Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu
2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a
väljatöötamisele Riigikogus. Põhiseaduse muutmise pooldajad olid Riigikogus vähemuses - neil oli kokku 43 saadikukohta. Enamik 4. Riigikogu liikmetest oli esialgu põhiseaduse muutmise vastu või suhtus sellesse ettevõtmisse passiivselt. Alles 1931. aastal hakkas töö põhiseaduse projektiga elavnema. Selleks ajaks olid märgatavalt muutunud rahva poliitilised meeleolud ja riigi majanduslik olukord. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. august 1932 ja 10-12 juuni 1933. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta valitsust tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma
5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud. Direktiiv ei sea niisiis eesmärgiks kirjutada liikmesriikidele ette, milliseid projekte lubada ja milliseid mitte, lõppotsuse tegemine jääb alati iga konkreetse riigi volitatud organite otsustada. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine otsuste tegemisel. Direktiivis on palju lisasid
Õpitu ülekande ja üldistumise puhul on tegemist ka väga vastuolulise probleemiga, sest see avaldub nii kinnistunud konkreetsete teadmiste ja oskuste kui ka kõige erinevamate loova mõtlemise ilmingute kompleksse rakendumisena. Lihtreeglite ja –oskuste rakendamist uudsetes situatsioonides nimetatakse alamastme ülekandeks. Mida suurem on inimese valmisteadmiste ja – oskuste pagas, seda enam on tal väljavaateid alama astme ülekandeks probleemide lahendamisel. Protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamise võimet nimetatakse sageli kõrgema astme ülesandeks. Need metakognitiivsed oskused aitavad meil samuti lahendada paljusid probleeme varemõpitu vahendusel, kuid siin ei esine sarnasus üksühesel kujul. Nägemaks varasema teadmise või oskuse sarnasust käsitletava probleemiga, on vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles
2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a.
® Avaliku arvamuse mõjutamine ® Lobby jm temaatiline mõjutamine ® Poliitiline management (erakonnahaldus) ® Programmid ja strateegiline planeerimine ® Mõju poliitilistele otsustele Moraalne poliitika? ® Üldlevinud lähenemine: väärtused erinevad ja absoluutset alust pole ® Usaldusväärsust mõjutab vähemalt: ® Poliitilise põhikursi järgimine ® Protseduuriliste kokkulepete pidamine ® Kokkulepe ühisväärtuste osas? ® Motivatsiooni tekitamine (sh huvide kaitse) vs korruptsioon. Erakondade ja meedia avalik rahastamine? VI Loeng Poliitikamuutused. Valimised ja poliitika-kujundamise protsess Muutused poliitikas n Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: n Laiemad ühiskondlikud muutused n Riigipöörded n Demokraatlikes reziimides valimised n Diktatuurireziimides revolutsioonid
Üheks oluliseks uurimisvõtteks on õpitu ülekandmine. Õpitu ülekandmine tähistab olukorda, kus varasem õpitud oskus, tegutsemisviis või teadmine mõjutab selle omandamist. Õpitu ülekanne võib toimuda mitmes eri vormis. Üheks olulisemaks on õppimise õppimine. Üheski õppetunnis ei õpita ainult faktilisi teadmisi, vaid ka protseduurilisi teadmisi ehk seda, kuidas on kõige efektiivsem mingit faktilist teadmist omandada. Oskuste ja protseduuriliste teadmiste omandamine kulgeb tormiliselt paari esimese eluaasta jooksul, kuid vanus ei ole takistuseks selle õppimisel, kuidas midagi paremini teha. Kasutamine sõltub veel suurel määral meenutamisinformatsioonist. Meenutamisinformatsioon on informatsioon , mida inimene peab teadma, selleks et tuua teadvusesse või kasutada teadmisi, mida ta oli omandanud kunagi varem. See informatsioon kujuneb küsimustest, vihjetest ja muudest ajenditest, mis ajendavad salvestatud
arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine üldhariduskoolide õppekavasse ja kriitilise ning loomingulise mõtlemise rõhutamine erinevate õppeainete raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana
2) Protseduuride ja mustrite ülekanne (näiteks käitumismalli või ülesande lahendusviisi rakendamine) 2. Milliseid kahte ülekande või üldistamise liiki eristas Thorndike õppimisel? Thorndike eristas kahte ülekande liiki: 1) alama astme ülekanne kui tegemist konkreetse reegli kasutamisvõimega tuttavas situatsioonis; 2) kõrgema astme ülekandeks kui tegemist protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamisvõimega. 3. Millised tüüpilised võtted aitavad kaasa õpitu üldistumisele? 1) Aidata õpilasel näha ülesannete või nähtuste identsust sisus või protseduurides õigesti (Milles on siin sarnasus suunatud avastusõppega?) 2) Metakognitsioonile rõhumine, st metakognitiivsete arutluste otstarbeka kasutamisega 3) Põhimõtteliste skeemide ja mudelite rakendamine
20.sajandi teisel poolel hakati arutama selle üle, kas tava saab tekkida koheselt või alles pärast mõningast kasutusperioodi. Missugune on ÜRO peaassamblee otsuste staatus õigusallikana? kaudne allikas, mis peegeldab kehtivat rahvusvahelist tavaõigust. Üldised õiguse põhimõtted Tsiviliseeritud rahvad tuleneb 19 saj Euroopast. Riikidel on need põhimõtted siseriiklikus õigussüsteemis olemas ning eksisteerivad enamuste riikide õiguses. Tihti on tegemist protseduuriliste põhimõtetega. Üheks põhimõtteks on estoppel keegi ei saa nõuda teiselt käitumist, millega ta varem on juba leppinud. Üldised põhimõtted on võrreldes lepingutega laialivalguvamad ning mõeldud eelkõige lünkade täitmiseks. Kohtuotsused Kohtuotsused on siduvad ainult vaidlevatele osapooltele endile. Kohtuotsuste roll on erinev kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemil. See instinkt, et kui kohus midagi
(keegi ei saa jätta tulemata, hääletada vastu, jääda erapooletuks); tugines kõikide riikide suveräänsusele; hea võimalus mingi org-i tegevuse takistamiseks o suhteline üksmeel – võib jääda erapooletuks (ÜRO Julgeolekunõukogu) või mitte kohal olla enamushääletamine o lihthäälteenamus – poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli (kasutatakse üldreeglina protseduuriliste küsimuste lahendamiseks) o absoluutne enamus – 50% + 1 hääl, sellega võib otsustada tõsisemaid asju o kvalifitseeritud häälteenamus – 2/3 peab olema poolt konsensus – sel juhul ei hääletatagi, kõik lepitakse kokku arutelu käigus (ELi Ülemkogu) kaalutud hääletamine – osalejatel on erinev häälte hulk (ÜRO rahandusorganisatsioonid, kuigi ka seal proovitakse pigem vältida hääletamist
õigusvastane Miks on KMH arendajale kasulik? 1) saastaja maksab printsiip aitab hinnata kulutusi 2) ,,Positiivne hinnang" on vastukaaluks võimalikele nõuetele (va. evp) 3) evp kohustus omada infi 4) vastutus aitab hinnata vastutusriski ja seda vältida 5) kui kahju peaks tekkima, siis selle hüvitamine. Ühtset standardit KMHks ei ole. EL KMHdir 85/337/EMÜ (97/11/EMÜ), mis keskendub protseduuriliste normide ühtlust ja nõuab, et kõikide arenguproj puhul oleksid kkalased kaalutlused arvesse võetud. LRi diskretsioon on piiratud dir üldise eesmärgiga! Dir on lisad: I 16 projektid, mil KMH kohustuslik; II projektid, mil KMH vaj otsustab LR; III hindamiskriteeriumid. Avalikkuse inform ja kaasamine!!
