vaga vastupidav. KONDIPORTSELAN eriti korge labikumavusega ning habras pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist noud, mis kaetakse tinaglasuuriga ja kuumutamisel muutub labipaistvaltvalgeks. 12. Mis on samott ?tulekindel keraamiline savi; valmistatakse kive, skulptuure. 13. Mis on klinker ?on glasuurimata, ruske voi pruunikasmusta varvusega (Hollandi) tellis. 14. Klaasi kuumtootlemise menetlused (3) ?vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18
teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks. Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks. Põletusliigid Eelpõletus Glasuurpõletus Ühekordne põletus Dekoorpõletus Elektriahi savipõletuseks KERAAMIKA LIIGID Fajanss - Kivinõu- Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis- Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed- Terra sigillata
Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk
Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega. Turvas tekib taimejäänuste massilise kuhjumise ja nende mittetäieliku lagunemise korral niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid.
tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade.
reaktiivi, sest ei saanud tulemuseks punakat sadet. Järeldus: Zelatiinis ei sisaldu aromaatseid kõrvalahelaid sisaldavaid aminohappeid. 4. Sulfhüdrüülreaktsioon (tioolreaktsioon) Katse teostatakse naatriumplumbaadi(II)lahusega. Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad leeliselisele hüdrolüüsile, tulemuseks sulfiidioonid. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5 % lahus + tilgakaupa 20% NaOH (kuni tekkinud sade lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni. Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes. Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000). Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest ühenditest.
aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade.
puutüvesid, lakudes putukaid oma pika keelega pesast välja. Päevasel ajal loom magab 2.)Tapiir. Pildil on üks alaealine isend. Suuremaks kasvades kaotab ta triibud ja täpid ning saab täiskasvanuliku pruunikasmusta kasuka. Tapiir on suurim Lõuna-Ameerika päritolu imetaja, võib kaaluda 250 kuni 350 kg. Tapiir võib olla ohtlik ainult oma harjumuse poolest äkitselt valimata suunas jooksu pista
Järgmisena lisasin hulka ~1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin. Soojendades ~3 min lahus muutus ülevalt pruuniks. Panin statiivile seisma ning hilisemal vaatlusel oli lahus pooleks jagatud- ülevalt pruun, alt läbipaistev. Järeldus Pliietanaat moodustas aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi (algne sade kadus), soojendades pidi valgus vabanenud sulfiidioonidega tekkima PbS sade, mida ma paraku katseklaasis ei täheldanud. Katse ebaõnnestus, kuna oodatavat pruunikasmusta sadet lõpus ei tekkinud e PbS ühendit ei moodustunud. Viga võis tulla liigsest kuumutamisest. H2 C SH H2 C OH H2O HC NH2 + 2 NaOH HC NH2 + 2 Na2S + H2O COOH COOH (CH3COO)2Pb + 2NaOHNa2PbO2 + 2CH3COOH Na2S+Na2PbO2+2H2OPbS+4NaOH 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
sulfiidioone. Kasutatud ained: 1ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahus 20% NaOH tilgakaupa kuni tekkiva sademe lahustumiseni 0,5 ml munavalgu lahust Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel. Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t'estab tsüsteiini olemasolekut. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Reaktsioon denatureeriva faktoriga. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust CCl3COOH lahust(tilk) Töö käik: Pärast munavalku CCl3COOH lisamist t ekkis valge sade. Mis molekulassiga sade on?
Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni sademe. Töö käik 2ml 5% lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine. Järeldus Tekkis pruunikas sade, mis kinnitab tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav agent, kuid see et sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seetõttu saab TKÄ-d kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüüsi produktid. Töö käik
Leelise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb 2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis, muutus seistes tumedamaks. Lõpuks oli mustjaspruun. Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab valke lahusest välja,
aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Lisades Pb(CH3COO)2 lahusele NaOH lahust,siis tekib sade ning selle lisamisel tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob. Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse segu,mille ajal hakkab tekkima tumepruunikas sade. Kas teil tekkis sade? Mu lehel on kirjas hoopis, et lahus värvus pruunikaks. See näitab, et valgus esineb tsüsteiin. Pruun värvus tekib
moodustavad tumepruuni PbS sademe. Katse teostatakse Pb(CH3COO)2 , milline moodustab alulises keskonnas Na2S. Na2S annab valgust vabanenud PbS-ga. Töö käik: 1 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasis tekkis sade. Seda oli näha sellest, et lahus muutus häguseks. 2 Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 3 Loksutasin reaktsioonisegu. 4 Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. 5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks. PbS aeglaselt välja sadeneb ja see tähendab, et munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Töö teoreetilised alused
Tsüsteiini külgahelas sisaldub tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni pliisulfiidi sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisada tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat. Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja. Oluline on aga teada, et trikloroäädikhape ei sadesta neid peptiide, mille molekulmass on alla 10 000, seega saab seda kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest.
2) Lisasin tilkhaaval 10%-list NaOH lahust aluselise keskkonna loomiseks kuni tekkiva Pb(OH)2 sademe kadumiseni ja naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustumiseni. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 3) Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin mõne minuti jooksul kuni algas pruunikasmusta kolloidsademe moodustumine. 4) Asetasin katseklaasi statiivi lisanduva sademe tekkimise ajaks. Tulemused: Katseklaasis tekkinud naatriumplumbaat Na2PbO2 reageeris munavalgu radikaalis sisalduva tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse
HC NH2 + 2NaOH HC NH2 + Na2S + H2O COOH COOH Na2S + Na2PbO2 + 2 H2O PbS + 4 NaOH Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahusele lisan tilgikaupa 10% NaOH kuni tekkiv sade lahustub. Kust te 20% NaOH lahuse saite? Meil on laboris kasutusel ainult 10% NaOH. Lisan 0,5 ml munavalgu lahust. Keedan reaktsioonisegu mõne minuti vältel pruunikasmusta kolloidse sademe tekkimiseni. Tulemus: Pärast ainete segamist ja kuumutamist lahuse värvus muutus tumepruuniks,aga sadet ei tekkinud.Katse ebaõnnestus,sest keskkond oli liiga leeliseline. 5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent,kuid ta ei sadesta peptiide,mille molekulmass on alla 10000.Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik:
pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse Pb(CH 3COO)2 lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas Na2PbO2. Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. 5 Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus Na 2PbO2. Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Panin katseklaasi statiivi, kus sademe moodustumine jätkus. Sade muutus ühe tumedamaks. Pruunikasmust sade tõestab tsüsteiini olemasolu. 1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Teoreetilised alused Trikloroäädikhape (TKÄ) on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Seetõttu saab
Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-list lahust ja lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiva Pb(OH)2 sade kaotamist ja lahuses naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustamist. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja Panin sooendama kuni pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumise algust. Seejärel panin katseklaas jäävanni, kus pidi jätkuma sade formeerumine. Töö tulemus Pärast ainete segamist ja kuumutamist segu värvus muutus tumepruuniks, kuid PbS sadet ei tekkinud. Saan teha järeldusi, et minu poolt oli tehtud viga ainete koguse määramisel. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroaadikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest valjasadestav reagent, kuid TKA ei
Töö käik: · 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasi tekkis sade (seda oli näha sellest, et lahus muutus hetkeks hägusaks), mis lisamisel kadus. Esimese tilga lisamisel tekkis lahusesse valge sade, millest andis tunnistust hägusaks muutunud lahus. juurdelisamisel sade kadus. · Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Loksutasin reaktsioonisegu. · Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. · Asetasin katseklaasi statiivi. Jättes katseklaasi statiivile seisma, sadet siiski ei tekkinud. Järeldus Lahus muutus küll tumepruuniks, mis annab tunnistust tsüsteiini esinemisest valgus, kuid sadet ei tekkinud. Selle põhjuseks võis olla ainete liiga vähesel määral lisamine või liialt vähene soojendamine. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega.
Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist „Coca - Cola“ värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv
Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist ,,Coca - Cola" värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv
Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi
Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madal-
annaabi.ee 
