Iga värv on jaotatud vastavalt kromaatsusele 90-95% hammastest on A tooni Värvi määramisel peaksime püüdma vaadata läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva) email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel
lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd(plica sublingualis). Kurgukitusus(isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: Eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge(sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka kurgumandel) (tonsilla palatina). 2. Hambad(dentes, ordtens): Jäävhambad(dentes permanentes): Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad;
juuksed, salvipurk *Kujutamine kunstis * Maalid Muutke teksti laade Teine tase * Carlo Dolci Kolmas tase Neljas tase "Magdaleena" Viies tase "Magdalene" 1660 1670 Palatina Galerii (Palazzo Pitti), Firenze Muutke teksti laade Teine tase * El Greco "Maarja Kolmas tase Magdaleeena Neljas tase kahetsemas" Viies tase
Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum
hambaproteeside väljanägemine pole vastuvõetav, vanamad patsiendid võivad olla harjunud sellise välimusega.Samuti,kui hammaste väljanägemine on seotud vanemate inimeste välja nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel
*naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid *naised näevad üsna ühesugused välja, kõigil juuksed üles seatud *taustal on mõned inglid *värvid on mahedad ja pastelsed, mulle meeldib, sest on kuidagi rahustava toimega Helene Fourment lastega, 1635, õlimaalitehnikas puidul *asub Louvre'is Pariisis, Prantsusmaal *heledates toonides, taust ja inimesed sulanduvad kokku
Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest
kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid
(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis)
väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon ringlihased – m. constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks
2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri) ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased ❏ keskelt ripub alla suulae/kurgunibu UVULA: limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe kogumikud tonsillid e kurgumandlid(suulaemandlid) TONSILLAE PALATINA ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada
NEEL PHARYNX - spatium peripharyngeum täidetud koheva sidekoega -> neel liikuv - umbes 12 cm pikkune naaberelundite suhtes - lülisamba kaelaosa ees Neelurõngas - nina-, suu- ning kõriõõne taga - tonsilla palatina (2) Cavitas pharyngis neeluõõs (3 korrust) - tonsilla lingualis (1) - Pars nasalis (epipharynx) - tonsilla pharyngealis (1) koljupõhimikult pehmesuulaeni - tonsilla tubaria (2) kuulmetõrve neelusuudme ümber ühendub ees tagasõõrmete (choanae) kaudu ninaõõnega
Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika?
Kirjandusliku zanrina tekib hellenismiajal Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion ,,Idüll": teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja põllumeeste puhkehetki) Korduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses armastuse ja sõprusega Sageli esineb siin karjuste laulu (ka lauluvõistluste) kirjeldusi Mõjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10 ekloogi 87. Mis on Anthologia Palatina? Enamik epigramme on meieni jõudnud 10.-13. saj-l koostatud kogumikus Anthologia Palatina (16 rmt, u 3700 luuletust) 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). (Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud) Arhailine ajajärk (24081 eKr) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks?
b) Nucl. salivatorius inferior: ÜVE, ÜL parasümp. ganglionis: gangl. oticum, ganglia terminalia, närvitüve gangl. inferius. Gl. parotidea, gll. buccales, trummiõõne limaskest, keele tagumise 1/3 limaskest, neelu limaskesta näärmed c) Nucl. gustatorius: EVA, gangl. inferius, maitsmistundlikkus keele tagumiselt 1/3 d) Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf., keskkõrva, keele tagum. 1/3, kurgukitsuse ja neelu ülaosa limaskesta , tonsilla palatina, sinus caroticus et glomus caroticum e) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA, gangl. superius f) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA, gangl. superius IX närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralise koljuõõnest for. jugulare kaudu. Harud: 1. N. tympanicus 2. R. sinus carotici 3. Rr. pharyngei 4. R. musculi stylopharyngei 5. Rr. tonsillares 6. Rr. linguales 13 3.3.1 N. tympanicus ÜVE Algab gangl
Neelu limaskestas on rohkelt lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe kogumikeks mandliteks e. tonsillideks. Normaalselt on tonsillid kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine). Haigestumisel võivad olla fokaalinfektsioonide allikaks. Lümfoidne neelurõngast nimetatakse ka Pirogov-Waldeyeri rõngaks, mis koosneb 1. kurgumandel tonsilla palatina (2) kurgukitsuse külgseinas 2. keelemandel tonsilla lingualis (1) keelejuure piirkonnas 3. tõrvemandel tonsilla tubarina (2) kuulmetõrve suudme ümber 4. neelumandel tonsilla pharyngea (1)neeluvõlvi piirkonnas Neelumandel on kõige paremini arenenud 5-7 aastastel lastel, mil võib takistada ninahingamist (adenoid), hiljem taandareneb. Neelamine on reflektoorne akt, mille vältel vajaliku konsistensi ja optimaalse mahuga u. 7-15
lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"? Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. 13. sajandil õpetlased Kephalas ja Planudes varasemast ajast säilinud baasi põhjal. __________ 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). Rooma kirjandus jagatakse põhiperioodide kaupa üldiselt viieks:
annaabi.ee 
