Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad. Varsti saabuvad esimesed öökülmad ja tormituuled, milles avalduvad elu raskused ja muutlikkus. Et nende raskustega paremini toime tulla, algab varre puitumine. Elu võimekuse tipp algab siis, kui lill puhkeb õitsema. Mõni jõuab selleni varem, mõni hiljem. Sellel perioodil saavutatakse oma eesmärgid. Järgneb õite närtsimine, mis näitab, et jõuvarud vähenevad ning toimub taandareng. See rahulik ja mitteaktiivne ajajärk lõppeb viimse õie langemisega surmaga. B.M.
· hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas
lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad. Selleks sobib kerahein kuivemais, päris-aruhein niiskemais oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis. Külviks läheb puhaskülvi korral umbes 20 kg seemet hektari kohta. Fosfor- ja kaaliväetis enamasti soodustavad ristiheina kasvu. Tihti antakse vara kevadel ka kipsi. Kui ristik on täies õies, algab ta puitumine ja ta seeditavus langeb. Varajasem niitmine annab kõrgema väärtusega, seeditavama ja valgurikkama heina, kuid vähem saaki. Aastasaak koosneb enamasti niidust ja ädalast.Ta annab 30-60 kvintaali õhukuiva heina hektari kohta. Rootsi ristikheina hakati kasvatama 18. sajandil Rootsis ja Prantsusmaal. Ta on vastupidav külmale ja märjale, kasvab paremini niiskes kliimas ja niiskes mullas, kardab enam põuda.
Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi
Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja
Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. S1 kihis mikrofibrillid 50-60° nurga all, S2 kihi 15° ja S3 kihi 60-70° nurga all. 23. Vesininikside rakuseinas. Absoluutselt kuivas puidus on tselluoosi makromolekulide –OH rühmade ja heterohapniku aatomite vahel vesiniksidemed, millede energeetiline kogunivoo on maksimaalsel tasemel ja sellisel puidul ilmnevad kõrgendatud mehaanilised näitajad
• Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök)
oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime
-Põõsaste varred on lühemaealised, nende vars hargneb maapinna läheduses. Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne. -Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi lühiealisemad , kogu taime eluiga võib aga ulatuda mitmesaja aastani. Need on kanarbik, sinikas,sookail. -mõnikord eristatakse veel poolpõõsaste rühma, millesse kuuluvaid taimi iseloomustab varte mittetäielik puitumine. Alumised oksad puituvad, ülemised jäävad rohtseks. Need on iseloomulikud poolkõrbetele. *Rohttaimed.kaotavad eluks ebasoodsal aastaajal kõik oma maapealsed osad. Vastavalt elukestusele jaotatakse rohttaimed üheaastasteks, kaheaastasteks ja mitmeaastasteks -Üheaastaste rohttaimede elu kestab ainult ühe vegetatsiooniperioodi. Nende taimede seemned idanevad kevadel , sügiseks valmivad aga seemned, mis talvituvad.
Suve esimesel poolel on kõikide taimede kasv intensiivne, kuid suve teisel poolel see aeglustub. Puhkeperiood - elutegevus aeglustunud, muutub taime keemiline koostis. b. Füsioloogiline puhkus taimedel ja selle reguleerimine Füsioloogiline puhkus - karastumine eelpuhkus (juulist septembri alguseni) algab taimedes kasvu aeglustumine, varuainete talletumine, faasi lõpus puittaimede puitumine ning korgistumine. Taimes suureneb kasvu pärssivate hormoonide (etüleen, abtsiishape) sisaldus. Eelpuhkefaasiks saab taim „märguande” valgustingimuste muutusest (päevapikkus hakkab lühenema, alates suvisest pööripäevast) sügavpuhkus (sept. – nov.) Taim muudab oma keemilist koostist: väheneb vee sisaldus; taim talletab endasse rohkesti tärklist ja rasvu, tärklise kogunemine
kuivatatakse. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. [11]. 2.2 Ligniin. 10 Põhjustab puitumist, puitumine on lignifitseerumine ehk ligniini ladestumine. Ligniin annab rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid
> Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust.
käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev. • Puiduraku kasv tütarrakust trahheiidiks kestab umbes 20 päeva. • Puitumine on elavas rakus toimuva biosünteesi viimane faas, mis kujutab endast põhiliselt ligniini ladestumist
taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on suhteliselt vähese suhkrusisaldusega. Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed tugevakestalistest rakkudest. Tselluloos annab sitkuse, ligniin (puitumine) jäikuse a. Puidukiud ja niinekiud juhtkimpudes. Annavad taimele sitkuse. Niinekiud kasutatavad sidumismaterjalina. b. Kivisrakud viljades viljaluu, kivisrakud. C. kattekoed tugevakestalistest, tihedalt paiknevatest rakkudest. a. esmane - epidermis katab kõiki noori taimeosi b. teisene korp ja kork puude tüvedel, sh. kasetoht D
Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti end ja hooneid nii kurjade vaimude kui ka õnnetuste eest. Samuti usuti, et kalavõrkude suitsutamisest on abi kalaõnne suurendamiseks ja piimanõude suitsutamine annab nendes hiljem parema hapupiima ja -koore. Kergelt tuntav kääbuslik poolpõõsas! Tegelikult polegi nõmm-liivatee mitte rohttaim, vaid hoopis tilluke poolpõõsas. Alust selliseks väiteks annab taimevarre alaosade puitumine. Rohkelt hargnevad varred on kas lamavad, tõusvad või püstised ning tavaliselt jääb varte kõrgus 510 sentimeetri piiridesse. Taime igihaljad lehed on kitsad ja ilmetud, kuid nendel on rikkalikult eeterlikke õlisid tootvaid näärmeid. Selle kinnituseks võib taimelt napsata lehekese ja seda näppude vahel muljuda. Aromaatne elamus on kindlustatud! Et nõmm-liivatee üksikud õied on suhteliselt väikesed, kasutab taim enda näitamiseks õite kokkukoondamist.
