ei kulge hüdrolüüs lõpuni. 4. Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia) meetodil. Plaadile kanti: - hüdrolüüsitud lipiidid - lipiidide alglahus - standardlahus (arahhidoonhape) Analüüsi tulemusel oli näha, et hüdrolüüsimata proovil oli rohkem “plekke” e erinevaid rasvhappeid. Hüdrolüüsitud proovil oli AA standardiga kokku langev “plekk” 5. Viidi läbi kvantitatiivne TLC analüüs. Plaadile kanti AA standard ja hüdrolüüsitud proov. Selle tulemusel nägin, et metüleerimiseks tuleb võtta 25uL rasvhappeid. 6
1 proov 12,7 11,2 2 - proov 23,3 20,7 C1 = 1,9 M kat/ml C2 = 11,2 M C3 = 20,7 M V1 = 27 ml kat/ml V3 = 1 ml V4 = 2 ml T1 = 600 s T2 = 1200 s L = 100 3. Kokkuvõte Katse õnnestus, sest saadud aktiivsused olid peaaegu võrdsed. Vasksulfaadi lahust kulus 2- proovil umbes 2 korda rohkem kui 1- proovil. Tõestasin, et invertaasi aktiivsus ei sõltu ajast.
Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, aga ei anna glütserooli mittesiduvad lipiidid. Katse käik: Kandsin kahte katseklaasi u 1g NaHSO4 ja lisasin ühte katseklaasi paar tilka akroleiiniproov I lainet ning teise katseklaasi sama palju akroleiiniproov II ainet. Kuumutasin katseklaase tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni sool sulas ja üks proovidest tumenes. Nuusutasin ettevaatlikult proove. Tulemus: Esimene proov tumenes pisut, teine üldse mitte. Esimesel proovil oli ka spetsiifiline lõhn, teisel proovil ma seda ei täheldanud. Järeldus: Proovi tumenemise ja iseloomuliku lõhna tekke järgi võin öelda, et esimeses proovis tekkis akroleiin, mis annab tunnistust sellest, et akroleiinitesti proov I sisaldas lipiidi, mille koostisesse kuulub glütserool. Teine proov glütserooli sisaldavat lipiidi ei sisaldanud. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni
· uuritav segu: o dekstraansinine (6mg/ml) o müoglobiin (6mg/ml) o 2,4-dinitrofenüülaspartaat (0,6mg/ml) · kolonni täidise pinnal olev eluent lastakse välja · kolonni voolukiirus reguleeritakse piiridesse 0,7 1,0 ml/min · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava · kolonni pipeteeritakse 0,5 ml uuritavat proovi, lastes proovil geelile mõne millimeetri kõrguselt tilkuda nii, et proov jaotuks geelis ühtlaselt · avatakse väljalaskeava ja jälgitakse, et eluenti oleks alati geeli kohal kui proov on täielikult geeli sisenenud, hakatakse juurde lisama eluenti, alguses väiksemate kogustena jälgides, et geel ei jääks kuivaks · kuni kolonni allaossa jõuab dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti, mis kogutakse ühendatud fraktsioonina kuiva 100 ml kolbi
I TEEMA 1. Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus? * Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi
Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata. Sõbrad viisid Rossini teatriimpressario juurde ja Rossinil palutigi kirjutada lühiooper. "Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose. Proovil tegid lauljad ooperi maatasa: Rossini värskeid ja originaalseid leide, mis lõhkusid itaalia ooperis valitsevat rutiini, võeti kui õpilaslikkust. Lauljad kaebasid, et orkester mängivat liiga valjusti, bass Luigi Raffanelli protesteeris selle vastu, et tema tegelast ei esitleta publikule mitte suures aarias, vaid ansamblis, jne. Rossini kurvastas pisarateni. Sõber tegi partituuris mõned tähtsusetud muudatused ning 3. nov
1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel jääb paberile rasvaplekk. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töökäik: Uurisin kahte tahket proovi. Võtsin kummastkist väikse koguse proovi ning panin nad eraldi kuiva katseklaasi. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin proovil settida. Mõlemast katseklaasist võtsin pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lasin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ning varju suunas. Järeldus: Suurem plekk tekkis teise proovi materjalist kui esimesest. See tähendab, et teine proov sisaldas rohkem lipiide kui esimene. 1.3.2. Emulsioonitest Emusioonideks nimetatakse selliseid süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik
Avasin ettevaatlikult kolonni väjavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonnist välja tilkuma. Reguleerisin kolonni voolukiiruse optimaalseks. Kui vedeliku tase langes kolonnis täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja kolonn sai valmis proovi sisetamiseks. 1.4 Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin pipetti. Viisin 0,5 ml uuritavat proovi kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. Proovil lasksin voolata geeli pinnale nii, et see jaotuks võimalikult ühtlaselt. 1.5 Uuritavad segud Uuritav segu koosnes järgnevatest ainetest: Dekstraansinine ( 6 mg/ml ) Müoglobiin ( 6 mg/ml ) DNP aspartaat ( 0,6 mg/ml ) 2.4 Kolonni voolutamine Kui proov on täidisesse sisenenud, viin pipetiga geeli pinnale väikse koguse voolutuslahust ja lasen täidisesse imbuda. Kordan seda nii kaua, kuni kogu uuritava proov on
