Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement'i Desormes'i riist , ajamõõtja Clement'i Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont'i-Desormes'I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võ...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu...
AS JA12 PROTOKOLL Rakvere 26. veebruar 2013 nr 1 Algus kell 9.00, lõpp 10.30 Juhatas Grete Nagel Protokollis Merilyn Einamann Võtsid osa: Carmen Aasamets, Kadri Kalvik, Ilona Leemets Puudusid: Kristi Kikerpill, Karin Kõrts, Anita Laksberg, Triin Samra PÄEVAKORD: 1. Kooli tutvustamine, eriala tutvustamine 2. Bussiliikluse korraldus
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla Reine Evert Meelis Allik Juhataja protokollija
AS Äpu NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Äpu nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Liia Kask
AS VECTOR JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Valga 31 oktoober 2013 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.20 Juhatas Marily Sinisalu Protokollis Greta Eelsaar Võtsid osa: Kristin Nõgene, Kertti Sinisalu, Marten Põder, Viivika Sinisalu, Erik Kaas Puudusid: Karl Juga, Martin Pedu PÄEVAKORD: 1.Tahvelarvutite tutvustamine töötajatele KUULATI: Marily Sinisalu rääkis tahvelarvutite kasutamisest töötajatele. Nende eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas erinevaid programme kasutada. Samuti ka üleüldisest arvuti kasutamisest. Sõna võtsid:
AS RÕIVAS JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 16. aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine
HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI:
AS TUBLID TEGIJAD NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 10. november 2010 nr 1-2/4 Järgmise koosoleku aeg: 10. detsember 2010 Planeeritud aeg: 10.00-11.00 Tegelik aeg: 10.00-11.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Sigrit Aule Osa võtsid nõukogu liikmed: Inna Ilus, Toivo Tore ja Sigrit Aule Kutsutud: Swedbanki suurkliendihaldur Sulev Susi Päevakord 1. Hüpeteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks 1. Hüpoteegi seadmine OTSUSTATI 1.1 Seada hüpoteek Swedbanki kasuks kinnistule Herne 13, Tartu 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Tublid Tegijad nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt. KUULATI:
SA Paide Haigla JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Paide 12. märts 2014 nr 1-3 / 3 Algus kell 14.00, lõpp 14.45 Juhatas Juku Jurakas Protokollis Anneriin Truu Osa võtsid juhatuse liikmed: Juku Jurakas, Mari Maasikas, Endel Sepp Puudus Eda Pärast Kutsutud pearaamatupidaja Sille Sirge PÄEVAKORD 1. 2015. aasta eelarve kinnitamine 1. KUULATI: Juku Jurakas - tutvustas 2015. aasta eelarvet ja tõi esile kulude märgatava suurenemise võrreldes eelimise aastaga. Sõna võttis: Sille Sirge - andis selgitusi kulude suurenemise kohta, ning arvas et need on vajalikud kulud, kui tahetakse haiglat muuta patsiendisõbralikumaks.
