1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed · (lääne) filosoofi ülesanne globaliseeruvas maailmas · territoriaalsuse (rahvusriikluse problemaatilisus) · rikaste riikide vastutus keskkonna saastamise eest · kommunitaarid ja kosmopoliidid · realism Globaliseerumise teooria · maailmasüsteemi teooria · maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus
seaduses.....................................................................................................................................4 5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad....................................................................7 6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8 6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8 7. Olulisemate märksõnade loend.............................................................................................9 Sissejuhatus Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul lugesin on järgmised: Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik
· Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat? · Kirjeldage Sperberi teooriat kultuuriliste tähenduste levikust. · Milline on "avatud" kultuuri paradoks? · Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism?
muutuvaid nähtusi. Kasvatust võib mõista kui traditsioonide kujunemist, kultuuri vahendamist ühelt sugupõlvelt teisele. Uurides kasvatusteaduse kultuuritausta võib leida ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk. Kasvatusteadus vaatleb arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist, see on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise, psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga. Kasvatusteadust on mõnikord iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus. Kasvatusteadus on ka humanitaarteadus, kui
..................................................28 Mõistete määratlemine...............................................................................................................29 Teaduslik traditsioon..................................................................................................................30 Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega.............................................................................................30 Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus........................................................................30 Teaduste integratsioon...............................................................................................................31 Kasvatusteaduse uurimisobjektid..............................................................................................31 Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia............................................................................................32
• Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes. Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid: Suurenda rajajate arvu; Suurenda kasvukiirust asurkonna loomise perioodil; Paaritamised peavad baseeruma MK väärtustel. Ex- situ loomaaias- problemaatilisus: Keskendumine vaid geneetilise informatsiooni säilitamise vajadusele. – “Kultuuriline” aspekt senini tagaplaanil – Ei arvesta sellega, et liik on ökosüsteemi osis – Paratamatu kohastumine tehistingimuste. – “Zoo industry” kipub jääma majanduslikult hätta suuremate probleemide lahendamisega – kahe küljega medal. – Tehisasurkonnad pole valdavalt jätkusuutlikud Reintrodutseerimine e. Taasasustamine (re-introduction) – katse
varem rääkinud) • Objekt – vormistab patsiendi • (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide) Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikmed on raskesti defineeritavad, sest erinevates keeltes funktsioneerivad nad erinevalt. Nominatiiv- ja ergatiivkeeled • Subjekti/objekti problemaatilisus – ema peksab isa (kes keda?) - S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab) lauses - A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli) - P – patsient transitiivlauses (nt poiss lööb PALLI) Poiss (S) magab Tüdruk (A) sööb saia (P) --- st A ja P on vaja eristada, et aru saada Ergatiiv – sihilise lause subjektikääne
muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti haldussüsteemis on kohaliku omavalitsuse seisukohalt suur tähtsus maavanematel, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, valvavad omavalitsuste järele ning täidavad mitmeid regionaalplaneerimise funktsioone. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, st esindama oma piirkonna huve keskvalitsuses, teiselt poolt aga esindama riiki ning täitma Lõuna Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate säärane nn kahepalgelisus tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel tihti vahendid regionaalse arengu tagamiseks. Need kitsaskohad
Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid. Kõik need teoreetikud ütlevad, et muutumine ajas= muutus paremuse poole. 20. Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria
· Logistika väljasttellimisega on seotud järgnevad riskid: o Oht kaotada kontroll toote- ja materjalivoogude üle o Logistikateenuse osutaja pankritt või madalama kvaliteediga teenusepakkuja ülevõtmine o Täieliku info puudumine ettevõtte logistikasüsteemi toimimiskulude kohta o Organisatsioonisiseste üksuste vastanduvad huvid (logistikud tajuvad ohtu oma tööle) o Koostöö keerukus ja problemaatilisus · Ettevõtted on ettevaatlikud logistika väljasttellimise järgnevatel juhtudel: o Otseselt seotud klienditeenindusega o Streteegiliseks peetava info jagamist o Logistikaprotsessi seisukohalt olulised protsessid o Ei nõua suuremahulisi investeeringuid o Kiire tasuvusega investeeringud o Tegevused mis ei vaja väljakujunenud protsesse o Tegevused, mis nõuavad spetsiifilisi oskusi, mis teenuse osutajatel puuduvad
