SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ek...
Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada
Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Modernism Sydney ooperi teater 1973. Rahvusromantism Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu
selle ületamisest. Õigus, mille poole läänegoot pöördus, ei olnud siiski Rooma klassikalise jurisprudentsi õigus. See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid. Kõik olevat muutunud lihtsamaks ja vormitumaks, vaimuvaesemaks ja segasemaks-harimata rahvaste vulgaarseks õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises.
Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut väljendamist, käsitlesid meelsamini suuri ja igavesi teemasid. Sümbolism soosis fantaasiat, mis avaldus süžeede väljamõtlemises. Kunstnikele oli tähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on kujutatud. 19. sajandil hakkasid kujunema rahvusriigid. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi, nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis väärtustas eksootikat ja ürgset primitiivsust. Tuntuim kunstik on näiteks E.Munch (pilt „Karje“) ja A. Rodin. JUUGEND Tekkis 1890.ndatel Euroopas ja nime sai 1896. aastal ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi. Kujundati kõike – mööblit, tekstiili, klaasi, raamatuid, tapeete, ajakirju jt. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Kasutati hõljuvaid taimevarsi, lehti, õisi. Tuntumad kunstnikud on Gustav Klimt ( pilt „ Juudit I“) ja Eugene Grasset vitraažaken.
Dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. ,,Tormi" peategelane on Milano hertsog Prospero, kes on pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud. Ta tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Prospero kehastab kõrgemat mõistust, mis korrastab elu ja suunab harmoonia poole. Prospero vastandiks on tema ori Caliban, kes on saarel elanud nõia metslasest poeg. Ta kehastab looduse ürgset metsikust ja primitiivsust. Läbi kannatuste ja katsumuste hakkavad ka pahelised tegelased oma vigu mõistma. Prospero andestab neile ja ütleb lõpuks ka maagiast lahti, et pärast oma tütre pulmi tagasi tõmbuda ja lihtsurelikuna oma vanaduspäevad mööda saata. Näidendeid: ,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline". Luule Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare kirjutas põhiliselt poeeme ja sonette. Viimastes
oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne- Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada
Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley Gustav Klimt Jan Toorop Ferdinand Hodler Rahvusromantism - Saksamaalt lähtus ideoloogia, et rahvaste ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus, mille alustalaks on omakorda rahvuslik kultuur. Iseseisvusele otsiti õigustust ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikud kunstnikud täitsid rahva ootusi. Pidasid väärtusteks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Rahvusromantism väljendab kollektiivseid ideaale ja käsitleb oma rahva mütoloogiat rahvusliku ühtsuse sümbolina. Eriti tugevalt on rahvusromantism esindatud Norra ja Soome kunstis (seal polnud oma riiki). Norra kunstnikud olid algselt realistid, kuid varsti asendus objektiivne kujutamine ülistamise ja fantastikaga. Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome
Peategelane pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog. Prospero tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Ta kehastaks otsekui kõrgemat mõistust, mis elu korrastab ja harmoonia poole suunab. Taas esindab loomulikkusele ja moraalsele mõistusele vastandust negatiivset kirge võim, mis ajendab Prospero venda ja Napoli kuninga venda. Prosperole vastandub ka tema ori, saarel elanud nõia metslasest poeg Caliban. Too kehastab looduse ürgset metsikust, primitiivsust. Prospero liitlased on nii loodus, kui ka talle kuulekad, targad loodusvaimud, nagu intelligentne, Calibanile oma vaimsusega vastanduv Ariel. Kannatused ja katsumused panevad lõpuks ja pahelisi tegelasi oma vigu mõistma, Prospero andestab neile ja loobub oma maagiast, et lihtsurelikuna oma vanaduspäevad veeta. Kogu renessansiaegese Euroopa maailmavallutust õigustati ju ametlikult vajadusega metslastest pärismaalasi n-ö tsiviliseerida, pimedusest ja loomalikkusest vabastada
Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Sarnane maalimis meetod või motiivid. Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt Derainist selle tõttu, kuna Rottluff rõhutab samasuguseid värve. Näiteks punast, sinist, rohkem primitiivsust, ning on rohkem kollast ja rohelist. robustne Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Tegelikult ei meeldi mitte kumbki neist. Nagu öeldakse maitse üle kakeldakse. Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha looduses
kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. 3) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid
4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne Mittekirjutatud, tavaõigus Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval)
saj. algul Giacomo Puccini (1858–1942) (Itaalia 19. saj. romantilist ooperit tuntakse nime all melodramma, nt. Donitzetti, Verdi) Impressionistlike kõlavärve (mitte päris Debusst) võime leida: • Boheem (1896) • Madam Butterfly (1904) • Turandot (1926) Lõpetamata ooper Kohati vaba tonaalsuse käsitlus. (Esineb lõike, kus on atonaalseid kohti, kromatiseeritud harmooniat, kuid see on mahedam, kui Straussil) Või vastupidi: Madam Butterflys taotleb Puccini jaapanipärast primitiivsust (heas mõttes lihtsust) Itaalia muusikamaailmas eksisteerisid nö. „Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi 7 1890-el tekkis uus suund Itaalia ooperis verism (Sarnasus prantsuse naturalismiga. Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde.
