................................................................................ 13 2.6. Plaatide mõõtu sagimine................................................................................................ 13 .............................................................................................................................................14 2.7. Seadmete koondtabel .................................................................................................... 15 3. Puitlaastplaadi hinna kujundamine....................................................................................... 16 3.1 Materjalide maksumuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks...................................16 3.2. Töö mahukuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks................................................ 16 3.3. Töötasu arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks........................................................... 16 3.4
Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel.
põhjad, riiulid, uksed. Kui aluseks on massiivpuit, siis lõhenemise vältimiseks pealistuskihi kiudude suund olema 45-90° nurga all aluse puidukihtide suunaga. Paralleelsete kiusuundadega puidukihtidega lubatakse pealistada massiivpuidust detaile, mille laius paksuse suhtes on alla 5:1. Kui pealistatakse tisleriplaati, siis pealistuskihi kiudude suund peab olema 45-90° nurga all aluskihi suhtes. Puitlaastplaadi pealistamisel ei ole kiudude suund plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt treispoon, sellele kattevineer (höövelspoon). Aluse ja treispooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti treispooni ja kattevineeri kiudude suund. 3.2 TAPPÜHENDUS Tappseotiste peamised elemendid on: tapikeel ja tapipesa või punn ja soon (nuut). Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast
Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6 Liimpuidu, puitplaatide ja vineeritootmisel pole probleemiks mitte niivõrd ebapiisav arengutoetus kuivõrd harus selge ülevaate puudumine sellest, milliste saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem. Nii näiteks ei ole kiire arengu ja kasvu taustal suudetud keskenduda just nendele toodetele, mille nõudlus on
§ Automaatsed servapealistusmasinad e. Kandimasinad (BRANDT KD56, ROVER C EDGE, RVD MA80, Manea M80, NEY KDP-111, SCM Contura, SCM P4L jpt). § Manuaalsed servapealistusmasinad (JET JEB-1, Biesse Artech SPEEDY, BCR mod. K 75, smf-515b jpt) § Servapealistusmale saab juurde osta transportija konveieri, mis toob valmis materjali tagasi. § Servapealistusseadmeid kasutatakse puitmaterjali nagu näiteks vineeri, puitlaastplaadi, MDF jne materjalide nagu näiteks PVC, ABS, akrüüli, melamiini, puidu, vineeri ja muu sellisega puitmaterjali katmata äärte katmiseks. § Servapealistusmasin lihtsutab, kiirendab ja teeb töö puhtamalt ära kui käsitsi. Servapealistusmasina osad § Konveier § Kiire eelfreesimis saag § Liimimisseade § Giljotiinid § Suruk § Kiired alumised lõikemootorid § Kiired ülemised lõikemootorid § Ümarad kaabitsad § Poleerijad §
väliskaubandusbilansi tasakaalustamise mõttes, sest puit kui paberi- ja tselluloositööstuse tooraine tuleb kodumaalt, tootmiseks vajalik energia ning lubi. Ainult kemikaalid imporditakse Venemaalt. Põhilise argumendina paberi-ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on esitatud sobiva toorme olemasolu. Hetkel läheb paberipuu 95% ulatuses eksporti. Tänapäeva turunõudlust ja tehnoloogiaid arvestades on ainsad võimalused paberipuu töötlemiseks tselluloosi, paberi ning puitlaastplaadi tootmine. Eesti riigile tähendaks kohalik tööstus arveldamist kroonisiseselt, mis tähendab stabiilsemat Eesti krooni ja väliskaubandusbilansi paremat tasakaalu. Eestis puudub paberi- ja tselluloositööstuse jaoks tööjõu ettevalmistamise arvestatav süsteem. Uus tselluloositööstus peab hakkama konkureerima turul kogenud modernsete Skandinaavia tootjatega.