Kõige nõrgem usaldusväärsuse aste on otsustusel, mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust. Sellises arutluses on subjekt seotud predikaadiga kõige nõrgemalt, mistõttu öeldakse, et tegemist on problemaatilise otsustusega. Üldkujul vastab kategoorilise otsustuse vormile: võibolla S on/ei ole arvatavasti P tõenäoliselt Mõtte formuleeringus ei pruugi problemaatilisus rõhutatud olla, see võib esineda varjatult. Näiteks, Juss on hea mees on formuleeritud kui kategooriline üldjaatav otsustus. Kuna otsustus sisaldab hinnangut, mis on kellegi arvamus, siis saab seda tõlgendada problemaatilisena. Kui arutlejaks on Jussi pruut Maali, siis tuleks Jussi kohta öeldut mõista: Juss on loodetavasti hea mees. Seepeale võib naabrimees Juhan õlgu kehitades märku anda, et temal on ükskõik, mida keegi Jussist
: rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat). Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’ NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi. K Ilmneb ühendites hk ja sk, nt kask, lehk (ühendis võib olla ka kolmas konsonant, nt norskama) k kaob. Nõrga ja tugeva astme vormide määramise problemaatilisus mõne sõna puhul, nt laskma (LT): lasta (LT): lasen (LN): lasksin (LT) e lasin (LN): lasknud (LT): lastakse (LT): lastud (LT). k langeb vormidest välja fonotaktilistel põhjustel. Sarnane on ka mõskma ‘pesema’ , kuid sellel puudub NA lihtminevik. S s sattus laadivahelduse objektiks, kuna varem asendas seda -ti (-ti > -si). 1) s kadu, nt käsi, mesi, tõsi, lüsi, süsi;
käsitleda ka turundusplaani täitjate motiveerimist. Kõige suuremad probleemid turundusplaanide koostamisel: D müügimahu prognoosimine D müügikulude kindlaksmääramine D rahavoogude prognoosimine D abinõude kavandamine sobivate turustuskanalite leidmiseks D abinõude kavandamine müügi käivitamiseks ja edendamiseks. Probleemide põhjused: D sihtturu olukorra ja arengusuundade kohta info hankimine on keeruline D olemasoleva info analüüsimise problemaatilisus D ettevõtte üldstrateegiate ebaselgus D müügitoetussummade suuruse ebamäärasus. 26
Formalism - Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflektiivsus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus). Funktsionalism Kirjandusloo olevikukesksus kirjandusalaloo olevikukesksus, peegeldavad loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Uurija on paratamatult oma oleviku poolt piiratud. Kirjandusajaloo problemaatilisus ajaloo loolisus, kirjandus vs kirjandus(ajalugu)? Vormide ja zanrite staatus, kirjandusajaloo kallutatus (esindab teatud grupi huve). Ehk ka, kelle nimel räägib kirjandus? Kirjanduse uurimine jooksis kuskil 90ndatel ummikusse. Leiti, et kirjandusloo uurimine pole võimalik. Võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval Võimalused: Kirjanduslugu pole enam vajalik ega võimalik Pluralistlikud, isegi vasturääkivad kirjanduslood, puudub ühtne tugev raam
uurima sotsiaalse tegelikkuse kontekstis. T.Wilson väidab, et infoteadus uurib inimese infokäitumise olemust ja seega asetab samuti infoteaduse sotsiaalteaduste hulka. 7. Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo. Raamatu defineerimine Raamatu all mõistetakse sageli kirjandusteost, käsikirjalist või trükitud koodeksit, lõpetatud väljaannet (jätkväljaanne, perioodikaväljaanne) või teatud hulka köidetud lehekülgi (al. 49st lk-st). Raamatu mõiste defineerimise problemaatilisus seisneb selles, et · see on mitmetähenduslik (materiaalne, sisu) · see muutub ajas · sellel võib olla lai või kitsas lähenemine (ilmub perioodiliselt või tervenisti korraga) · selle piirid on hägusad teiste infokandjate suhtes. H. Lehmann-Haupti poolt: Eesti Entsüklopeedia (1994): Graafiline teadmiste säilitamise ja edastamise vahend. Koosneb nüüdisajal üht serva pidi kinnitatud lehtede blokist, mida katavad ja kaitsevad kaaned
tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks.
omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks
seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna- Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks
vahistatu. Lõputöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas riigikogu poolt 14.06.2000 vastu võetud ,,Vangistusseaduse" § 90 lõigetes 3 ja 5 kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud on põhiseaduspärased. Lõputöö eesmärgislt lähtuvalt püstitati ka hüpotees: VangS § 90 lõigetest 3 ja 5 tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34. Oluliseks ajendiks teema valikul oli autorile valdkonna problemaatilisus ning aktuaalsus seoses õiguskantsleri 01.06.2012 teabe nõudega justiitsministrile, milles õiguskantsler seab kahtluse, kas VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega
rahvusvahelisus. Enamik inimestest puutub kokku nt kantseliidiga v meditsiinilise erialakeelega. Kui ühte väljendit ei mõisteta võib kontekst jääda arusaamatuks. Olukord võib muutuda ebakindlaks, kui arvatakse end mõistvat väljendit ja võhikuna interpreteeritakse tehnilisi termineid teisiti kui spetsialist, nt põhiseaduse art 3 räägib kõikide inimeste võrdsusest. Et selle sisu juristidele sugugi nii selge ei ole, annab tunnistust üle 400 lk kommentaar. Erialakeele problemaatilisus seisneb ka selles, et väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Ehtne erialakeel on alati seotud spetsialistiga... Kui seda kasutab diletant, kaotab erialakeel oma vahetu seose erialase mõtlemisega; mõisted ja ütlused minetavad olulise osa oma sisust ja täpsusest, eelkõige aga oma suhtest erialase süsteemiga, millest võhik ei oma ülevaadet. Teisisõnu, spetsialist valdab
annaabi.ee 
