PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud
Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m
(haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni.
laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes saeveskites. Alandab kapitali mahtusid kuna saeagregaat mahub väiksesse hoonesse. Miinus - saadava saematerjali pikkuse hindamine on raske. Lihtlõikusel peab lõhe olema vertikaalasendis. 42. Saagimine prussimisega Esimese saagimisega lõigatakse saepalk kakskantprussiks (kakskantprussi paksus = põhisortimendi laius + lauad). Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed Raamsael pingutatud saelehtedega raam liigub ülesse ja alla ning lõikab palki/prussi allaliikumise käigus. Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis
· Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm
pump olemas ja maksis vaid 14.31$, mis on 13.3 eurot. Ainuke probleem selle pumbaga oli see, et vooliku kinnitus, mis selle küljes oli on 30mm diameetriga, kuid voolik, mis sinna külge pidi mine oli vaid 19mm läbimõõduga. Seega oli tarvis üleminekut, mida pole üheski poes müügil. 4 Kui need osad kohale jõudsid, alustasin ma päikesepaneeli kinnituse ehitamisest. Paneeli külge ehtasin ma, siis 5*5cm prussist püstposti ja panin paneeli selle suhtes 45 kraadise nurga alla. Järgmisena oli tarvis see kinnitada maa külge, mille jaoks ma ostsin maakruvi. Maakruvi maksis 8eurot ja selle ma ostsin Võrust, Decorast. Sellega oli päikesepaneeli kinnitus valmis. Järgmisena panin ma siis pumba külge vooliku alguse ja tegin kaabelduse nii pumba juurde, kui ka paneeli külge. Selleks ostsin ma K-RAUTA-st kummikaablit 15m, meetri hinnaga 0.4 eurot meeter, kokku siis kuue euro eest
19. veebr 2013. a Hoone osad 20 19. veebr 2013. a Hoone osad 22 http://www.hot.ee/vahelaane/ Kimmkatus Sindelkatus ● Sindlid on kiilukujulise ristlõikega puupakust või prussist lõhestatud või saetud lauakesed. ● Sindli keskmine pikkus on 50–70 cm, laius 7–12 cm, paksus õhemas servas ca 5 mm, paksemas 15 mm.
Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse kahest või kolmest prussist või palgist, mis on omavahel ühendatud tamme- või kasepuidust naaglitega ja poltidega. Kasutatakse ka lehtterasest plaatnaagleid. Tala kuivamisest tingitud defektide vältimiseks jäetakse kahe elemendi vahele pilu kuni 1/6 prussi kõrgusest. Tavaliselt on liittala kasutamise eesmärgiks vähendada puidukulu ja lähtutakse asjaolust, et paindepinged tala ristlõike keskel on minimaalsed. Seepärast on võimalik jagada tala survevööks (ülal) ja tõmbevööks (all). Lihtsaim liittala on nn
mis pärineba 1643. aastast. Tänapäeval ehitatakse enam rõhtpalkmaju, kus palgid asetsevad horisontaalselt. Varem tehti ka püstpalkidest seinu, kuid need kaeti puitvoodi või krohviga. Eestis on palkmajade ehitamisel välja kujunenud pikaajalised traditsioonid. Praegu võib eristada käsitsi, pooltööstuslikku ning täistööstuslikku ehitamist. Võtted on enamjaolt samad. Kuna ehitamiseks valitakse vaid kvaliteetseimad osad palgist/prussist, siis on probleemiks küllalt suured puidujäägid ja kaod (käsitsi tehtavate majade puhul keskmiselt 20%, freespalkmajade puhul 40-60%), kuid neid jääke saab kasutada muude asjade tegemiseks (laste mänguväljakud, kaubaalused, küttematerjal jne.) PALGID Ehituspalkideks valitakse sirged ühejämedused männid või kuused. Need langetatakse aastaajal, mil puu ei kasva sügisel või talvel. Talvel langetatud puudel ei teki nii kergesti sinimädanikku ja peab
võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); • piirlauad ja liistud;
Rõhtpalksein Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein (mä(mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas kä käsitsi töö töödeldud deldud või masin- masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, tä täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja sü südamiku pooled jää jäävad vad väljapoole). Sellisel juhul on pragude tekkimise tõenä tõenäosus vä välispindadesse minimaalne. Vahel kasutatakse ka masinal töö töödeldud deldud palgi pinna jäjäreltöö reltöötlemist tlemist kirvega, et jä
> palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud.
Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted
Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted
prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse kahest või kolmest prussist või palgist, mis on omavahel ühendatud tamme- või kasepuidust naaglitega ja poltidega. Kasutatakse ka lehtterasest plaatnaagleid. Tala kuivamisest tingitud defektide vältimiseks jäetakse kahe elemendi vahele pilu kuni 1/6 prussi kõrgusest. See abinõu vähendab puidu mädanemisohtu. Kuna tala on pilu tõttu kõrgem, on ta ka jäigem ja tugevam Höövelmaterjalid:
Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18
see vähest mõju. Liimitud prusside konstrueerimisel tuleb näidata joonisel osade (lamellide) aastaringide asetus naaberlamellide suhtes, pikkuses jätkamisel kasutada sõrm-, kald- või sirglõikelist ühendust nihutades need paksuskihtides üksteise suhtes. 3.2.4. Raamid ja karbid Raamideks ja karpideks nimetatakse konstruktiivseid elemente, mis koosnevad vähemalt kolmest ja enamast prussist, mis on ühendatud omavahel ots- ja T-seotistega. Karbi prussid peavad olema vähemalt niisama laiad, kui paks on karp, vastasel korral on tegemist raamiga. Külgmisi prusse nimetatakse siduvateks, sisemisi - keskmisteks. Raamid ja karbid ühendatakse tappseotistega. Sagedamini ühendatakse siduvad prussid mitteläbivate peit- või poolpeittapiga, tüüblitega või eerungnurga sisseasetatava tapiga. Keskmiste prusside ühendamiseks kasutatakse mitteläbivaid lamedaid ja ümartappe (tüübleid)
4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise
..0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud;
Puitseinad võib jagada : Massiivne palksein: · Rõhtpalksein · Püstpalksein · Topeltplanksein · Rõhkprusssein Kergkarkass täidissein · Jätkuvpostidega karkass · Platvorm karkass · Tehaselementidest Massiivsetest puitseintest on levinum rõhtpalksein (mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas käsitsi või masin-freesitud. Ümaraks või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja südamiku poole jäävad väljapoole. Sellisel juhul on pragude tekkimise tõenäosus välispindadesse minimaalne. Vahel kasutatakse ka masinal töödeldud palgi pinna järeltöötlemist kirvega, et jätta muljet käsitööst. Vara valmistatakse kas V või U-kujuline vara. U-kujulist vara kuju peetakse kõige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-kujulise vara puhul tuleb jälgida, et saetera ei läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse.
8. Puidust saematerjalid ja pooltooted- · Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele. · Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). · Peamised puidust pooltooted on järgmised: 05.05.2014 · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud;
servatud palgid – kahest küljest saetud; servamata lauad – paksus 13...100 mm; servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem; prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab olema paksusest vähem kui 2 korda suurem; 41 latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm; liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust.
annaabi.ee 