3 TISLERIPLAAT JA PUITLAASTPLAAT Tisleriplaat on samuti kihiline materjal. Vineerist erineb ta selle poolest, et plaadi sisemine osa koosneb kõrvuti asetatud, kuid mitte kokkuliimitud okaspuidu lattidest, mis on mõlemalt poolt kaetud ühe või kahe spoonikihiga. Vineeritud liimplaadi ehitus on sarnane, kuid selle sisemus koosneb umbes 5 mm paksustest kokkuliimitud okaspuiduribadest. PUITLAASTPLAADID Puitlaastplaadi valmistamisel seotakse puidulaast sideaine abil kuumpressis. Tavaliselt kasutatakse okaspuidu laastu, kuid võidakse lisada ka lehtpuitu. Toodetavad plaadid on väga erinevad, sõltuvalt laastude kujust ja suurusest, nende paiknemisest plaadi paksuse suhtes ning kasutatavast sideainest. PUITLAASTPLAATIDE TÜÜBID Puitlaastplaadid on stabiilsed ja ühtlased. Peene laastu kasutamisel saadakse sile pind, mis sobib hästi spoonimiseks ka kodustes tingimustes
• kerge • saadaval paljudes toonides Bambuse põrandakate on tavaliselt kallim kui laminaat, aga samas odavam kui traditsiooniline puidust Bambuse põranda detaili valmistamine: • Enim kasutatud tehnika käigus vabaneb bambuse põrandakate valmistamisel uurea- formaldehüüdi, vaikude kasutamise käigus paiskub õhku lenduvad orgaanilised ühendid, mis on kahjulik siseõhu kvaliteedile, aga siiski bambusest põrandakate valmistamine on ohutum, kui näiteks puitlaastplaadi valmistamine. • Teine võimalus on kuumutada ja pressida sideaine välja, et vältida formaldehüüdide lendumist töötlemise käigus. Kuivatatud lauad hööveldatakse ja lihvitakse. Lõpuks kantakse lakk peale ja see kuivatatakse ultraviolett valgusega. • Valmistatud põrandad on tavaliselt kätte saadavad plankudena, millel on kas Puitpõrand • Puit on unikaalne ja taastuv materjal. • Puitpõrand on naturaalne, pilkupüüdev ja ökoloogiline.
puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele. Puitlaastplaat Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3. OSB Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb
Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6].
0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°. Töövahendite puhastamine: Vesi. Säilivusaeg: suletult 2 aastat tehasetaaras. Toote säilitamine: Suletud taaras, temp. +1...30°C. Pakendid: 2,5 l /10 l. Toode on mõeldud lagede värvimiseks kuivades ruumides nt elu-, magamis- ja lastetoas, kontoris, koridoris ning ühiskondlikes ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv- ja betoonpinna, kipskartongplaadi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. 2.2. Seinad 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded Seinad tasandatakse uninaks SILER- 3-ga. Tsemendil kvartsliival ja polümeeridel põhinev viimistluskrohv. SILER-3 põhitoonid hall ja valge. Krohvitud pinnad ilmastikukindlad ja ilma mikropragudeta. Krohvipinnad on pestavad kõrgsurvepesuriga. Kasutatav käsitsi krohvimiseks ja pritskrohvina. Krohvipinnad on värvitavad
Bambus on väga kerge ja on saadaval paljudes toonides. Bambuse põrandakate on tavaliselt kallim kui laminaat, aga samas odavam kui traditsiooniline puidust põrandakate. Bambuse põranda detaili valmistamine: Enim kasutatud tehnika käigus vabaneb bambuse põrandakate valmistamisel uurea-formaldehüüdi, vaikude kasutamise käigus paiskub õhku lenduvad orgaanilised ühendid, mis on kahjulik siseõhu kvaliteedile, aga siiski bambusest põrandakate valmistamine on ohutum, kui näiteks puitlaastplaadi valmistamine. Teine võimalus on kuumutada ja pressida sideaine välja, et vältida formaldehüüdide lendumist töötlemise käigus. Kuivatatud lauad hööveldatakse ja lihvitakse. Lõpuks kantakse lakk peale ja see kuivatatakse ultraviolett valgusega. Valmistatud põrandad on tavaliselt kätte saadavad plankudena, millel on kas vertikaalsed või horisontaalsed triibud. Bambusele on iseloomulik jätkukohad ehk sõlmed. 3. Puitpõrand Puit on unikaalne ja taastuv materjal
Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6. Jahutamine · Plaadi mõõtulõikus · Kalibreerimine. Plaadi pressimine toimub kuumpressis Temperatuuril 135..140 0C Surve 5..20 kG/cm2.
Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine – jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6. Jahutamine • Plaadi mõõtulõikus • Kalibreerimine. Plaadi pressimine toimub kuumpressis Temperatuuril 135..140 0C Surve 5..20 kG/cm2.
a. Veeneelduvus-toimub aeglasemalt kui naturaalpuidul n:puit neelab 100% niiskust 6 ööpäeva jooksul puitlaastpaat tihedusega 780 kg 28 ööpäeva . b. Paisumine-absoluutväärtus sõltub pressimise viisist ektrusioonplaadid paisuvad pikkuses,külgpressitud plaadid pikkuses ja laiuses,enamused aga paksuses. c. Vormi muutuvus-oleneb pressimise viisist laastude liigid,nad muudavad kuju ja ka deformeeruvad. d. Soojusjuhtivus-on väiksem kui naturaalpuidul,puitlaastplaadi niiskusisaldus on 8 plus miinus 2 %,tootmises kasutavate formaatide mõõtmed võivad olla järgmised.paksuses- 10,12,13,15,16,17,19,21,22,24,25,27,30,32,35,40,50,60. Pikkuses- 3660,3500,2700,2440,2135,1830,1525. Laiuses-1830,1750,1500,1250,1220,1250. Puitlaastplaate võib pealistada ühelt või kahelt poolt loodusliku materjaliga nagun:höövelvineer,treivineer,puitliistudega protangiga. Tehisloodusliku materjaliga nagu
leht; • ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; • parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest. 13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad) 14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised. Kasutatakse samadel eesmärkidel kus saepuruplaatigi, aga tänu sellele, et ta tugevam on saab temast ka ehitada juba vaheseinu näiteks 15. Vineeri saamine ja kasutus Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm
Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Toode on mõeldud seinte ning lagede värvimiseks kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema.
Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. 3. Puitlaastplaat (Particle Board) 5 Puitplaadid Külli Kalbre Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused
Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Seinad, laed kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema. Töövahendid tuleb kohe peale värvimist vedelatest värvijääkidest puhastada ja veega puhtaks pesta. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida kanalisatsiooni sattumist
Eriti on kasvanud nõudlus välistingimustes kasutatava vineeri järele. Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused
Eriti on kasvanud nõudlus välistingimustes kasutatava vineeri järele. Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused
suhteliselt väikese tootmismahuga. Eestis on üks vanem sulfaat-tselluloosi ja pleegitamata jõupaberi tehas ning üks uus ja nüüdisaegne haavapuitmassi tehas Estonian Cell. Eesti metsal baseeruva tööstuse tugevaim osa on saetööstus, mille ettevõtetel endil on olemas vajalikud seadmed või tehakse tihedat koostööd hööveldamis-, sõrmjätkatud komponentide, liimpuittalade või immutustehastega. Arenenud on ka uste ja akende ning puitliistude tootmine. Eestis on üks puitlaastplaadi tehas: Repo Vabrikud AS toodab tavalist ja melamiinkattega puitlaastplaati. Puitplaatidest toodetakse UPM Kymmene Otepää AS poolt veel kasevineeri ning töötab ka kaks pehme puitkiudplaadi tehast. Kuna tootmismahud on suured, on seda ka tekkivad saepuru ja höövlilaastu kogused, mis on toormeks puitpelletite ja -briketi tootjatele. Suurim ettevõte selles valdkonnas on AS Graanulinvest.
Samas oodatakse tootmise 2%-list kasvu 2009. aastal ning 2010. aastal peaks saavutatud tootmismahuks olema 1,5 miljonit m3, mis tähendab kasvu veel 20% võrra.2010. aasta lõpuks avatakse plaanide kohaselt veel kaks uut MDF tehast. Seoses kodumaise toodangu kasvuga, ennustatakse impordi langust 39% võrra (langedes 600 000 m3-ni) 2009. aastal. Samas peaks suurenev rahvusvaheline nõudlus antud langust mõjutama ning MDFi eksport kasvab 2009. aastal eeldatavasti 58%. Venemaal puuduvad hetkel puitlaastplaadi (OSB) tootmisliinid ning 2008. aastal importis Venemaa ligikaudu 250 000 m3 puitlaastplaati. 2008. aastal plaanis üks vene ettevõte OSB tehase avamist Kirovi piirkonnas, kuid majanduskriisi tõttu lükkus projekt edasi. Venemaal on kavandamisel ka mitmeid teisi OSB projekte, kuid ükski neist pole siiani jõudnud ehitamisjärku (UNECE/FAO 2009). 2.4. Paber, papp ja puidumass Venemaa paberi, papi ja puidumassi tööstuste toodangu kasv on olnud viimastel aastatel
2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud. 5 1.1.2. Tooted Juba eelnevalt on mitmeid kordi mainitud, et Osaühing tegeleb peamiselt saematerjali tootmisega. Lisaks sellele tekib saekaatri töös ka palju kõrvaltoodangut nagu saepuru, hake, küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel.
2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud. 5 1.1.2. Tooted Juba eelnevalt on mitmeid kordi mainitud, et Osaühing tegeleb peamiselt saematerjali tootmisega. Lisaks sellele tekib saekaatri töös ka palju kõrvaltoodangut nagu saepuru, hake, küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel.
saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest Plaatmaterjalid Puitlaastplaat Puitkiudplaat Kõvad puitkiudplaadid Puitlaastplaat. Puitlaastplaat saadakse sideainegaa (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb : Puitlaastud Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6...12% kuivade laastude massist ;) Puitlaastplaadi valm saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris Saetööstuse kõrvalproduktina Operatsioonid puitlaasplaadi valm. 1. Laastu kuvatamine 2. Laastu sõelumine – jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3.Laastu segamine sideainega 4.Laastu puistamine laastukangaks 5.pressimine 6.jahutamine 7.plaadi mõõtulõikus 8.kalibreerimine Tislerikilp. Tislerikilpi kasutatakse kilpmööbli detailide valmistamiseks.
annaabi.ee 
