Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trumli, võll, liist, tross, kettülekanne, trossi, pöörlemissagedus, ketti, varutegur, ajami, telgede, pöördemoment, vints, trummel, s235, ülekandearv, ketiratas, tugevustingimus, 5200, elektriajamiga, kinemaatiline, konstruktsioon, voolavuspiir, tõmbetugevus, sisejõud, nurkkiirus, erisurve, 0055, süsinik, tigu, 10025, toetub, c45e, s355TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida
valime b2 = 42 mm. Teo ringkiirus d 0,05 * 152 v1 = 1 = 3,8 m/s 2 2 libisemiskiirus v1 3,8 v1 = = 3,8 m/s. cos cos 4,57 Selle libisemiskiiruse puhul hõõrdenurk (Lisa 1, Tabel 1) Ülekande kasutegur, silmas pidades energia kaod ülekande määrimiseks tan tan 4,57 1 = 0,96 = 0,96 0,69 tan( + ) tan( 4,57 +1,8) Kontrollime ajami võimsust PT 707 PM = = 1,15 kW 1 2 3 0,69 * 0,92 * 0,99 3 3 Valitud mootori võimsust piisab mehhanismi käivitamiseks Valime ülekande täpsuseklass 7. Siis dünaamikategur Kd = 1,1 (Lisa 1, Tabel 2). Koormuse ebaühtlast jagunemist arvestatav tegur 3 3 z 51 K = 1 + 2 (1 - x ) = 1 + (1 - 0,6) = 1,01
nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 ·
Valime võll I läbimõõduks 15 mm. Paindepinge arvutamiseks peame esmalt arvutama hammasrataste raadiused. 6.3. Hammasülekanne Valime ülekandearvuks 5. Hammasratasteks valime silindrilised sirghammasrattad. Hammasrataste materjal: teras. Väike 50 HRC, Suured 45 HRC. Lubatud kontaktpinge K [ ]= Hlim HL [SH] Kus KHL eategur, KHL = 1, Hlim lubatud pinge vastavalt pingevahetustsüklite arvule Hlim = 18 * HRC + 150 MPa [SH] varutegur, [SH] = 1,2 Väikesel rattal 18501501 [ 1]= = 875 MPa 1,2 Suurel rattal 18451501 [ 2 ]= = 800 MPa 1,2 Arvutustes kasutame väikseimat lubatud pinget: [H] = 800 MPa Lubatud paindepinge [ p ]= Flim [S F ] [Flim] piirpinge, [Flim] = 500...550 MPa, [SF] varutegur, [SH] = 1,8 500 [ p ]= Flim = = 278 MPa [S F ] 1,8 Ülekande moodul m= K m Kus
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97
....................................................................................... 3 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT ............................................................................................... 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ....................................................................................
M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 235 157 MPa, S 1,5 kus S = 1,5 tugevuse varutegur. Minimaalne telgvastupanumoment M 1500 W = 9,6 * 10 -6 m3 [ ] 157 *10 6 hb 2 Plaadi telgvastupanumoment seega W = , seega 6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m. Valime b=6,5 mm. h 1,5 Plaadi mass m1 = l1lb = 3,0 * 1,4 * 0,005 * 7800 228 kg 3
Ülesande püstitus m Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0 ± 5% ja vedava haru s tõmbejõud F1 = 1,6 ± 5%kN . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik Elektrimootori valikuks on meil vaja teada: 3 ülekande kasutegurid = 1234 , kus 1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur.
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v:
w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge: 2M 2 * 950 c = = 293,5MPa > [ ] c 150 MPa d (h - t1 ) * (l1 - b) 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, 2M 2 * 950 c = = 147 MPa > [ ] c 150 MPa 2 * d (h - t1 ) * (l1 - b) 2 * 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Tugevus kahe liistuga on tagatud Kontroll lõikele: 2M 2 * 950 450
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm)
Rummu Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, Teras, materjal ja Rahulik Rahulik Rahulik Rahulik Vahelduv Vahelduv Vahelduv Löök- Löök- Löök- koormuse koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus iseloom Liistu, võlli ja rummu materjal C45 (σY = 370 MPa). Varutegur [S] = 3. Lubatav muljumispinge [ ] =[ ]C = 120 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse juures. Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 – 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada [ ]C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõik vajalikud mõõtmed (tähised). 2
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ..........
