Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST
Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST
· Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid
(sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainest. Plastiidid taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Seal toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Pooldumisvõimega. Jagunevad: Proplastiidid, etioplastid, kloroplastid (strooma, tülakoidid, graan), kromoplastid, leukoplastid (elaioplastid, amüoplastid, proteinoplastid).
Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne.
lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist
Need maanteid raku sees, kus reisivad mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik, põiekesed, mis viiakse ER-st Golgi kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Lihasrakud täis tsütoskeletti. Taimedel plastiidid, vakuool ja kest. Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks: Proplastiidid võime poolduda ja paisuda, olemas DNA, RNA ja ribosoomid, arenevad edasi Kloroplastid pigment klorofüll, toimub fotosüntees (teeb sellega kõiki teisi orgaanilisi molekule slpt kasvabki), on taimede rohelistes osades: lehed, okkad, rohelised varred Kromoplastid pigment karotinoid, annavad viljadele kollast, punast ja oranzi Leukoplastid pigmente pole, esinevad juurtes, mugulates ja seemnetes , samuti paiknevad DNA jm
on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest Etioplastid – pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Strooma, tülakoidid, graan
· Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand)
Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Vakuool- koosneb veest,varuainetest. Ülesanded: · kaitse ( siserõhk) säilitaja Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne
Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30
Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi põhifunktsioon – fotosüntees sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil
H2O gaasid Org happed, steroidid , monosahhariidid Na/K ioonid Plastiidid plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: proplastiidid etioplastid kloroplastid - strooma, tülakoidid, graan kromoplastid leukoplastid - elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastd Proplastiidid ja etioplastid kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbivatest kehakestest proplastiididest pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavd etioplastid
Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes
Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus. Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ainete liikumine. ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid
Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed organellid. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise vesilahusega liikumine. stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas
Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid ühendusteed naaberrakkude vahel. 4. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist. 5. Rakutuum juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake. 6. Tuumake siin valmivad ribosoomide koostisosad 7. Plastiidid e proplastiidid taimerakule omased! Jagunevad: Kloroplastideks fotosüntees, roheline pigment Kromoplastid teised pigmendid õites, viljades. Leukoplastid ilma pigmendita, maa-alustes organites. Amüloplastid ladestavad tärklist. 8. Mitokondrid raku hingamiskeskused. 9. Vakuoolid sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise
· Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastitsiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid
rõngaskromosoom. Oma DNA ei tähenda aga, et mitokonder ei alluks rakutuuma kontrollile, allub küll. Mitokondreid võib olla rakus 1 (keerdviburlasel) kuni 1000000 (munarakus). Tavaliselt 1000-2000. Mitokondrite arv rakus sõltub raku varustatusest hapnikuga. Pärmirakkude anaerobioosis hoidmisel mitokondrid kaovad. Plastiidid Plastiidid on taime- ja vetikarakkudele omased organellid, mis ehituselt sarnanevad natuke mitokondritele. Plastiide on nelja tüüpi: 1. Proplastiidid on väikesed plastiidid, millest kujunevad kõik ülejäänud plastiidid. Tagasi proplastiidideks need aga enam ei saa. 2. Leukoplastid on säilitusplastiidid. Nt tärklis sisaldub amüloplastides, teistes leukoplastides võivad olla valgud või lipiidid. Leukoplastide funktsioon on varuainete talletumine. 3. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente. Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole)
Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid - Toimub fotosüntees, kaks membraani - Membraansed moodustised- lamellid, ehk tülakoidid(sisaldavad klorofülli) - Strooma- lammelide vaheline osa (DNA) Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmene- karotinioide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist - Erksatel värvidel on ligi meelitav funktsioon Leukoplastid - Varuaine talletamine (tärklis) - Värvuseta Plastiidide üleminek
1.9. Plastiidid 1 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid
2. Neis toimub raku hingamine. Eraldub 2. Neis toimub fotosüntees. energia (ATP). Vajab energiat. 3. Mitokondrite hulka mõjutab: hapnik, 3. Hulka mõjutab: taimekoe tüüp raku suurus, bioloogiline aktiivsus. (sammaskoes rohkem kui kobekoes), valgustatus, raku suurus. 4. Arv rakus: ~mõnisada 4. mõnikümmend Plastiidid taimerakus: Plastiidide erivormid. Proplastiidid väikesed eristumata plastiidid, mille lõplik kujunemine määratakse: a) raku geenide poolt b) koetüübi poolt c) väliskeskkonna tingimuste poolt NB! Proplastiididest arenevad kõik teised plastiidid, aga tagasi arengut pole! Kloroplastid roheline pigment klorofüll, kollane, oranzpunane (karotinoidid). Kloroplastide sisemuses kotjad moodustised lamellid (vt joon 3.38)
1.9. Plastiidid 14 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid
TAIME RAKK Vakuoolid ümbritsetud ühe membraaniga. Põieke, mis on täidetud rakumahlaga. Ülesanne toitainete, varuainete, jääkainete, vee säilitamine. Tsentraalvakuool üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud vakuool. Aitab rakku hoida sisemise pinge all. Plastiidid kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Sisaldavad pigmente. Ülesanne neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Jagunevad: 1. Proplastiidid 12 2. Etioplastid 3. Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Fotosünteesi tulemusel moodustub glükoos, mis viiakse taime erinevatesse osadesse. Strooma poolvedel aine, mis täidab kloroplaste. Stroomas on ribosoomid, lipiiditilgakesed, tärkliseterad ja DNA. Veel on seal membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. 4. Kromoplastid sisaldavad karotinoide
· Taimerakkudes varieeruvalt vähe ja on 10... 10(astmel 2) · Sõltub raku valgustatusest · Sõltub koe tüübist. · Sõltub raku suurusest. Päritolu: · Endosümbioos, arvatakse et nad olid kunagi vabalt elavad autotroofsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse. Kloroplastide ja mitokondrite võrdlus erinevused ja ühisus.EKSAMIL! 3. Teised plastiidid: · Proplastiidid · Kromoplastiidid, erinevaid värvilisi pigmente sisaldavad karotenoidid/ksantofüllid plastiidides. Ülesanded: a) Ligimeelitamine(vili). b) Antioksüdant · Leukoplastid neis on peamiselt kaitse funktsioon, milles on olemas. On seentes viljades mugulates. a) kõige rohkem tärklist sisaldvad b) valke sisaldavad c) lipiiide sisaldavad Plastiidide üleminekud
Enamus energiat hajub soojusene, ülejäänud kasutatakse ATP sünteesiks. 2. ATP süntees Mitokondrite arv rakus : sõltub : a)raku suurusest.(suurim rakk on munarakk) b)raku aktiivsus c)hapniku juurdepääs. NB! mitokondrid saavad olla vaid aeroobses keskkonnas. Mitokondrite paljunemine : 1) jagunemine 2) Pungumine 3) Uued mitokondrid tekivad vanade sisse. Plastiidid - Ainult taimerakkudes. Eristatakse 4 rühma : 1) Proplastiidid - väikesed plastiidid, millest arenevad teised plastiidivormid. 2) Leukoplast - pärisplastiidide vorm. Säilitavad varuaineid. Kõige rohkem on leukoplastides tärklist, aga leidub ka valke ja lipiide. Leukoplaste on palju viljades ja säilitusorganites. 3) Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente. a)karotenoidid - punakad. b)ksantofüllid - kollakad. Ülesandeks on loomade ligimeelitamine. Kromoplaste sisaldavad rohkesti viljad. Õied sisaldavad neid väga vähe.
päikesepatareid - plastiidid.Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a
mõlemates toimub ATP süntees; mõlemad arvatakse olevat kujunenud endosümbioosi teel bakteritest; mõlemates on pigmendid, leiab aset gaasivahetus; mõlemad on enam-vähem sama suurusjärguga. RE küsimused: Jooniste äratundmine ja võrdlus koos põhjendusega; tabelvormis erinevuste paarid; ühised tunnused; On antud sõnalised viited ja need tuleb lahterdada tabelisse ja panna tabeli pooltele pealkirjad. Tegurid, mis mõjutavad mitokondrite/kloroplastide... Teised plastiidid Proplastiidid, millest kujunevad kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid Kromoplast: 30 Sisaldavad erinevaid hüdrofoobseid pigmente (karotenoidid, ksantofüllid) Täidavad signaalset funktsiooni (peamiselt eredalt värvunud viljades, väga harva õite kroonlehtedes) Kromoplastide pigmendid on mõjusad antioksüdandid Leukoplast: Täidavad säilitusfunktsioone; peamiselt tärklis, harvem õli
annaabi.ee 
