Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija
vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90. · Vaekoda Asub keskväljakul, Raekoja vastas. Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920). Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega . · Kuressaare Raekoda Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki. · Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen Haameri, pastor Harri Haameri ja kunstnik Eerik Haameri sünnikodu krundile ehitatud maja, mis valmis 2004.a. septembris ja selle arhitektiks on Viljar Päss.
Keskel Trajanuse ratsamonument, tagaküljel Basilica Ulpia. Basiilika oli avalike ehitiste tüüp. Basiilikates peeti kohut, tehti ära, korraldati poliitilisi koosolekuid. Ristkülik, mille jaotasid sambad kolmeks osaks (löövid), kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur:
Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp mida roomlased kasutasid paljud avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Kesklööv oli teistest kõrgem ja selle kõrges seinas olid aknad. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur. Sambal oli 200m pikkune reljeefriba. Rooma reljeef oli realistlik ja dokumentaalselt täpne. Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad.
suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Pakril. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Temalt on Lydia Koidula sammas Pärnus. Eakale kunstnikule saabus surm 26. juunil 1929. a. Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. "Russalka" monumendi
ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosakslööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja üheksateistkümmnest silinderjast marmorplokist ning on ligi 30m kõrge. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur. Seda pole enam, kuid säilinud on ligi 200m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Selle teemaks on Trajanuse juhitud sõda draaklastega. Trajanuse sammas > Veel ja veel Rahu altar on osaliselt säilinud. Selle on kujutatud legendi rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi(Friishoone
rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi, aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed. 1. Müsteerimitevilla Dionysose kultusega seatud rituaalid. 2. Fauni maja tantsiv Fauni pronksfiguur. 3. Vettiuste maja spordisündmused Roomas levis ka tahvelmaal. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Pandi hauda kaasa.
a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Uuga-Rätsepal, Pakril. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk t. 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed, nagu "Külataat Keilast" (1893), "Äreval ootel" (1899) jt. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis
*paraadlik eripära *monumendid, sambad, triumfikaared Tarajanuse foorum-*pääses ühest suurest kaaravaga väravast*väljakut ümbritsesid fassaadid, mida kujundasid sammaste read*väljaku keskel Tarajanuse ratsamonument*väljaku tagaküljel Basilica Ulpia*Tarajanuse sammas matuseurniga, alus + 19 silinderjast marmorplokki, h 3 m, kunagi tarajanuse pronksfiguur, 200 m pikkune reljeefriba ümbritseb sammast spiraalina- ajalooline reljeef*monumentaalne rahu altar- legend rooma asutamisest ja Augustus perega rongkäigus Basiilika-*ehitustüüp, kus peeti kohtuid, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid*põhiplaan ristkülik, sambad jagasid 3. osaks- lööviks*keskmine külgmisest kõrgem, külglöövis aknad 7. templid- *Fortuna Virilise tempel
MONUMENTAALSKULPTUUR Miks on säilinud vähe ehitusmälestisi vabariigiaegsest Roomast? Linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Rahu altar(Ara Pacis); ta rajas plaani päraseid ehitisi; lammutas vanu ja ehitas uusi. Millise keisri ajal oli Rooma riigi territoorium kõige suurem? Milliseid objekte püstitati Roomas tema auks? Keiser Traianus. Tema auks Traianuse sammas ja foorum, pronksfiguur on püstitatud. Ratsamonument. Mis on Panteon? Mille poolest ta oli omal ajal tähelepanuväärne? Panteonüks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, kõikide jumalate tempel. Roomas tänini kasutusel, pole vahepeal hävinenud. Selle aja suurem ehitis. Ehitised Roomas: Constantinuse kaar Fortuna Virilise tempel Marcus Aureliuse ratsakuju Caracalla termid Nimeta Rooma tähtsaim amfiteater Colosseum. Nimeta Rooma tähtsaim võiduajamise koht Circus Maximus. 18
pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor. Püüdles järjekindlalt loomutruuduse ja individuaalse karakteri kujutamise poole. Põhimõte: ,,Enne tõde, siis ilu". 3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit. Tavet (1430) Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur mõõk ja maha raiutud pea vihjavad lõppenud võitlusele. Gattamelata ratsamonument (1453) Veneetsia väejuhi monument ratsafiguur kõrgel alusel. Esimene vabalt seisev ratsafiguur pärast antiiki. o monumentaalne, suurejooneline ja realistlikult loomutruu ANDREA del VERROCCHIO (15. sajand)
