(kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus. Funktsioonid: *suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Nii on võimalik juriidiliselt kaaluda, mis on õige ja mis on väär. *normiga nõutud käitumismalli sanktsiooniks on sageli sund:normi rikkujat ähvardatakse halvaga. Muuseas on sotsiaalset survet peetud üheks mõjuriks, mis ühtlustab inimeste käitumist. *õigusnormid suurendavad prognoositavust, nad ka tugevdavad, stabiliseerivad suhteid ühiskonnas. Selleks on mitmeid erinevaid viise: 1.õigusnormid ühtlustavad ühiskonna eri kihte ja nende huvisid. 2.soodustavad inimeste sotsialiseerumist, nende kohanemist sootsiumi liikmetena. Siiski on just õigusnormide ülesandeks aidata kaasa inimeste kujunemisel ühiskonnaliikmeteks. 3.õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest lähtuvaid vastuolusid ja muid konflikte. Õigusnorm on alati erinevate huvide ja taotluste kompromiss
Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon seisneb selles, et sotsiaalsed normid vähendavad huvide konflikti võimalust, ehkki inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis pole sootsiumile vastuvõetavad. Sotsiaalsed normid aitavad kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle. Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil.
ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused
enamasti vaadatakse nt telerid väga väikese selektiivsusega, st pole vahet, mis sealt tuleb suur osa meediakasutusest on nõrgalt motiveeritud ja sõltub konkreetsetest asjaoludest (igavuse peletuseks raamatu lugemine, väsimuse tõttu teleka ees puhkamine, külaliseootuses ajalehe sirvimine) 2. lähenemises ignoreeritakse meedia sisu spetsiifikat, ei võeta arvesse sisu tekstilisi ja kultuurilisi iseärasusi. 3. ületähtsustatakse meediakasutuse prognoositavust kasutaja varasemate meediaga kokkupuudete baasil. > Tasude ja tarvete lähenemise põhiline panus on see, et selle abil sai paremini kirjeldada auditooriumi, auditooriumi käitumist ja erinevat tüüpi meediat, erinevat meediasisu auditooriumi pöördumisel (Burkart 2002). Teooria tugevus on indiviidi rollile keskendumine meediasõnumite tähenduslikuks muutmisel, mida oli varem kas eitatud või ignoreeritud (Williams 2003).
B: 15% käibest C: ülejäänud 5% käibest · Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus. · C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva. XYZ- analüüs- · Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. · X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus · Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad · Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud · Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega ,,lemmikud", AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. 20
– C: ülejäänud 5% käibest • Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus. • C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva. XYZ- analüüs- • Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud • Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. 20
kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20
loovutusalale võimalikult lähedale ja madalamatele riiulitele, C-rühma tooted (aeglaselt liikuvad kaubad) loovutusalast võimalikult kaugele ja ülemistele riiulitele, B-rühma tooted kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemiku XYZ-analüüs – Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. Tarnija juhitud laovarud (VMI)
Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis, C tooted kord aastas. XYZ analüüs • Lisab teise mõõtme ABC-analüüsile • Tekib maatriks • X-kategooria: stabiilne nõudlus • Y-kategooria: vähem stabiilne nõudlus • Z-kategooria: väga ebastabiilne nõudlus • X-kategooria: siin on võimalik läbi parema kontrolli edukalt optimeerida • Z-kategooria: siin tuleb nõudluse vähest prognoositavust kompenseerida, palju raskem optimeerida Tarnija juhitud laovarud (VMI) Kiisler ptk 6 lk 183-185 Loenguslaidid Märksõnad: VMI põhimõte , tüüpilised rakendused, võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele, laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte VMI põhimõte – ehk tarnija juhitud kaubavaru on tarneahela strateegia, mille
22 Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus (stock cover, days of supply) näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasolevast varust Varu piisavus = 365 / varu ringlemissagedus = olemasolev laovaru / prognoositav päeva nõudlus XYZ_ANALÜÜS : • Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud • Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. Laovarudega seotud kulud :