jne.Tõendis ei vormistata pealkirja, pöördumist ega lõputervitust.Tõend kinnitatakse pitseriga. Missugusele plangile vormistatakse kirjad? Kirjaplangile Kuidas jagunevad asjaajamise seisukohalt kirjad? Algatuskirjad,vastuskirjad,kaaskirjad Nimeta 4 ametikirjade eriliiki? Järelpärimiskiri,garantiikiri,meeldetuletuskiri,tõend,volikiri Protokoll-on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigus. Protokollis fikseeritakse vastuvõetud otsused. Protokollis tuleb kirja panna, millal koosolek toimus, kes osalesid, kes-mida ütles, mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1
materjalid. 3. Kasutatud töövahendid töövahendi kirjeldus koos kasutusalaga käesolevas laboratoorses töös 4. Katsemetoodia(d) lühike ja konkreetne kirjeldus käesolevas laboratoorses töös sooritatud katsemetoodikate kohta. Valemid on nummerdatud ja tähised valemites lahti seletatud ning iseloomustatud mõõdetud ühikuga. Katsemetoodika põhjal peab olema antud laboratoorne töö reprodukteeritav. 5. Katsetulemused-protokollis peavad olema kirjas kõik katsete käigus saadud mõõtmise,kaalumise ja katsetamise tulemused. Põhiliselt peab need esitama tabelite ja graafikutena. Peavad olema kirjas ka proovikehade valmistamise ja katsetamise ajad. 6. Järeldused töö peab lõppema kõikidel katsetulemustel baseeruvate järeldustega,järeldused peavad olema argumenteeritud. Analüüs ja võrdlus peab olema toodud kirjanduses faktidena. 7. Kordamisküsimused 8
Kristo Juurmets DESPERADO OÜ Pärnu mnt 13A Tallinn 10613 Kutsun kokku DESPERADO OÜ korralise koosoleku Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis 10.12.2015 kell 14.00. Päevakorras on uue töökeskkonnavoliniku valimine. Osavõtt kõikidele töötajatele kohustuslik. Suurt osavõttu soovides, Kristo Juurmets Juhatuse liige (allkiri) 29.11.2015 TKKV Valimise protokoll Tallinn kuupäev: 10.12.2015 Algus kell 14.00 lõpp kell 14.30 Juhatas Kristo Juurmets Protokollis Hans Ermast Võtsid osa: 3 Puudus(id):0 Kutsutud:3 Päevakorras: 1. töökeskkonnavoliniku valimine SÕNAVÕTUD:puuduvad KÜSIMUS(ED):puuduvad VASTUSED KÜSIMUS(T)ELE:puuduvad OTSUSTATI: Töökeskkonnaspetsialistiks määratakse DESPERADO OÜ hooldustehnik Hans Ermast. Poolt: 2 Vastu: 0 Erapooletuid: 0
a. võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. · Osalisriike 86 · Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. · 18 november 1992 · Protokoll on globaalne rahvusvaheline leping ja reguleerib rahvusvahelisel tasandil kontrolli jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse üle ja selle vältimist. · Protokollis sätestatud põhimõtete rakendamist peeti hädavajalikuks merekeskkonna jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. · Konventsiooni eesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtisel mereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. · Protokollist tuleneva kaadamiskeelu järgimine ei ole
2. _______________________________ 3. _______________________________ Otsused: 1. Mari Lill pole enam omanik. Otsuse poolt 75% häältest, vastu 25% häältest. 2. _________________________________ Otsuse poolt hääletasid kõik osanikud. 3. _________________________________ Otsuse poolt 75% häältest, vastu 25% häältest. Koosolekule kirjalikke ettepanekuid ega avaldusi ei esitatud. Koosoleku juhataja: Kai Mets Koosoleku protokollija: Tiit Puu Märkus: Osanike koosoleku protokollis peab olema toodud osaühingu osanike täielik nimekiri, milles on näidatud ka igaühe häälte arv. Lisaks tuleb koostada nende osanike nimekiri, kes koosolekul osalesid. Näidises on need kaks nimekirja viidud kokku- nii on parem ülevaade kohalolnutest ja hääli lihtsam lugeda. Iga koosolekule kohaletulnud osanik (või tema esindaja) peab andma nimekirja oma allkirja, see tõendab tema osalemist koosolekul. Kui protokoll on mitmel lehel, kirjutavad koosoleku juhataja ja
Sudeedimaa ja tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Kuid Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevuses veelgi agressiivsemaks Kolmandaks põhjuseks Teises maailmasõjas võib nimetada Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist.See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi
keeduklaasi ja viiakse läbi tiitrimine. Samuti ei lisata joogile indikaatorit ega jälgita värvusreaktsiooni jälgitakse ainult hoolikalt lahuse pH muutusi. Kui esimesel katsel ei õnnestu detekteerida tiitrimiskõvera hüppeid, siis korratakse katset värske portsu karastusjoogiga, lisades seekord ettevaatlikumalt (väiksemate ruumalade kaupa) KOH lahust. Tiitrimiskõvera koostamine ja fosforhappe kontsentratsiooni arvutamine toimuvad analoogselt katse esimesele etapile. Protokollis esitatakse tiitrimiskõveratele ning fosforhappe kontsentratsiooni arvutustele lisaks veel arutelu võimalikest vigade allikatest mõlemal juhul.
Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Saksamaa kavatses minna uuesti Poolat ründama, kuid pidi arvestama, et Poolale tuleksid niikuinii appi Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nõukogude Liit plaanis laienemist läände, kuid pidi ka arvestama Suurbritannia vastuoludega. Kindlasti kõige olulisem põhjus Teise maailmasõja puhkemiseks oli MRP sõlmimine, kuna
välja ei võeta. Kõik laenud peale vaestele riikidele mõeldud laenude, väljastatakse IMFi turuintressimääraga (rate of charge), mis põhineb SDRi (Special Drawing Right) intressimääral. Rahvusvahelise Valuutafondi krediidiliinide kasutamine eeldab saajariigilt teatud tingimuste (majandusprogrammi) täitmist. Majandusprogrammi tingimused fikseeritakse saajariigiga omavahel kokkulepitavas kavatsuste protokollis, mille peab seejärel heaks kiitma direktorite nõukogu. Laenuosad eraldatakse järkjärgult vastavalt majandusprogrammi täitmisele Organid Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu ehk Board of Governors. Rahvusvahelise Valuutafondi direktor. Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha ja Finantskomitee ehk International Monetary and Financial Committee. Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu ehk Executive Board.
ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid. Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati arendatud mitmete desktop operatsioonisüsteemidele. Post Office Protocol (POP) on rakendus-kiht Interneti standardi protokollis, mida kasutavad kohalikud e-maili kliendid, et ülekanda e-maile TCP/IP ühendusega teistest serveritest. POP ja IMAP (Internet Message Access Protocol) on kaks kõige enam levinumat Interneti standard protokolli e-maili ülekandmiseks. Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail,
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja
vastandamine varem ülekuulatud isikute ütluste vastuolude kõrvaldamine (2 isikut üheaegselt); ütluste seostamine sündmuskohaga isiku viimine sinna, kus kuritegu toime pandi; äratundmiseks esitamine esitatakse asi, isik vms ära tundmiseks. Peab eelnema äratundja ülekuulamine. Asju, esemeid, isikuid vähemalt 3, laipu 1; vaatlus avastada andmeid (sündmuskoht kuritegu on toime pandud, asitõendite kogumine, protokollis ei tohi teha järeldusi; asitõend; isiku läbivaatlus; posti/telegraafi läbivaatlus); läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba ehk määrus; võetlus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi; ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Uurija määrab vastavalt vajadusele (kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuse raskusastme ja isiku psüühiise seisundi määramiseks);
Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse. Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega.Nüüd elgus,et teadusliku tegevuse avardamisega seoses on vaja luua ajakiri.Uus loodusteaduslik ajakiri hakkas ilmuma 1823.aasta algusest.Abeli esimesed artiklid polnud teaduslikult eriti väärtuslikud.Kuid talvel 1822/23 kirjutas ta töö,mida tuleb pidada tema suurimaks saavutuseks.Kahjuks kadus see jälitult.Ülikooli kollegiumi istungi protokollis oli kirjutatud:Üliõpilane Abel tutvustas oma artiklit mille eesmärgiks on leida meetod võimaldamaks kontrollida suvalise diferentsiaalavaldise integreeruvust.See oli Abeli esimene töö millega ta pöördus teadusmaailma poole väljaspoole oma kodumaa piire.1826 kolis ta Pariisi ning kohtus seal paljude teadlastega.Üks nendest oli Lejeune Dirichlet. Dirichlet tõestas et võrrand x astmel viis + y astmel viis =z astmel viis pole täisarvudes lahendatav ja veel palju muud huvitavat.Ta oli
Ehituse käiku peegeldavateks olulisteks dokumentideks on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled ning konkreetse ehitusprotsessiga seotud asjatundjad arutavad objektil tehtavate tööde kulgu nii oma lepingukohustustest kui ka kogu ehitusprotsessist tulenevalt ja lepivad kokku ehitusel tekkinud probleemide lahendamise suhtes. Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu. Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad alla omanik (tellija) ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Vastavalt tööde
täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja
üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 2. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: koosoleku juhataja ja protokollija valimine majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis
-6 Min 3,1023·10 Graafikud Graafik 2. Integraalne jaotuskõver Q=f(r). Graafik 3. Diferentsiaalne jaotuskõver. Järeldused tööst Hoolimata faktist, et osakeste diferentsiaalne jaotuskõver ei sarnane vähimalgi määral näiteks normaaljaotuse kõverale, võib sellest siiski teha mõningaid järeldusi. Näiteks tundub antud saviosakeste hulgas enim olevat osakesi, mille raadius jääb alla antud protokollis märgitud rmin=3,1023·10-6 väärtust. Antud väärtusest suurema raadiusega osakeste hulk tundub enam-vähem ühtlane. Tasapisi võib siiski märgata kerget tõusu raadiuse vähenemise suunas (väiksema raadiusega osakesi tundub olevat rohkem) ning see annab ka põhjust järeldada, et kui katse kestus oleks olnud märkimisväärselt pikem, s.t savipulbril oleks lastud kauem settida, võinuks diferentsiaalne jaotuskõver veidi rohkem sarnaneda normaaljaotuskõverale. Antud juhul tundub, et n
Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (vale/ GMO) 4.õige 5.ISO 14001 on üks keskkonnanormatiividest (õige) 5.keskkonnastandarard..........vale 6. E. Kumari tegeleb linnustiku kaitsega. (vale/ Punase raamatu toimetaja) 6.k.e.bear tegeleb millega (kalakasvatus vms)....õige 5. Täida lüngad 1. Säästva arengu seadus on…… sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. … ……………………… 2
a. Esialgu nii, et väljastatakse piiranguteta kõik read b. Lisage piirang (WHERE) nii et väljastataks üks rida c. Muutke piirangut selliselt, et väljastataks mitu rida, aga mitte kõiki ridu. VEEL KORD: KOGU TEGEVUS (Sql-laused) tuleb protokollida ja protokoll mulle esitada. Hea oleks kui igale SQL-lausele eelneks 1-2 lauset, mis selgitaks, mida selle SQL-lausega ,,öelda on tahetud" Iga lause kohta peab olema protokollis näha ka lause täitmise tulemus. Näiteks CRETE TABLE täitmise järel võiks olla veel SELECT lause (SELECT * FROM tabeli_nimi), mille tulemus näitab, et tabeli loomine tõesti õnnestus.
KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuleb isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Seetõttu ei tohi kõnealusele tekstile kui tõendile tugineda. (1 punkt) 2
Olen veendunud, et direktor ja majandusjuhataja peavad olema samasuguse mõtlemisega, sest muidu oleks keeruline sellist asutust, nagu on seda keskkool, juhtida. Toetudes faktile, et direktor ja majandusjuhataja on aastaid koostöötanud ning aastatega on võrdeliselt kasvanud ka usaldus üksteise vastu. Seega võib väita, et direkori poolt antud hääl ühtib ka majandusjuhataja häälega, olgugi, et ta seda ei väljendanud. Protokollis on kirjas ka õpetaja Jaaksi ennatlik väide, milles ta seab kahtluse alla Kaspar Koosinuse distsipliinihoidmisvõime, väites, tsiteerin: ,,Distsipliini suudaks minu arvates hoida Siiri Siinus." See on ennatlik ja põhineb aegunud arusaamal nagu oleksid ainult vanemad õpetajad rangemad. Kaspar Koosinus on laia silmaringiga noormees, kes on distsipliini vajalikusest kindlasti aru saanud oma erinevatel töökohtadel väljaspool Eestit. Samuti võib protokollist lugeda, et paljud
riigipeaprokurör ja advokatuuriesindaja. Nemad otsustavad ja annavad arvamusi selle kohta, kui palju peaks meil kohtuid olema, milline on kohtute tööpiirkond, kus need kohtud asuvad, kohtunike arvu määramine, kohtu esimehe kinnitamine ja kohtu struktuuri kinnitamine. Riigikohus on iseseisev. Kohtuistungil on ka sekretärid (igal kohtunikul oma sekretär). Nende ülesandeks on võtta osa kõigist kohtuistungitest ning koostada kogu kohtuistungi käik. Kohtuistungi protokollis peab kajastuma enamvähem selline tekst, mida tunnistajad räägivad. Protokoll peab valmis olema 3 päevaga. Sekretär saadab välja kõik kohtukutsed ning nõudekirjad. Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant. Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat
Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid sellistele järeleandmistele? Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu.
Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub. mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing? määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga
Redoksreaktsiooniga tasakaalustamine, ioonvõrrand Võtame näiteks ühe reaktsiooni, mis oli meil vaja ka keemia aluste protokollis teha. KMnO4 + Na2SO3 + H2SO4 => MnSO4 + Na2SO4 + K2SO4 + H2O Leiame, millised ained muutuvad vesilahuses ioonideks. Just vesilahuses, kuna kogu reaktsioon toimub vesilahuses. K:MnO4 + Na2:SO3 + H2:SO4 => Mn:SO4 + Na2:SO4 + K2:SO4 + H2O See millised soolad on lahuses ioonide kujul, saab näha lahustuvuse tabelist. Siit näeme, et Na2SO3, MnSO4, Na2SO4 ja K2SO4 on kõik märgitud L ehk lahustuvad. KMnO4 pole küll siit tabelist näha aga
kauguseni plaadi ülemisest servast. Seejärel võtsime plaadi elueerimisnõust pintsettidega välja ning märkisime koheselt pliiatsiga frondi ehk eluendi lõppnivoo asukoha ja tekkinud täppide asukohad plaadil. 7. Uurisime tekkinud laike ja nende keskpunkte. Skitseerisime planaarkromatogrammi oma protokolli. 8. Mõõtsime kromatograafiaplaadil stardijoone ja fondi vahelise kauguse ja laikude keskpunktide kauguse stardijoonest, kandes tulemused protokollis olevasse tabelisse. 9. Arvutasime igas laigu jaoks retentsioonifaktori Katsetulemused: Skitseeritud planaarkromatogramm: Retentsioonifaktorite leidmine: l0 (cm) lr(A) (cm) lr(B) (cm) lr(C) (cm) 3 0.5 2 2.85 Arvutused: Rf (A) = 0.5cm / 3cm = 0.17 Rf (B) = 2cm / 3cm = 0.7 Rf (C) = 2.85cm / 3cm = 0.95
· Vaidlustamisviide · Allkiri ja kui nõutav, siis kaasallkiri Kiri: · Viited, numbrid, kuupäev · Adressaat · Pealkiri · Pöördumine · Tekst liigendatud vastavalt eesmärgile · Vajadusel kokkuvõte · Tervitus · Allkirjad · Vaidlustamisviide ? Protokoll: · Organi nimetus · Kuupäev, vajadusel number · Toimumise aeg kellaajaliselt · Kes osalesid, kes puudusid · Kes juhatas, kes protokollis · Päeavakord · Sisu vastavalt koosoleku liigile · Arutelu kokkuvõte päevakorrapunktide kaupa · Vajadusel osalejate eriarvamused · Otsused iga päevakorra punkti osas või protokolli lõpus kokkuvõttena, kui päevakorrapunkte vähe ja seisukohad selged. Õiguslik arvamus, õiend: · Adressaat · Pealkiri (mille kohta) · Sissejuhatus, asjaolud · Õiguslikud argumendid · Järeldused, ettepanekud · Autor ja allkiri Memo: · Kellele/kellelt
annaabi.ee 
