Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks. Proletaaride vaos hoidmiseks jagati tasuta toitu ja korraldati vaatemänge. Põhilisteks vaatemängudeks olid gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud. Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja
II Rooma armee loe lisaks lk. 154 nii tavalist kui ka sinises kastis olevat teksti Rooma kodanike auülesandeks oli sõjaväes teenimine. Sõjaväkke pidi minema oma relvadega. Väga rikkad inimesed teenisid ratsaväes, vähem jõukad raskerelvastusega jalaväes, vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel.
Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi
Kuna paljud Rooma kodanikud ei jõudnud oma elu jooksul kunagi Rooma linna, kaotas RAHVAKOOSOLEK MÕTTE. 3) Suure panuse Rooma vabariigi langusesse andis vabade talupoegade laostumine. Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna aga riik pidevalt sõdis, ei saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende maavaldused läksid suurmaaomanike kätte. Laostunud talupojad siirdusid pärast sõjaväeteenistust linnadesse ja nad muutusid proletaarideks. 4) Roomas suurenes orjade armee, keda oli vaja hoida kuulekuses. Vabariiklikud võimumehhanismid selleks ei sobinud. Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE
See oli vajalik, et alistatud alad ei teeks ühiseid väljaastumisi. Rooma armeekorraldus ja selle muutumine. Sõjasaak rikastas ülemkihti, samal ajal, kui talupojad, kes moodustasid sõjaväe peajõu ja pidid aastaid kodust eemal sõjaretkedel viibima, ei suutnud tihti tagada oma perekonnale toimetulekut - laostumine. Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng. Talupojad muutusid selle tõttu proletaarideks, kes ei kuulu sõjaväkke sõjavägi nõrgeneb. Jagatakse maid ümber ja luuakse palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene
Ehitasid valmis raudteevõrgu ning kaasaegsed sadamad. Briti võimud surusid peale ka maavaldus-, maarendi ja maasutamise süsteeme. India osales üha rohkem maailmakaubanduses. Rahvaarvu hüppeline kasvinglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemikäsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud leida kohta uues euroopalikus ühiskonnas ja muututi proletaarideks(töölisteks). 1896 India Rahvuskongressi loomine Briti valitsemise vastu, eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Unistati tuleviku Indiast, mis on palju euroopalt üle võtnud. Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude(Qingi) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur. 1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega,
LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid
Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3. Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, nende õigused oli piiratud, kuid siiski kuulusid nad kodanike hulka. Rikkamaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord – vaesem andis end sõltlasena rikka ja mõjuka eestkoste ja kaitse alla. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi – patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile
Tema valitsusajal valitses riigis rahu ja majandus õitses. Tema järglased olid aga ülekohtused ja julmad. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast (Hadrianuse vallini; Hadrianus valitses 117-138). Tuli võimule Traianus (98-117). Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 3. Rooma varane ühiskond Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid: Konsulid Diktaator Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid
Rooma linna tekkimine Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord; Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid enamasti rikkas maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud; nende vahelised suhted olid teravad; plebeid nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid ei olnud nõus
Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega sõjaväest vabad. Vaeseid nimetati proletaarideks. Patrooni ja kliendi suhe Rikkaid ja vaeseid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem kodanik e klient saatis patrooni e rikkamat sõjakäikudel ja kandis tema heaks koormisi. Ka rahvakoosolekul andis klient patrooni tahtmise järgi oma hääle. Patroon lubas kliendile kaitsealust ja andis talle maad, soovi korral ka kohtus tema eest kostes. Mis kohustusi täitsid rahvatribuunid?
patrooni heaks koormisi ja käis temaga sõjaretkedel. Patroon sai nii mõjuvõimu rahvakoosolekutel, kus tema kliendid tegid talle meelepäraseid otsuseid. Vajaduse korral pidid kõik roomlased ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr
sai tema järgi nime. See pole ajalooline tõde, kuid väga kuulus legend roomlaste hulgas Rooma tekkest ja nime saamisest. Varane Rooma ühiskond Oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena, kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kleindi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Patriisid ja plebeid Patriisid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal
ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas. Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi. Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem. Kujunes välja 2 seisust: 1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest 2)plebeid – ei pärinenud Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga.
rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei pidanud sinna ilmuma, kuna nende ainus vara olid lapsed ja nad ei saanud omale sõjavarustust muretseda siis nimetati neid proletaarideks. Nende õigused rahvakoosolekutel olid piiratud , kuid kuulusid kodanikkonda. Roomas oli range kodanikumoraal , kuna tegeleti põhiliselt ainult põlluharimise ja sõdimisega , mis suurendas kodumaa-armastust , traditsioonide ja riigivõimu austamist .Voorusteks peeti vaprust , enesedistsipliini , jumalate ja esivanemate austamist ja riigi ja perekonna ees kohusetäitmist . 23.Rooma vabariik. 23
LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused- riigi/preestriametid, senatid
põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks elanikeks peeti maaomanikke. Maavaldus tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste tähtsamaid kohustusi oma riigi ees. Rikkad roomlased teenisid ratsaväelastena, vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väekohustusest vabastatud, riigile ja ühiskonnale võisid kasu tuua nende lapsed, seetõttu kutsuti neid proletaarideks. Rikkaid ja vaeseid roomlasi ühendas tihti patrooni ja kliendi suhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltlast kliendiks. Poole lubasid üksteist vastastikku toetada, patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient saatis patrooni sõjaretkedel, kandis kokkulepitud koormisi ning hääletas rahvakoosolekul nii nagu patroon soovis.
Kr.) Kuningate periood: Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimiseda. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed mistõttu vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Nende õigused olid piiratud ,kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekor. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvat kliendiks. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi : patriitsideks ja pleibedeks
allikas maa rentimine, nende hulgast valiti senaatoreid körgeimaid riigiametnikke, tunnus: valge ja purpur tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega Käsitöölised: väikesed töökojad laostuseid, esile töusid orjatööl paseeruvad suurettevötted, osa neist rikastus, suurem osa muutus proletaarideks, kodanikuöigused säilised Talupojad: väiketalupojad laostusid ja proletariseerusid, talupoegade maa läks völgade katteks suurmaaomanikele, asusid linnadesse elama Proletaarid: on laostunud, vabad inimesed, kellest enamik on Rooma kodanikud, rahvakoosolekul oli nende enammus, m is möjutas riigiasju, proletaaride toetuse saamiseks jagas riik neile toiduaineid ja korraldas vaatemänge, neile
järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata, seega ka sõjaväeteenistusest vabastatud. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, kuna riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltasena rikka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks (sõnast pater isa), sõltuvat kaitsealust kliendiks. Patroon andis kliendile maas kasutada ja vajadusel kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema koormisi.
nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater- isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid.
tavaline et iga villa oli spetsialiseerunud ühe kindla kultuuri kasvatamisele. Jõukamatel roomlastel oli mitu villat. Nt Cicerol oli 8 erinevat villat. Sõjad suurendasid majanduslikku ebavõrdsust ja väikemajapidajad sattusid võlgadesse. Üks osa vaeseid talupoegi otsis endale rakendust päevatööde näol villade juures. Üks osa siirdus aga linnadesse. See aeg oli massilise linnastumise periood. Linnades üks osa vaesematest talupoegadest muutus patroonide klientideks teine osa muutus proletaarideks kõige vaesemad kodanikud keda peeti riigikulul üleval (olid maksudest jm'st kohustustest vabastatud). Majandus hilise vabariigi ajal Vaatamata poliitilisele võrdsustumisele säilis kihistumine mis veelgi süvenes hilise vabariigi ajal. Tekkis rahanduslik aristokraatia. Proletaarid müüsid oma hääli jõukamatele kodanikele ja said riigilt vilja igapäevaseks eluks, neil oli ka võimalus tasuta külastada vaatemänge. Riik püüdis seda muidusööjate elu muuta ja pakkus neile maad
Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patroonile koormisi tasuma ning temaga sõjaretkel käima. Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud. Nende ainus varandus oli nende lapsed ehk proles, ning seetõttu nimetati neid proletaarideks. 4.2 Rooma vabariik 510a. e.Kr. kehtestati Roomas vabariik ja sellest ajast alates oli riigi eesotsas senat ning ametnikud. Usk Rooma riigis Varasel ajal austati loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud. Majadel olid oma kaitsevaimud, kelledest tähtsaimad olid laarid ehk esivanemate hinged. Igal perel oli oma geenius ehk maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal. Neptunus merejumal
annaabi.ee 