mõned B tooted hoopiski suured rahalehmad. PS. ABC analüüs ei võta arvesse toodete omavahelist sõltuvust... XYZ-analüüs (vt loenguslaidid) Lisab teise mõõtme ABC-analüüsile Tekib maatriks X-kategooria: stabiilne nõudlus Y-kategooria: vähem stabiilne nõudlus Z-kategooria: väga ebastabiilne nõudlus X-kategooria: siin on võimalik läbi parema kontrolli edukalt optimeerida Z-kategooria: siin tuleb nõudluse vähest prognoositavust kompenseerida, palju raskem optimeerida Tarneaugud OOS · Küsimus #1: kui sageli puudujääk tekib? · OOS = `a product not found in the desired form, flavour or size, not found in saleable condition, or not shelved in the expected location' · Kauplejal on lihtne mõõta päevades, keerulisem minutites, veelgi keerulisem teostamata jäänud ostukordade arvus · Teenindustase ehk tellimuste täitmise määr (fill rate):
mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem. Samas on A-rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teha just selles rühmas. Samas ei tohi unustada ka B- ja C-rühmi, mis on aidanud saavutada laia toote sortimendi või kliendibaasi. ABC-analüüs on tähtis nii varude haldamise kui klienditeeninduse planeerimise seisukohalt. XYZ-analüüs - Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. 8.Tarnija juhitud laovarud (VMI) Kiisler ptk 6 lk 183-185
siiski alles Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif.töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmusaastal 1756 tsiviilseadus. See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis-, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas seekodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingitvôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. 37. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid.Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguseluühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi.Saksamaal Preisi Üldine Maaõigus 1794 . üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti, et on lõplik, ei vajatõlgendamist.
P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv; 2) koordineeriv; 3) stabiliseeriv; 4) sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalsete normide liikidest (vt p 3 lk 11) seisneb nende funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna kui terviku käitumise suunamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Käitumise ühtlustamises seisneb sotsiaalsete normide koordineeriv funktsioon. Inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis ei ole sootsiumile vastuvõetavad. Siis võib tekkida huvide konflikt. Sotsiaalsete normide süsteem vähendab huvide konflikti võimalust. Lisaks aitavad sotsiaalsed normid kaasa positiivsete väärtuste ning käitumismallide kinnistumisele. Selles seisneb sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon.
tüüpjuhtumeid. Harvadel juhtudel puudutab norm üksikjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on peetud õigusriifi üheks vältimatuks tunnuseks. Kolmas nõue õigusnormile on see, et nad peavad olema üldkehtivad. Abstraktsuse ja üldisuse kõrbal nõutakse alati teatud ajalist kehtivust. Õigusnormi ül : - Suunara ha juhtida kodanike käitumist. - Stabiliseerida suhteid ühiskonnas - Suurendavad prognoositavust - Rakendada sanktsiooni kui normi rikutakse - Integreerimine ja sotsialiseerumine - Pakuvad sotsiaalset kaitset 1) Konstitutiivsed normid – luuakse asju ja nähtusu nt „kuulutan teid abikaasadeks.“ See on võimalik st, et on olemas kogumõigusnorme, mis määravad, mis viisil abielu tekib- 2) Kompetentsinormid 3) Menetlusnormid 4) Moodsa õiguse normina – kaalutlusnorm
Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif. töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmus aastal 1756 tsiviilseadus. See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis-, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas see kodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingit vôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. Tôeliseks valgustusaja kodif. , mis uhtlasi oli valgustuse pärmi najal kekinud, on Allgemeines Landrecht fur die königlichen Preussischen Staaten./ Preisi Uldine Maaôigus/ aastast 1794. Seadusti valmis Friedrich Wilhelm II ajal.Tema iseloomulikeks joonteks on legalismitaotlus, usk sellesse, et valminu on nii ammendav seadusteos, et ei
Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon seisneb selles, et sotsiaalsed normid vähendavad huvide konflikti võimalust, ehkki inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis pole sootsiumile vastuvõetavad. Sotsiaalsed normid aitavad kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle. Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil.
suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktsioon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Sotsiaalsete normide vanimad tuntud liigid on tava-ja moraalinormid, kui sotsiaalsed normid on ka korporatiivsed, usundi- ning õigusnormid.
annaabi.ee 