teadmiste ja reeglite kogumikest moodustatakse uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega - Vigadest õppimine (ohlsson) – õpime nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sooritusest, vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste omandamisel liigutakse deklaratiivsete teadmiste kasutamiselt protseduuriliste teadmiste kasutamisele (Andersoni kognitiivse arhitektuuri mudel) Olulised komponendid: - Deklaratiivne mälu – omavahel semantiliselt seotud mõistete võrgustik (erinev aktivatsioon), esitatud känkidena, kasutamine sõltumatu kontekstist - Protseduuriline mälu – otseselt kontekstiga seotud, ülesanne aktiveerib reeglid - Töömälu – sisaldab hetkel aktiveeritud infot Green ja Gilhooly võtavad kokku ekspert-algajate uurimusest saadud põhitulemused:
edastuse j a lülituste tehnoloogiate erinevustest. Vastutab ka ühenduste loomise, hoidmise ja lõpetamise eest * Kanali kiht tagab usaldusväärse informatsiooni edastamise füüsilisel kanalil. Saadab frame vajaliku sünkronisatsiooniga, vigade kontroll ja voo kontroll. * Füüsiline kiht – struktureerimata bitijada edastamine üle füüsilise ühenduse. Tegeleb mehhaanilisete, elektrilisete, funktsionaalsete ja protseduuriliste karakteristikutega, et pääseda ligi füüsilisele kanalile. Kuna iga kihi funktsioonid on kindlalt defineeritud, saab standardeid arendada erinevate kihtide jaoks iseseisvalt. See kiirendab standardite loomist. Kuna piirid kihtide vahel o selged, siis ühe kihi piires tehtud standardite muutused ei pea mõju avaldama teiste kihtide standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid
S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast. Neist põhimõtetest lähtuvad metoodikad käsitlevad mõtlemist deduktiivsena, kuigi valdav osa mõtlemisest seisneb opereerimises reaalse maailma toimingute mõtteliste mudelitega. Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilis- heuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. 14. Õpimotivatsiooni põhimõisted Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena.
nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni. Teine samm on diskursus kui oluline element õiguse topeltloomuse doktriini jaoks. Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis.
seaduse konkreetsele sättele, mille nõuetele ühingu asutamine ei vasta. Seadus ei ole loetlenud registreerimisest keeldumise kõiki aluseid. Registreerida ei saa ühinguid, mille põhikirjalised eesmärgid ning tegevus on põhiseaduse ja seadustega keelatud. Põhikirjaliste eesmärkide põhiseaduse- või seadusevastasus toob alati kaasa registreerimisest keeldumise. Registreerimisest keeldumise aluseks võivad samas olla ka muud seadusega asutamistoimingutele ja dokumentidele kehtestatud protseduuriliste, sisu- ja vorminõuete rikkumised. Asjaolu, et seadusega ei ole sätestatud registreerimisest keeldumise ammendavaid aluseid, jätab registreerijale võimaluse läheneda puuetele hinnanguliselt. Siinjuures ei ole registreerija kohustatud puuduste avastamisel tegema avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o
seaduse konkreetsele sättele, mille nõuetele ühingu asutamine ei vasta. Seadus ei ole loetlenud registreerimisest keeldumise kõiki aluseid. Registreerida ei saa ühinguid, mille põhikirjalised eesmärgid ning tegevus on põhiseaduse ja seadustega keelatud. Põhikirjaliste eesmärkide põhiseaduse- või seadusevastasus toob alati kaasa registreerimisest keeldumise. Registreerimisest keeldumise aluseks võivad samas olla ka muud seadusega asutamistoimingutele ja dokumentidele kehtestatud protseduuriliste, sisu- ja vorminõuete rikkumised. Asjaolu, et seadusega ei ole sätestatud registreerimisest keeldumise ammendavaid aluseid, jätab registreerijale võimaluse läheneda puuetele hinnanguliselt. Siinjuures ei ole registreerija kohustatud puuduste avastamisel tegema avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o
annaabi.ee 