basiilika ehitustüüp avalike ehitiste juures: ristkülikukujulise põhiplaaniga, mille kaks rida sambaid jagasid pikerguseks ruumiosaks lööviks c) Trajanuse sammas sisaldas tema matuseurni koosneb alustest ja 19 silindejast marmoriplokist (u30m kõrgune) oli ümbritsetud 200m-pikkuse marmorisse tahutud reljeefribaga otsas oli Trajanuse pronksfiguur 2.Oli kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke kujud linna väljakutel (nt Marcus Aureliuse ratsamonument) raidkirjad ja reljeefid (ka triumfikaarte seintel) 3.Säilinud ehitised a) vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel b)Vana-Rooma aegne Panteon üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas kõigi planeedinimedega jumalate tempel
Donatello hülgab gootika, vara-reness. kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha Jüri San Michele kirikus Firenzes, populaarseim: pronksist Taaveti kuju Medicite lossis, reljeefkunsti meistriteos: Lauljate tribüün Firenze toomikirikus, ratsaskulptuur: Gattamelata ratsaskulptuur (esimene pärast antiiki; sai alguse); Verrocchio kullassepp ja maalija; kuulsaim töö: taaveti pronksfiguur (NB! Esimene mis oli vaadeldav igast küljest); tööd: Pietro ja Giovanni Medicite hauamonument San Lorenso kirikus; perekond della Robiad, Luca della Robia elustas majoorika tehnika (põletatud värvitus savi); Kõrg-renessanss: ainus meister Michelangelo; tugev nii skulptuuris, arhit. ja maalis; Taaveti figuur Firnezes tuntuim alastifiguur (enamasti naisfiguurid); lõi Pieta; raskeim: Medicite hauakabeli täiendamine Juliano hauamon. ja Lorenzo Medichi hauamon
Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius
elegantsem). Uks koosnes erinevatest tahvlitest, mida ta teostas 12 aastat. Seejärel telliti talt ka bapisteeriumi pronksuksed e. paradiisiuksed. Need olid 10 plaati, mis kujutasid Vana Testamendi stseene. DONATELLO (1386-1466) oli realist, kohati naturalist. Oli äärmiselt jõuline. Varesemad tööd olid Firenze toomkiriku ja Or San Michele kiriku nissides olevad kujud (Püha Jüri). Populaarseim töö on Taaveti pronksfiguur, mis oli mõeldud Medicite lossi õuele. See oli revolutsiooniline, kuna kujutas noort poissi, mis oli vaadeldav igast küljest. On teinud ka lauljate tribüüni Firenze toomkiriku jaoks. 1443 kutsuti Padovasse, kus valmis kuulsaim töö Gattamelata, mis oli pronksist ratsafiguur ja see oli esimene ratsafiguur pärast antiiki. VERROCCHIO (1436-1488) tegi samuti Taaveti. Ta kujutab poisikest, kes on elavam kui Donatello Taavet. Taaveti näol olevat naeratust on ka teiste tema skulptuuride juures
a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas neid nii kompositsioonis ja tehnikas, 2. Giovanni Pisano- 1250-1314.a., Nicola Pisano poeg, tegeles gooti katedraaliplastikaga, tema figuuride kehaline ja vaimne väljenduslaad on mitmekülgsemad, hoogsamad ja vähem ranged kui tema isa töödes. 3. Donatello 1386-1466, Donato di Niccolo Bardi. Taaveti pronksfiguur - paljas poiss, kellel on lehtedega müts ja saapad jalas. Gattamelata ratsamonument Padovas - tasakaalu eesmärgina on kabja all munake, krussis saba, esimene vabalt seisev pronksist ratsakuju peale antiikmaailma lagunemist. Kiivrita. Habakuk kiilaspea, hüüdnimega Lo Zuccone. Donatello enda lemmik. 2 Juudit ja Olovernes. 4. Andrea del Verrocchio 1436-1488, alguses oli kullasepp ja maalikunstnik, hiljem skulptor. Kuulsate
Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutusel olnud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid mitmesuguste avalike ehituste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Trajanuse foorumiga oli seotud Trajanuse auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19 silinderjast marmoriplokist ning on ligi 30 m kõrge. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur, kuid seda enam pole. Rahu altaril on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Neist kõige paremini on säilinud keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud
Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hongede meelepärast elukeskkonda.. Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem, kui maine elu, vaid sellega võimlikult sarnane. 10) Etruskide valmistatud on ka kuulus Kapitooliumi emahundi pronksfiguur. Miks on see kuju roomlastele nii tähtis? (loe ka teksti lk 72 allservas) Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr. Nende ema Rea Silva, kes tehti Vesta preestrinnaks, sünnitas kõigest hoolimata sõjajumal Marsile kaksikutest pojad, kelle vanaonu laskis lapsed Tiberi jõkke heita, et nad hukkuksid. Kuid vool kandis lapsed kaldale, kus hoolitses nende eest emahunt, niikaua kui lapsed inimeste poolt leiti ja üles kasvatati.