langeda alla geelipinda, mis oleks õhul lasknud geelikihti tungida. Kolonni voolukiirus oli juba optimaalne, st 0,7-1,0 mL/min. Ühe 2 mL fraktsiooni kogumiseks peaks sellise kiiruse juures olema 2-3 min. Kui vedeliku tase kolonnis oli langenud täidise pinnani, sulgesin väljavooluava. Nüüd oli kolonn valmis proovi sisestamiseks. Proovi sisestamine Võtsin pipetiga 1 mL uuritavat proovi ja viisin selle kolonni. Selleks juhtisin pipeti otsa vastu kolonni seina ja lasin proovil voolata geeli pinnale nii, et geel saaks võimalikult ühtlaselt kaetud. Uuritav segu Uuritav segu koosnes kolmest erineva molekulmassiga komponendist. Uuritava segu koostisosad: 1) Dekstraansinine, 3 mg/mL 2) Müoglobiin, 6 mg/mL 3) DNP-aspartaat, 0,3 mg/mL Kolonni voolutamine Kui olin proovi viinud geeli pinnale, siis avasin väljavoolutoru ja hakkasin eluaati koguma alguses ühendatud fraktsioonina kuiva kolbi. Niipea kui proov oli täidisesse sisenenud, viisin
Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirust reguleerimisklambri abil piiridesse 0.7-1.0ml/min.Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava. Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin 0,5 ml automaatpipetti Võtsin 1 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina ja jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Lasin proovil vabalt geeli pinnale tilkuda, et see seal ühtlaselt jaotuks. Uuritavad segud Reeglina koosnevad segud 3-4 erineva molekulmassiga komponendist, mis on lahustatud destilleeritud vees, sobivas puhvris või nõrgas NaCl lahuses. Kolonni voolutamine Minu kasutatud voolutuslahuse koostis on 10mmolaarne tris ja 0.15 mol sool, pH=7.4.
minutis, mis tähendab, et iga 2-milliliitrise fraktsiooni kogunemise ajaks kujunes 2-3 minutit. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava. Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga (1 ml) mõõtpipetti. Pipetiga võtsin juhendaja poolt soovitatud koguse (0,5 ml) uuritavat proovi ning viisin selle kolonni, jättes pipeti otsa umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Proovil lasin voolata (tilkuda) geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Uuritavad segud Koosnes 3-st erineva molekulmassiga komponendist. Segus olid kõik ained värvilised, et komponentide lahutumine oleks kolonnis ka visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldas praktikas uuritav segu dekstraansinist (3mg/ml), mis elueerus minimaalse väljumismahuga ja mille järgi sain teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv)
1. Avan ettevaatlikult kolonni väljavooluava, et täidise kohal olev voolutuslahus (eluent) hakkaks aeglaselt kolonni alla asetatud keeduklaasi tilkuma. 2. Reguleerin kolonni voolukiiruse reguleerimisklambri abil piiridesse 0,7-1,0 ml/min. 3. Kui vedeliku tase kolonnis langeb täidise pinnani, sulgen kolonni väljavooluava. NB! Õhk ei tohi tungida geelikihti! 4. Kasutan kalibreeritud mõõtpipetti ja viin 1 ml uuritavat proovi kolonni. 5. Lasen proovil tilkuda geeli pinnale nii, et see jaotuks seal võimalikult ühtlaselt. NB! Samal ajal on väljavooluava suletud! Praktikumis uuritavas ainete segus on kõik ained värvilised ja segu komponentide lahutamine on visuaalselt jälgitav. Uuritava segu sisaldus: dekstraansinine + müoglobiin + DNP-aspartaat KOLONNI VOOLUTAMINE: 1. Avan väljavoolu kolonnist 2. Hakkan koguma eeljooksu (puhas vooluti), enne kui kolonni alaossa jõuab kõige
seega liigub positiivse elektroodi poole. Mida suurem on DNA fragment, seda aeglasemalt see liigub geelis. Etiidium bromiid geelis võimaldab DNA värvida silmale nähtavaks (UV valguse all) Southern blot- Edwin Southern Testib, kas sisestatud geen on terve ja ühes tükis, õiges suunas ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proo, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d filterpaberil. Proovil on küljes radioaktiivne signaal, mis näitab tulemust. Northern blot- testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt. mRNA eraldatatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western blot- testib valgu olemasolu, valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu.