Kõrged tempid põhjustavad ka dehüdratsiooni. Suur veekadu võib lõpeda letaalsega. Kõrbe katkused võivad tõsta oma kuumataluvust Lehekülg 13 kuni 20 kraadi. Madalad tempid. Kui temp langeb nulli, siis rakkudesse tekivad jääkristallid ja rakud hukkuvad. Puittaimed jõuaksid sügiseks selliseks staadiumi, kus pehmet kude pole. Puitumine aitab ärakülmumise vastu. Nüüd võib ektodermidest teha kokkuvõtte. Nende hukkumist võib põhjustada lühiajaline madal temp ja pikemat aega kestvad mõõdukalt madalad tempid (ehkki täpne temp sõltub arenfufaasist ja vaadeldavast liigist). Ainevahetuse optimumist ainult mõned kraadid kõrgemad tempid võivad juba osutuda letaalseks. Kuid niisama tähtsad kui need on "ekstremaalsed reageeringud" on see, mis võib juhtuda vahepealsetel tempidel
stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema kuid ta ei tee seda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt väärastunud embrüonaalne areng. Seemnekestad on gaasi ja vee suhtes läbimatud. Inhibiitorite sisaldus. Eel- ja sügavpuhkefaasis toimub taimedes kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletumine, puitumine ning korgistumine. Pungad muutuvad veele ja gaasidele läbipääsmatuteks. Paljudel mitmeaastastel taimedel hävib maapealne oas ja puhkama jääb vaid maaalune osa. Sügavpuhkefaas esineb peamiselt lehtede langemise ajal (tihti varemgi), kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0...10ºC. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem
Kõrge toodanguga lehmad vajavad heina ka hiljem kogu suve vältel, eriti siis, kui neid peetakse ristikurikkal karjamaal. KARJATAMINE Kultuurkarjamaapinda peab olema vähemalt 0,3 hektarit 1 lehma kohta, looduslike karjamaade pind peab olema mõnevõrra suurem (vastavalt karjamaa saagikusele). Kõige paremini söövad loomad madalat tihedat rohtu. Kevadel kasvab rohi kiiresti ja võib kasvada liialt pikaks. Pikka rohtu tallavad lehmad palju. Rohu ülekasvamisel algab selle kõrsumine ja puitumine, rohu maitsvus ja väärtus vähenevad. Ülekasvamise vältimiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara, esimesed karjatamisringid viiakse läbi kiirendatud tempos ja vajaduse korral karjatatakse samas lambaid või niidetakse osa rohtu maha. Rammutukkade tekkimise vältimiseks tõmmatakse sõnnikuhunnikud äketega laiali (väikese karjamaa puhul võib kasutada ka reha). Sõnnikuhunnikud lööb laiali ka rootorniiduk, kui seda kasutatakse karjamaade järelniitmisel.
muutub neile toksiliseks, mille 0.001% Kaheidulistel esmalt noortel lehtedel tunnusena ilmnevad vanematel kollaste laikudena leheroodude vahel . lehtedel pruunid laigud. B - boor mõjutab taime Rakuseinad jäävad õhukeseks, taime B ülekülluse korral lehtede servad õitsemist ja seemnete puitumine on häiritud. Noored lehed rulluvad ja surevad, samuti tekivad moodustumist. Taimedes on keerduvad ja närbuvad. Juurte tippudesse lehtedele klorootilised laigud ning teda 0.0001% tekivad paksendid ja hukkuvad taime taim kängub kasvukuhiku rakud. 80% Eesti põllumuldadest on boorivaesed.
ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed o Tekkinud ilma elustikuta kusagil keset ookeani o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised
vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ning rakendatavast tehnoloogiast kas traktori, restpõrandad abil. 81. Veiste karjatamine Kultuurkarjamaapinda peab olema vähemalt 0,3 hektarit 1 lehma kohta, looduslike karjamaade pind peab olema mõnevõrra suurem (vastavalt karjamaa saagikusele). Kõige paremini söövad loomad madalat tihedat rohtu. Kevadel kasvab rohi kiiresti ja võib kasvada liialt pikaks. Rohu ülekasvamisel algab selle kõrsumine ja puitumine, rohu maitsvus ja väärtus vähenevad. Ülekasvamise vältimiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara, esimesed karjatamisringid viiakse läbi kiirendatud tempos ja vajaduse korral karjatatakse samas lambaid või niidetakse osa rohtu maha. Rammutukkade tekkimise vältimiseks tõmmatakse sõnnikuhunnikud äketega laiali. Sõnnikuhunnikud lööb laiali ka rootorniiduk, kui seda kasutatakse karjamaade järelniitmisel.
põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine Puitumisel ladestub ligniin rakukesta ja vahelamelli. Rakukestad muutuvad paksemaks, jäigemaks, läbilaskvus väheneb.
Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas
annaabi.ee 