Foorumile pääses ühest suurest kaaravaga väravast. , väljakut ümbritsesid hooned. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus Basilica Ulpia. Seda kasutati raamatukoguna. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid. See oli ristkülikukujuline hoone, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Tema auks on püstitatud ka sammas, mis sisaldas matuseurni. Kunagi seisid selle tipus tema pronksfiguur, mida tänapäeval pole. Rahu altar (ara pacis) see on ülistav reljeef, millel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Kuulsad olid veel ratsamonumendid: Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud ka mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantiniusele. Fortuna Virilise tempel see paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus on sama mis kreeka peripteeril
Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi, mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius
Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli Gaia ja Poseidoni poeg. See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. NB! Suurenda pilte! a) Antonio del Pollaiolo. Herakles kägistamas Antaiost. Uffici Galerii, Firenze. b) Atlas ja Prometheus vanakreeka vaasimaalil. Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu
Basilica Ulpia. Basiilika on hästivalgustatud hoonetüüp, mida kasutati ühiskondlike hoonete valmistamisel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid ruumi kolmeks lööviks. Akende rida katuses nimetatakse valgmikuks. Trajanuse foorumiga olis seotud tema jaoks püstitatud Trajanuse sammas (2. saj. Algus). See on ligi 30 m kõrge, koosneb alusest ja 19 silinderplokist, mis on kaetud ligi 200 m pikkuse reljeefribaga kaetud. Tipus oli kunagi Trajanuse pronksfiguur. Rooma skulptuurid olid enamjaolt realistlikud ja dokumentaalselt täpsed. Leidub ka idealiseeritud teoseid, näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Rahu altar (Ara Pacis) Osaliselt säilinud monumentaalne altar rahujumalanna Paxile. Selle reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga piduliku rongkäigus. Triumfikaari on säilinud mitmeid, neist hiliseim on pühendatud keiser Constantinusele, seal on
Looming üleminek õitseajasse. Kuulub Atika koolkonda. Pronksitehnika harrastaja. Tema tööks kettaheitja - originaal pronksist, kuid töid teatakse marmorkoopiate põhjal. Teine kuulus töö on Athena ja Marsyasega. Antiikajal tema teostest veel hinnatud üks lehmakuju ja jooksja Ladase figuur.saavutanud täiuslikkuse, kuid vaid juuste kujutamises veel arhailine mõju) Vaid üksikuid arhailise stiili jälgi - Kasseli Apollon, noormehe pronksfiguur, Idolino jne Arhailise ajastu piiril Zeusi templi kaunistused Olümpias. Skulptuuridest säilinud peamiselt fragmente. Metoobid kujutasid Heraklese vägitegusid. Metoobid ja viilustseenid stiililt ühtsed. Stiil range, haaravalt jõuline ja realistlik. Detailide viimistlemisel suurt rõhku pole. ARHAILISE AJASTU SKULPTUUR Mis materjale kasutatakse: Savi Pronks Puit Mis läheb esimesena?
Keiser Trajanuse foorumile pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Trajanuse sammas sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19. silinderjast marmorplokist ning on ligi 30 m kõrgune. Sammast ümbritseb spiraalina ligi 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur. 3.Kirjelda basiilikat. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumi osaks lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad. 4.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon?