Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast töötab Veidemann Tallinna Ülikooli kultuuriloo professorina. Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi
Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli. Samal ajal 1909-1920 oli direktor Berliini muusika ülikool (Hochschule). Kolm peamist muusikateadusliku kirjutist on "Ooperi ajalugu" (saksa keeles: Geschichte der Oper; 1919), "Sissejuhatus muusika ajalukku" (saksa keeles, Einführung in die Musikgeschichte; 1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen
pikenduste lõikepunkt ehk ortotsenter - K Huvitavad punktid kolmnurgas II seeria • Gergonne’i punkt • Nagel’i punkt • Isoperimeetriline punkt • Spieker’i punkt • Torricelli punkt • Fermat’ punkt Gergonne’i punkt Joseph Diaz Gergonne [žergon] (19.06.1771 – 04.05.1859) – prantsuse astronoom ja matemaatik. Töötas 1795 – 1815 Niemes’i tsentraalkooli ja aastast 1816 Montpellier’i ülikooli professorina. Matemaatikas töid algebrast (lineaarvõrrandite teooria, kombinatoorika) ja geomeetriast (kolmnurga geomeetria, 1827 andis joonte klassifikatsiooni). Gergonne’i punkt - E Kolmnurga siseringjoone ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt. Nagel’i punkt Christian August Nagel (17.05.1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik. Matemaatilised tööd peamiselt geomeetrias
Jaan Kross Jaan Kross sndis Tallinnas, ppis Tartu likoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani ppejud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, lks hiljem le proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mlestusraamatute kirjutamisele. Niteks:Wikmani poisid ja Keisri hull.
Neil Armstrong · Neil Armstrong sündis 5.08.1930.a ja suri 25.08.2012.a. · Ta oli USA astronaut, esimene inimene, kes astus esimesena kuu pinnale. · 1962.aastal valiti ta NASA teise astronautide gruppi mille nimi oli: New Nine · Pärast NASAst lahkumist 1971.aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikoolis professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimisel. · Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse · Neil Armstrong on viibinud ENSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru Hotellis. · Neil Armstrong valiti 2001.aastal Ameerika Filsoofiaseltsi liikmeks. · Neil Armstrong on saanud suurel arvul auhindu ja aunimetusi. · Neil Armstrongi järgi on nimetatud kuukraater Apollo 11 laskumiskoha lähedal ning asteroid 6469 Armstrong Siin mõned pildid Armstrongist:
Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004
"Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82 Kaido Ole (25. veebruaril 1963 Tallinnas) on eesti kunstnik. Õppinud 19821992 Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. Töötanud 19921993 maali õpetajana Tallinna Kunstikoolis. Alates 1993 aastast töötanud Eesti Kunstiakadeemias joonistamise õpetajana, 19931998 maali õpetajana, 19982003 maali dotsendina, 20032010 maali professorina ja maali õppetooli juhatajana. Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik. Kaido Olel on olnud ohtralt isiku ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning kahel korral on ta pälvinud ka Kultuurkapitali aastapreemia. 2012. aastal määrati Kaido Olele kolme silmapaistva näituse eest 2012. aastal Konrad Mäe medal ja sellega
aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Looming Romaanid "Kolme katku vahel" I–IV (1970–1980) "Keisri hull" (1978) "Rakvere romaan" (1982) Jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975)
2.4 Elu välismaal Elu Tartus ei suutnud Tobiast kuigi kaua köita. Tema eesmärgiks oli Lääne- Euroopa. 1908.a. algues lahkus ta Tartust. Tobias rändas läbi mitmed erinevad Euroopa linnad, enne seda, kui jäi paikseks 1910. aastal Berliinis. Ta asus tööle organistina kui ka ajakirjanikuna. 1911. aastal sai Tobias Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani töötas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Keeruline elu jätkus 1915. aastal, kui Tobias mobiliseeriti sõjaväkke. Kus ta teenis tõlgina ja orkestrijuhina. Tobias vabanes tervislikel põhjustel sõjaväest aastal 1916. Ta pöördus tagasi Berliini ja jätkas muusikaülikoolis tööd professorina ning asus looma teist oratooriumi ,,Sealpool Jordanit". 1918. aastal tabas Rudolfit ootamatult kopsupõletik, mille tagajärjel andekas helilooja elutee katkes sama aasta 29. oktoobril. 3. Looming:
Jaan Kross Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845). Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995
füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat. Ta ei olnud kunagi abielus. Autasud ja auhinnad
teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe pildi peale nägin väga huvitavalt kujutatud klaverit, teise pildi peal, mis mulle samuti väga silma jäi, nägin pisikest naerunägu. Ma vaatlesin seda pilti ja leidsin enda jaoks sellele pildile seletuse: pisike nägu on akna peal öösel pimedas ja vaatab toa poole
Gustav Suits 09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse.
1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Gustav Suits /professorina Tartu ülikoolis Gustav Suits [1920-tel] Eduard Vilde ja Gustav Suitsu kohtumine Kopenhaagenis 1919. a Gustav Suits [Rootsis, 1950-tel] Luulekogud Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane, hilisluule kogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis, kus ta ka hiljem suri 1956. aastal . Gustav Suits "Elu tuli" 1913.a.
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922)
november 1833 27.veebruar 1887) oli vene helilooja, kes teenis elatist keemikuna. Ta kuulus muusikute gruppi Võimas Rühm, mis pühendus kindla vene muusika tootmisele. Borodin sündis Peterburis Kaukaasia vürsti abieluvälise pojana. Ausameelne isa tagas pojale väga hea hariduse. Koduõpetajate käe all ta muuhulgas neli võõrkeelt ning õppis mängima klaverit, tsellot ja flööti. Tema haridustee jätkus Peterburis Kirurgilise Meditsiini Akadeemias, kus ta hiljem ka professorina töötas. 1869. Aastal juhtis Balakirev esimest Borodini sümfooniat, samal aastal alustas Borodin ka oma teise sümfoonia loomisega. Seda saatis esietendusel täielik ebaedu, kuid Franz Liszt korraldas selle esituse ka 1880. aastal Saksamaal, mis tõi Borodinile ka veidi kuulsust väljaspool Venemaad. 1869. aastal alustas Borodin Vene lugulauludel põhineva oopei "Vürst Igor" loomist, mida peeti tema olulisemaiks teoseks. Helilooja kirjutas seda suure töökoormuse tõttu ligi 20 aastat
organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997). Suprealistlike kompositsioonide loomist alustas Lapin juba 1993. aastal ning on jätkanud seeria täiendamisega tänaseni
Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Bla bla bla Artur Kapp Helikeel on enamasti rõõmsa, helge tooniga. Lastele mõeldud laulud on ka head ja mõnusad laulda - tema muusika kulgeb lihtsalt ja loomulikult. Õpetajast heliloojana pidas ta silmas, et laulud oleksid lastele jõukohased ja arusaadavad ning et lapsed võiksid nende laulmisest rõõmu
Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti
kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Aleksander Läte Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Aleksander Läte oli esimene eestlastest professionaalne muusikakriitik. Ta oli Tartus asutatud esimese sümfooniaorkestri dirigent.
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004
Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane.
sümfoonilise teose. Tähtsaim teos oratoorium „Joonase lähetamine“ MK „Joonase lähetamine- sanctus“ „Eks teie tea“ Artur Kapp Kirjutas sümfoonilist muusikat avamäng sümfooniaorkestrile „Don Carlos“ Oratoorium „Hiiob“ Kantaat „Päikesele“ Lõpetas Peterburi konservatooriumi, töötas mitu aastat Venemaal Astrahani muusikakooli direktorina. Hiljem töötas Tallinna Kõrgemas muusikakooli heliloojate õpetajana, kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus. Varasemas muusikas palju impressionismi ja ekspressionismi, hilisemas muusiaks kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“
St. John´s õenduse koolis. Doktorikraadiõpingute ajal aastal 1961 töötas ta Chicagos, Loyola Ülikoolis dotsenti ametikohal. (Why I...) Aastatel 1966-1968 oli ta tervishoiutöötajate ja sotsiaalhoolekande büroo õpingute toetuste filiaali assistendiülem. 1968 nimetati ta Ohio Riikliku Ülikooli õenduskooli professoriks ja direktoriks. Aastal 1972 naases ta Loyola Ülikooli õendusprogrammi professorina. 1980ndal aastal läks ta professorina tööle Lõuna- Florida Õendusabi Kolledžisse, kus ta töötas kuniks ta jäi pensionile 1990.aastal (Messmer ja Palmer 2008). 1.3. Tunnustused Imogene on tunnustatud mitmetel kordadel. Aastal 2004 võeti ameerika õdede ühenduse kuulsuste koja liikmeks ja aastal 2005 sai Ameerika õenduse akadeemia elava legendi tiitli. Aastal 1997 sai King Florida kubernerilt kuldmedali õendusabisse panustamise eest. Ta sai ka
Eesti kirjandus: Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks. Mure kodumaa pärast mida kujutab allasurutud tuulise maana, pettunud, et ideaale, unistuse ei õnnestu ellu viia. Inimesed omakasupüüdlikud, silmakirjalikkus
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level 20032010 maali professorina ja maali õppetooli juhatajana. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaido Olel on olnud ohtralt isiku ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal Click to edit Master text styles Second level
Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all. Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm aastat, kui Ratassepast kujunes autoriteet, kelle juurde taheti õppima tulla. Kavad olid huvitavad, töö klassis väga süsteemne ning see andis ka tulemuse. Arvo Ratassepp oli ka edukas koorijuht. Ratassepp juhatas aastate jooksul meeskoori Runo ja Tallinna Kammerkkoori. Osales ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori asutamises ja oli üks selle dirigente
aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. Munaraku avastamine on kahtlemata Baeri kõige olulisem saavutus ning see tegi ta ka teadlaskonnas laialdaselt tuntuks. Königsbergi jäi Baer kuni 1834. aastani, mil ta otsustas siirduda Peterburi. 1834. aastal sai Baerist Peterburi ülikooli zooloogia professor, 1846. aastast tegutses ta samas aga anatoomia ja füsioloogia professorina. Lisaks tegeles ta aktiivselt ka geoloogia ja geograafiaga. 1862. aastal sai temast haridusministeeriumi nõunik, kellena tegutses kuni Peterburist lahkumiseni 1867. aastal. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovitš Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovitš Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud.
Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist:
1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. 1893 astus Peterburi Konservatooriumi. Elulugu 18981904: töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina. 1904: tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. 1908: siirdus LääneEuroopasse. 1910: asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897)
ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan
kirjandusauhinna kandidaadiks. 1.2 Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruari 1920, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004
seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Köler oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid. Suri 22.aprill 1899 Peterburis Maalid 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata"
(juhatajana) *reisis Euroopas Saksamaa, Rootsi *1925 tuli tagasi Taani LOOMING *kantaat ,,Kevad Fynis" *2 ooperit ,,Saul ja Taavet", ,,Maskeraad" *progressiivne tonaalsus (pala algab ühes helistikus ja lõpeb teises helistikus) *6 sümfooniat *kammermuusika Aleksander Borodin (1833-1887) *Vene helilooja *Sündis Peterburis *isa Kaukaasia vürst *väga hea haridus (koduõpetajad) *õppis meditsiini (Peterburi Kirurgiline Meditsiini Akadeemia) *töötas professorina (teadustöö) *tema algatas Võimsa Rühma LOOMING *ooper ,,Vürst Igor" ( 17.aastat) *2 sümfooniat *keelpillimuusika (kvartett) *kammermuusika *laulud Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni), õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu
Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
Nii kogub osa ornamendist endasse valgusenergiat ja helendab pimeduses, olles dekoratiivseks ning ka funktsionaalseks valgustajaks hämaras ruumis. Lisaks sellele jagati välja mitu preemiat tootedisaini ja disainiprojekti kategooriates ning disain managemendi eest. Mare Kelpmani kollektsoonist Lights&Stripes mõned pildid: Disainer Mare Kelpman Mare Kelpman on sündinud 27. juunil 1958 aastal. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tekstiil, 1990. Hetekel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia professorina. Mare Kelpman on EDLi liige. Tähtsamad projektid: Kollektsioon Light & Stripes.Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. Kollektsioon Light & Stripes Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. laserlõikes kangaste kollektsioon Eesti Rahvuslik Tikand,Kollektsioon sisaldab rahvusliku tikandi ainelisi laserlõikes kangaid Näitused, auhinnad: Eksperimentaalne 3D kangaste kudumisprojekt Tekstiiliverstas, Hämeenlinna, Soome Japan Textile Contest, konkursiga kaasnevad
kunstnikuna, 2005. aastal kaitses magistrikraadi. Ta on esinenud alates 1994. aastast paljudel näitustel muu hulgas Eestis, Soomes,H ollandis, Ungaris, Prantsusmaal, S aksamaal, Sveitsis ja Hispaanias ning võitnud auhindu moesõudelt. TEKSTIILIKUNST ANU RAUD Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on Kodutuled 1977 eesti tekstiilikunstnik. Aastatel 19671974 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Ta töötab Viljand Kultuuriakadeemia professorina. Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Oma kõige esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis
Sõbrunes matemaatika ja meditsiiniprofessori Gemma Frisiusega. Töötas graveerijana. Avas isikliku gloobuste ja astronoomiliste instrumentide valmistamise töökoja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õpingud ülikoolis lõpetas magistrikraadiga. 1536 a abiellus Barbara Schelleken'iga 6 last: 3 poega, 3 tütart Töötas ülikoolis matemaatika professorina. 1544a arreteeriti süüdistatuna ketserluses. 1559-1562. aastani töötas Mercator Duisburgis rajatavas ülikoolis õppejõuna. 05.05 1590. aastal sai infarkti, mille tagajärjel oli tema vasak kehapool halvatud. Teine infarkt tabas teda 1593. aaasta lõpus, mis võttis talt võime rääkida. Suri aastal 1594. Click to edit Master text styles Second level Mercatori auks Third level
W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi
Tähtsamad teadustööd 1930ndail on heebrea mõistet "JHWH sõna" käsitlev "The Word of Yahweh" ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari"
Tunnustus · 2005. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidult Konrad Mäe medali, mida kunstnik saab pälvida vaid korra elus ja mis on küllaltki prestiizne kunstipreemia, seda eriti eesti maalijate seas. · Lühifilm "Armulaud" sai zürii eripreemia 54. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil. · Jaan Toomik elab ja töötab jätkuvalt Tallinnas ja on 2000-ndatel aastatel töötanud Eesti Kunstiakadeemia Interdistsiplinaarsete kunstide professorina ja maalikateedri juhatajana. 1. ,,Nimeta" 2. ,,Tantsides isaga" http://www.youtube.com/watch?v=rWDDmsB2EDA 3. ,,Teekond Säo Paulosse" 4. ,,Tantsides koju" 5. ,,Nimeta mees" 6. ,,Voodi 75" 7. ,,Armulaud" 8. ,,Oleg" 9. ,,Isa ja poeg" -film http://cca.ee/webarchive/toomik/tood.htm (http://www.youtube.com/watch?v=IR4l_mZHvew Oleg)
Alfred Wegener Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane.Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. ÄITAH TÄHELEPANU EEST .
Jaan Kross (19. veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst",
lahendusi ja vaba ruumi tunnet. Sejima sai kakstuhat kümnendal (2010) aastal esimeseks naiseks, kes juhtis Veneetsia arhitektuuri Biennale läbiviimist. 15,Ryue Nishizawa on pärit Lõuna-Tokiost, tuhande üheksasaja üheksakümnendal (1990) aastal lõpetas ta Yokohama National University magistrikraadiga arhitektuuris. Tema loodud on the office Ryue Nishizawa tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal (1997) aastal ja ta töötab lisaks professorina ülikoolis Yokohama National University. 16-17,Koos Kazuyo Sejima ja Ryue Nishizawa olid koos autasustatud Arnold Brunner Memorial Medal of the American Academy of Arts and Letters kakstuhat kaks (2002), disaini auhind Jaapani Arhitektuuri Instituudi poolt kakstuhat kuus (2006), ja Berlin art Prize kakstuhat seitse (2007) Berliini Kunstideakadeemia poolt. Kakstuhat kümme (2010) aastal said nad arhitektuuri valdkonna hinnatuima preemia – Ameerika Pritzkeri preemia
kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855- 1927),tema näidendid olid mõeldud külalavale(libahunt). Noor eesti, sinna kuulusid suits, tuglas, aavik, grünthl-ridala,kallas, lindi, tegutses 1901-20, eesmärk oli viia eesti kirjandus uuele kõrgemale tasemele ning tema rikastatud pinda edasiseks arenguks. G.Suits õppis tartu ülikoolis keelteaduskonnas, oli väga tark, õppis ka helsingis, töötas tartus professorina, tema esimene luulekogu ilmus 1905 ,,elu tuli", iseloom: romantilised pateetilised luuletused,,inimese rikastumise püüd,eksisteerimine, 1943 ,,tuulemaa"tuli asendus tuulega ja kolmas luulekogu"kõik kokku unenägu", ,,tuli ja tuul". Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal, viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL,
annaabi.ee 
