Essee on lhike ldarusaadav teadusliku sisuga kirjutis, mis analsib mingit probleemi vi situatsiooni lbi autori isikliku lhenemise. Essee ei ole referaat!!! seetttu ajaloosndmuste mberjutustus, institutsioonide kirjeldus, erinevate autorite hinnangute refereerimine jms. ei anna le 13 punkti 25-st. Essee peab omama hte keskset ksimust kuna tmaht on lhike, siis t struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda ksnes hele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d
Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teooria olulisimad alusväited on loodusseadused. Teaduslik probleem on küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele (teaduslikele faktidele). Probleemi püstitamise järel määratletakse uurimisobjekt, samuti piiritletakse muutuja tegur, mille mõju uuritakse. Probleemi püstitamisele järgneb taustinfo kogumine. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega. Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjektide gruppi:
Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadese- teaduslikele faktidele Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslikus uurimismeetodis saab eristada probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinukku ja vesinukku Anorgaaniliste põhiosa moodustab vesi
Essee on lühike üldarusaadav teadusliku sisuga kirjutis, mis analüüsib mingit probleemi või situatsiooni läbi autori isikliku lähenemise. Essee ei ole referaat!!! seetõttu ajaloosündmuste ümberjutustus, institutsioonide kirjeldus, erinevate autorite hinnangute refereerimine jms. ei anna üle 13 punkti 25-st. Essee peab omama ühte keskset küsimust kuna töömaht on lühike, siis töö struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda üksnes ühele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba töö alguses konkreetse küsimusena (või väitena), millele järgneva essee jooksul üritab autor leida vastuse (või mida autor essee jooksul lugejale tõestab). Töö peab omama selget struktuuri töö koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lühike üldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku põhjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. kes...
rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2. Probleemi lahendamine teaduslikul meetodil Probleemiasetus tugineb teadusharu seisukohtadelel. Taustinfo otsimine kirjandusest, internetist. Hüpoteesi püstitamine st oletatav vastus probleemile. Hüpoteesi kontroll, faktide otsimine (vaatlused, katsed, küsitlused), katse puhul kaks rühma: konrollgrupp ja katsegrupp. Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku uurimise tulemusel saame teaduslikud faktid, uurimise kordamisel peavad tulemused olema samad. 3
molekulaarbioloogiaks. 9)neuraalne regulatsioonselle vahendusel toimuvad elundite ja elundkondade talituste regulatsioon. 10)populatsioonüel asulal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. Popul. Ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. 11)pärilikkuseluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglsed sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 12)teaduslik faktteadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaaegsetel seisukohtadel s.o teaduslikel faktidel. 13)teaduslik hüpoteesoletatav vastus püstitatud probleemile 14) teaduslik meetodkõig eüldisemalt nim lähenemist, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks. 15)teaduslik probleemsee tuleb püstitada uurimustöö alguses. 16)teooria ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistamine.
Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel...
· Teaduslik uurimismeetod - Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid või ökosüsteem. - Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt: nimetatakse selliseid teadmisi , mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. NR1 : Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi püstitamine, *Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. st teaduslikele faktidele. *NT: kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha otsija. Ja toodud näites on muutujaks temperatuur. NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine, *Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.
· ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON MOLEKULAARNE, RKAULINE, ORGANISMILINE, LIIGILINE JA ÖKOSÜSTEEMILINE. Teaduslik uurimismeetod · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgtada mitmeid loodusnähtusi. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid. · Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. · Teadlaste probleemiasetus tugeineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele- s.o. teaduslikele faktidele. · Probleemi püstitamine (uurimisojbekt, muutja) - > taustinfo kogumine (teaduslikud faktid) - > hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus, teaduslikud faktid) - > hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, nende tulemused) - > tulemuste analüüs ja järeldused (tulemused) ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi
"ühiskonna toed"1877, "nukumaja" 1879, "kummitused" 1881 ja "rahva vanlane" 1882. ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis
alumine kiht, hüdrosfäär) 2 Teadusliku meetodi rakendamine: Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada paljusid loodusnähtusi. Teaduslikud meetodid lähenemised, mida loodusteadlased oma uurimustööd kasutavad (nt. mikroskoopia meetod) Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teadusliku meetodi etapid: 1. Probleemi püstitamine teadlaste probleemiasetus tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele s.o. teaduslikele faktidele Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt. Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse) 2. Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest. 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel. 4. Hüpoteesi kontrollimine Katsete ja vaatluste abil.
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud k...