Kasutage JBL NitraEx-i või JBL BioNitratExi filtrimaterjali. Kasutusjuhend: 1. Loputage korduvalt mõlemat testanumat testitava akvaariumiveega. 2. Täitke testanumad doseersüstla abil 10ml ulatuses testitava veega. 3. Lisage reagent nr.1 ühele proovile kaks suurt doseerlusikatäit (kaasasoleva lusika laiema otsaga). Lisage samale proovile kuus tilka reagent nr. 2, sulgege proovianum ja segage proov loksutades seda täpselt üks minut (pulber ei lahustu täielikutl!). Laske proovil seista umbes 10 minutit. 4. Asetage mõlemad testanumad komparaatorisse. Reagentiga vesi asetage komparaatori 10 tasasele pinnale, puhta veega proov sälguga pinnale. 5. Asetage komparaatori anumatega pool vastu värvikaarti, kuni reagendiga proovi värvus kattub tavalise proovi värvusega. 6. Vaadake nitraatide sisaldust komparaatori sälgus. Märkus
DNA-d 5. Korratakse veel kuumutamise-jahutamise tsüklit, et teha veel 2 koopiat sihtmärgi DNA-d (loeng 6 meetodid) Geelelektrofrees - Southern Blot - Testib, kas sisestatud geen on terve ja `ühes tükis', õiges suunas (orientation), ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proov, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d 8 filterpaberil Proovil on radioaktiivne signaal küljes, mis näitab tulemust. (loeng 6 meetodid) Northern Blot - Testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt mRNA eraldatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western Blot - Testib valgu olemasolu Valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest, denatureeritakse ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu.
Enamasti kasutatakse seda katsemeetodit siis, kui on vaja kasutada visuaaltaju, kuulmis-ja kompimismeelt. Põhimõte: võrdluskatse, milles on viis kodeeritud proovi, neist kaks ühte liiki ja kolm teist liiki (BAABA; ABBBA; AABAB). ,,A" VÕI MITTE ,,A" KATSE Põhimõte: katse, kus proovide seerias on kahte tüüpi proove, "A" või mitte "A" proov. Eelnevalt tuleb aga assessoril tundma õppida proovi "A". Eesmärk: teha vahet "A" ja mitte "A" proovil. Võib kasutada selliste proovide hindamiseks, mille on välimuse muutus või mis jätavad püsiva järelmaitse. 64. Tarbijakatse/ tarbijahinnangu eesmärk ja läbiviimine Kasutamise eesmärgiks on välja selgitada tarbijate hinnanguid seoses toodete retsepti ja tootmise tehnoloogia muutmisega. Samas hinnatakse nii uue kui vana retsepti järgi tehtud toodet. Tarbijahinnangud ühele tootele on tavaliselt väga erinevad. Seega tuleb uut toodet analüüsida selle regiooni, kus toodet
tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Lahendus Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Kohus otsustas õigesti.Tarbijat oli hoiatatud võimalike ohtude eest ja ta aktsepteeris neid. Võttes sellega teenusepakkujalt vastutuse ära. (VõS §155) V-4 Karin S. tellis endale moodsa talvepalitu materjalist, mille ta oli ostnud komisjonikauplusest. Esimesel proovil õmblusateljees selgus, et triikimisel tekkiva kokkutõmbumise tagajärjel ei ole võimalik Karin S. fassongi järgi palitut õmmelda. Ateljee tegi ettepaneku valida värskest kataloogist uus fassong, mille järgi saab samuti moodsa palitu. Karin K. ei nõustunud sellega ja teatas, et jätab materjali ateljeesse ning nõudis, et ateljee hüvitaks talle kahju summas, mis koosneb tema poolt ostetud riidematerjali hinnast ja tasutud ettemaksust
tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Ei. Reeta informeeriti, et määrdunud kohtades võivad tekkida kerged värvimuutused, kuid kasuka kiirpuhastamise tulemusena oli kasukas niivõrd rikutud, et selle kandmine ei olnud enam võimalik. TKS § 9 Üldine nõue. V-4 Karin S. tellis endale moodsa talvepalitu materjalist, mille ta oli ostnud komisjonikauplusest. Esimesel proovil õmblusateljees selgus, et triikimisel tekkiva kokkutõmbumise tagajärjel ei ole võimalik Karin S. fassongi järgi palitut õmmelda. Ateljee tegi ettepaneku valida värskest kataloogist uus fassong, mille järgi saab samuti moodsa palitu. Karin K. ei nõustunud sellega ja teatas, et jätab materjali ateljeesse ning nõudis, et ateljee hüvitaks talle kahju summas, mis koosneb tema poolt ostetud riidematerjali hinnast ja tasutud ettemaksust
õuenarri tütre vahel kupeeriti. Francois I muutus Mantua hertsogiks, Triboulet Rigolettoks. Ooperi tähtajaliseks lõpetamiseks tuli töötempot suurendada maksimumini ning partituur valmis 1850. a. lõpuks rekordilise kiiruse neljakümne päevaga. Puudus vaid üks number hertsogi lauluke "Muutlik on naise meel". Teades, et taolised viisid veel enne esietendust rahva hulka lipsaksid, tõi Verdi selle teatrisse alles viimasel proovil ning 11. märtsil 1851. a. "La Fenice's" toimunud triumfaalse premjääri järel kõlaski vallatu lauluviis kogu Veneetsias. Ooper sai otsekohe populaarseks ning alustas nii kodu- kui ka välismaal tähelendu. Sootuks sallimatult suhtus Verdi sedöövrisse V. Hugo. Ta kaebas helilooja ja libretisti kirjandusliku algallika muutmise pärast kohtusse ning mõistis oma äkkviha mõttetust alles siis, kui ta 1857. a. "Rigoletto" algusest lõpuni ära oli kuulanud
määrata dreenimata nihketugevuse cu. viirsavid. Peale liivade on merelise tekkega ka nõrgad savipinnased. seosed pingete ja deformatsioonide vahel) mõjutavad lihtsustatud Konsolideeritud dreenimata teim ehk CU teim. CU teimil lastakse proovil Geotehniliselt enam uuritud on need pinnased Tallinnas. Peale eeldustel määratud pingeid, millistel juhtudel on need kasutatavad ja täielikult konsolideeruda igakülgse rõhu all. Seejärel suletakse vee väljavoolu eelnimetatute leidub Eestis veel alluviaalseid pinnaseid. Need on millal peab kasutama enam pinnase tegelikke omadusi arvestavaid, kuid kraanid ning deviaatorpinge lisamine toimub suletud süsteemis
Hapniku molaarmass on µ = 32 kg/mol , Vµ = µ v = 32 · 07 = 22,4 m3/kmol . Seega on mistahes gaasi kilomooli maht normaaltingimustel 22,4 m3. 1.5. Mõned tuleohutuse ülesanded. Gaasi oleku parameetrite määramine on hädavajalik praktiliste nii tuleohutust kui ka üldse ohutust käsitlevate ülesannete lahendamisel. 1.Ülesanne: Väljendada rõhk SI süsteemi ühikutes kui on teada a) rõhk hapniku balloonis 160 at b) gaasitorbiku hermeetilisuse proovil 200 mmVS ja hõrendus 560 mmHg. Lahendus: a) 160at = 160 kGm/cm2 16 · 106Pa = 16 Mpa b) 200mmVS 2000Pa = 2kPa c) 560mmHg = 560 · 133 = 74480 Pa = 74,5 kPa . 2.Ülesanne: Keemiatehase ühes hoones mahuga V=120m3 avastati metaani. Analüüs näitas tiheduseks =0,71 kg/m3 . Leida metaani mass hoones. Lahendus: m= V = 0,71 · 120 = 85,2 kg . 3.Ülesanne: Vahtkustuti kesta hüdraulilisel katsetamisel näitas hüdraulilise pressi
Võrreldes kompressioonimooduli, kokkusurutavusmooduli või deformatsioonimooduliga on kompressiooniindeksi eeliseks asjaolu, et ta ei sõltu pingetest, vaid on antud pinnase jaoks konstant. Jooniselt 4.7 on aga selge, et ta sõltub proovi rikutusest (muidugi sõltuvad proovi rikutusest ka m0, mv ja E). Rikutud prooviga saadakse väiksem Cc kui rikkumata, loodusliku struktuuriga proovil ja seega alahinnatakse pinnase 38 kokkusurutavust pingetel üle pc. Joonisel 4.10 on toodud võte, e e0 2 1 0 ,4 e 0 lo g p c lo g J o o n is 4 .1 0 " L o o d u s lik u " k o m p r e s s io o n i-
annaabi.ee 