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ Nüüd arvutame varutegur paindele: Siin parameetrite väärtused on: KF = 0.95 (töötluse varutegur) ψσ = 0.2 (empiiriline tegur; meil on süsinikteras) ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
g raskuskiirendus, m/s. Arvutuslik väändemoment T = Fw 0,25b = 11,35 0,25 3 8,5 kNm Väändepinge T 8,5 10 3 = = 10,6 W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm, a1 = 93 mm, a2 = 133 mm, b1 = 210 mm, b2 = 300 mm, lmax = 366 mm Keevisõmbluse kaatet k = 10 mm. Tugiplaatide laius t = 12 mm. Paindemoment M = 92,6 kNm, väändemoment T = 8,5 kNm, põikjõud Q = 23,8 kN.
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47
d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280
m4 := 1 pingutustrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) ( ) P := g q + q 0 Lh + q H m1 m2 m3 m4 = 5.5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e Sp := P = 8.3 kN f e -1 3N Lindi kihtide arv, kui T := 115 10 ja varutegur k := 9.5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9.5 mm 2
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
istu tüübi TAVAistuks. (prismaliist) Võll w = 10 mm (N9) Rumm w = 10 mm (JS9) Võlli t1 = 4+0,2 mm Rummu t2 = 3,3+0,2 mm Liistu l = 70-0,3 mm Soone l = 70+0,3 mm Liistu kõrgus h = 7 mm 3 Tugevusarvutus liistliitele l lv - (5...8) Siit saame et liistu pikkus peaks jääma umbes 62-65 vahele. Õnneks ongi olemas just vastava pikkusega liist (eeliarvude reast valituna) ehk l = 63 mm lt = l w = 63 10 = 53 mm ( see on ümarate ostega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele) Arvutan muljumispinge: 2M 2 600 c = = = 310,0775MPa 310 MPa d1 ( h - t1 ) (lt - w) 0.030 (0.007 - 0.004) (0.053 - 0.01) c = 310 MPa > [ ] c = 150 + 150 0,25 = 112.5MPa
Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7 2 1. Paindemomendi epüür 2. L = 140mm - varda pikkus 3. D = 1,40d - varda peenema ja paksema osa diameetrite suhe 4. FA = 3900 N - varda otsale rakendatud jõud 5. FA = FB 6. [S] = 4 - varutegur 7. Re = y = 295 MPa - voolepiir 8. Rm = 470 MPa tugevuspiir 9. Paindemomendi arvutus: 10. MA = 0 11. M B=F A L=3900 1,4=5460 Nm 12. Ohtlik ristlõige on punktis B. 13. 14. Joonis 1: Paindemomendi epüür 15. Varda peenema osa läbimõõt: M 32 M y 16. = = - üldine tugevustingimus W D3 [ S ] D3 17. W= - ristlõike telg-tugevusmoment 32
............................................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Teise kodutöö ülesandeks aines konstruktsiooni elemendid on konstrueerida plokiratas. Lähteandmeteks tuli võtta plokiratta trossile mõjuv jõud (matrikli numbri 4-5 viimast numbrit) F=3143N. Jõud mõjub trossi kummagis harus võrdselt. Trossi ja plokiratta haardenurgaks valisin 180 ° . Plokiratas on kahel veerelaagril ,mis toetuvad teljele . Telg omakorda toetub kronsteinile, mis on koostatud keevis konstruktsioonina ja on kinnitatud keermesliidete abil tugiseinale. Eesmärgiks on saada kogemusi konstrueerimise vallas. 3 Trossi valik.
Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest:
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
1.Istu skeem ja pingu piirväärtused Andmed: d = 50mm – võlli läbimõõt d2 = 105mm – rummu välisläbimõõt [S] = 2 - varutegur L = 90 mm – rummu laius Pingist Ø50H7/r6 Materjaliks parendatud teras C60E 1.1 Rummu piirväärtused Ava Ø50H7 tolerants on: TD = 25 µm = 0,025 mm.
annaabi.ee 