rida piltidest ja kaadritest, mis seatakse vastavusse tekstiosaga nii, nagu see reaalses ajas reklaami lõplikus variandis peaks olema. Reklaamielementide õige vahekorra probleem on soovitava psühholoogilise mõju saavutamise juures 1 kesksemaid. Reklaamiapellatsioon on virtuaalelement, mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühholoogilises suunitluses ja sisus. Teemade probleemiasetus: 1. Kes on reklaamitava toote/teenuse kõige tõenäolisem tarbija? 2. Kui jäigalt peab ta olema määratletud oma demograafiliste, psühholoogiliste ja elulaadiga seotud omaduste alusel? 3. Milline peaks olema selle perspektiivse kliendi isiksus? Reklaamiapellatsioon toetub esmajärjekorras just tarbija motivatsioonisfäärile. See sisuline kontsentreeritud tervik, mis on suunatud reklaami vastu
13 Proble r8 semalt nimetatakse =eotud probleemile vastuse leidmisega. Ka iga- saab jdrgnevalt s6nastada htipoteesi. Teaduslik dlasd oma uurimis- adevases elus tileskerkivaid keerulisemaid krisi- hiipotees on oletatav vastus piistitatud prob- rks meetodiks. Selle musi on enamasti vbimalik lahendada teadus- leemile. Seejuures on oluline, et htipotees arves- [deni. Teaduslikeks iiku meetodiga. Teadlaste probleemiasetus taks juba eelnevalt teadaolevaid fakte. Igapzie- ;eid teadmisi, mis on tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele vases elus ettetulevate probleemide suhtes teh- frud korduvat kinni- seisukohtadele - s.o. teaduslikele faktidele. tavad oletused ei ole seetSttu teaduslikud s tuvastafud teadus- Ka koolibioloogia raames on vSimalik kasu- htipoteesid. Siin esitatud probleemi kohta saak-
pole -> ise rahastad) · Psühhiaatriakliinik -> Valvepsühhiaater · 112 Kasutatud kirjandus · Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tallinn: Hermes · Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo · Pildimaterjal: Gleitman / internet Lugeda Gleitmanist: · Isiksus: 700-711,715-721,727-732,736-740. · Psüühikahäired: 752-760,763-770,773-776,780-784,790-798,804-808. Sotsiaalpsühholoogia Liider: probleemiasetus · Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime? · Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik, eestvedaja, autoriteet, liider ... · Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee pingutusi liidriksolemiseks), teadlikud liidrid (liidriksolemise taktika ja võtted).
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
See välistaks subjektiivse arvamuse. Iga situatsioon vajab aga individuaalset lähenemist. Sotsiaalsete uuringute meetodid ja sellega seonduvad probleemid Enne, kui hakatakse reaalselt mingit nähtust uurima, tuleb ära teha eeltöö, mis olemuselt on mahukas ja keeruline. Tuleb koostada uuringuprogramm, kus fikseeritakse kõik asjaolud, mis konkreetse uuringuga seotud on. See koosneb kahest osast · metodoloogilises osas seal fikseeritakse: 1. probleemiasetus miks see uuring üldse vajalik on 2. uurimise objekt probleemsituatsioon, vastuolu ühiskonnas, mida on tarvis uurima hakata 3. uurimise ese objekti konkreetsed küljed, mida uuritakse. Näiteks on probleem kriminaalseaduse mitteefektiivsus ühiskonnas, uurimise esemeks on aga näiteks isikuvastaste kuritegude suur osakaal ühiskonnas. 4. ülesanded tulenevad probleemist enesest, mida soovitakse saavutada
Suhtumismärgid sõprus, vaenlaseks olemine Kehakeele lugemine KOKKUVÕTE · SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne · Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele · 7-38-55 · E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne Joonis 4: Albert Mehrbian 11.LIIDER GRUPIS Liider: probleemiasetus Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime? Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik, eestvedaja, autoriteet, liider ... Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee pingutusi liidriksolemiseks), teadlikud liidrid (liidriksolemise taktika ja võtted).
• Illustrated how the prison system operates. • Showed that power of behaviour can have an effect on peoples behaviour. No one is ‘good’ or ‘bad’, but can be shaped to ‘good’ or ‘evil’.” Zimbardo himself admitted that it was unethical "because people suffered and others were allowed to inflict pain and humiliation on their fellows over an extended period of time.“ Samas – üks kõige tsiteeritum eksperiment SP ajaloos! 10. Liider grupis Liider: probleemiasetus • Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime? • Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik, eestvedaja, autoriteet, liider … • Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee
”Tuleviku aedlinnad” (Garden Cities of To-morrow, 1902) Howard polnud mingi linnaplaneerija, vaid lihtsalt ”iseväljamõtleja”, kuid tema ideedel on kõlapinda tänaseni, võibolla isegi rohkem kui kunagi varem. Howard sai inspiratsiooni paljudelt tolleaegselt utopistidelt ja arvatavasti ka Olmstedi planeeritud eeslinnast Chicagos (Riverside). Ka Arts & Craft’s liikumine oma üleskutsega maale kolida oli kindlasti üks ideeallikas. Howard probleemiasetus on järgmine: linnad ja nende probleemid kasvavad, maaelu aga sureb välja põllumajanduse kriisi ja väljarände tõttu. Linn on nagu magnet mis tõmbab inimesi enda poole: kõrged palgad, karjäärivõimalus, kultuur ja lõbustused. Samas on siin rikutud keskkond, slumm, töötud, töökoht kodust kaugel jne. Maal on aga kaunis loodus, õhk, päike, vesi, palju vaba maad, kuid - puudus tööst, seltskonnast, kultuurist, madalad palgad... Kuhu peaksid inimesed küll minema
ka tundlikul perioodil, näiteks õitsemisajal (Hurt jt 2009). Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks (seisund, seisundi muutus), ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha. Soovitav on läbi viia seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas. Enamasti on koormustaluvuse uuringud viidud läbi spetsiaalselt külastajate vastuvõtuks ettevalmistatud puhkealadel. Kaitsealade osas on uuringuid vähe ja probleemiasetus keerukas, kuna alad on ette nähtud eeskätt looduskeskkonna kaitseks ning külastajate massiline viibimine on lubatav vaid piiranguvööndis või kaitsealasid ümbritsevates puhvertsoonides paiknevates spetsiaalsetes ettevalmistatud kohtades. Uuringute tulemused on näidanud, et üldiselt niiskemad alad on koormusele vastuvõtlikumad (Cole 1984, Roosaluste 1988) ja võivad taastuda halvemini (Roosaluste, 1988) või vastupidiselt just kiiremini (Cole 1984)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
