest Jänese raudteesõlme poole, teine jäi maha. Punaste lätlaste vahisalk õnnestus silla juurest eemale peletada. Sõit Tartu poole jätkus
Lisaks nendele oli kasutada ka kõik moodsamad relvad- suurtükid, soomusautod, soomusrongid, lennukid jne. Vahepeal omas kontrolli suurema osa Ukrania territooriumi üle. Pol väidetelt oli väidetavalt anarhist. Kui palju anarhismis tegelikult orienteerus, on iseküsimus. Ei tunnistanud ühtegi riigivõimu ega režiimi, võis sõdida ükskõik kellega koos ja ükskõik kelle vastu. Võideldi Ukraina okupeerinud sakslastega, rahvuslike vägedega, valgete ja punastega jne. Alles sõja lõpupoole hakati aru saama, et punaste võit võib tuua kaasa halbu tagajärgi ning temast sai punaste lepitamatu vaenlane. Punaarmee koondas Mahno talurahvavägede vastu jõudude ülekaalu ja lõi selle puruks, nii läks ka teiste rohelistega. Nende taktika eripäraks oli see, et lähtusid sissisõjast. Anti vaenlasele ootamatuid ja seda valusamaid lööke, pärast edu saavutamist tõmbuti tagasi, jäädi ootele, soodsa võimaluse tekkides rünnati taas.