protoriigid (chiefdom,vozdestvo) kefaalne ühiskond · lihtsad protoriigid · arenenud protoriigid 2. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus, kui "õigussüsteem" koos oma elementide ja nendevaheliste seostega; ei ole seotud kindla ajaperioodiga selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Sotsiokultuurse integratsiooni astmed 1. Elementaarne ühiskondlik struktuur - Sugulasühendus kindlustab täielikult poliitiliste funktsioonide täitmise. Ühiskondlikud suhted on määratud sugulussidemetega, prevaleerivad gruppide sisemised sidemed, kusjuures grupid on võrdlemisi suletud. Õigusallikas müüt. 2. Poolelementaarne ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eristatavad, kuid on omavahel seotud
kaemuslikkus, kõik peab olema selgelt mõistetav (N: põrsaste loetlemine). Arhailistes kultuurides lihtsalt ei ole võimalik teisiti sest iga konkreetse sündmuse jaoks peab olema konkreetne lahendus. Lähtudes õigusliku mõtlemise erinevustest võib võtta euroopa õiguse kujunemist selle teadustamisena. Üks arhailise õiguse tunnustest on suulisus. Eristatakse selgelt kirjalikku ja suulist õigust. Kuigi kaasajal on selge et suulisus ei tähenda põrmugi primitiivsust on siiski selge, et üleminek kirjalikule õigusele on iga õiguskultuuri arengus väga sügav murrang ja ühtaegu väga sügava murrangu peegeldaja. Suuline edasiandmine on individualiseeritud, sest edasiandmine on piiratud ulatusega. Lähtudes suulisusest on paljud õigusantropoloogid seisukohal, et grupid kus kehtis arhailine õigus ei saanud olla väga suured. Samas ei ole selle kohta mingit selget seisukohta. Rääkides õiguse esmasest kirjapanekut kaasneb sellega ka
väljendusvahendiks. (Ewers 2000: 213). Lapsepärase tooni tabamiseks välditakse üldiselt keerukama kujundliku kõne ja iroonia kasutamist, eeldades, et lapsed ei saa veel aru sellest, et sõnadel võib olla sõnasõnalisest erinev tähendus. Kõnekujundite, sümbolite ja iroonia kasutamine lastekirjanduses võib olla suunatud täiskasvanud lugejale. Lastekirjanduse eakohasusega arvestavat näilist lihtsust tõlgendatakse tihti kahjuks kui kunstilist primitiivsust, tegelikkuses on see aga väga nõudlik kirjutamisviis, millega sugugi igaüks hakkama ei saa. Vilepi jutud on enamasti adresseeritud väikelapsele, mis tähendab, et need tekstid on kirjutatud lihtsas keeles. Jutustaja isik neis tekstides on enamasti tagaplaanil, jättes lugejale mulje lapsjutustajast. Seega ei saa lapse ja täiskasvanud jutustaja lausungeid keeleliselt eristada. Tegelaskõne ja jutustaja kõne antakse edasi lapselikus keelekasutuses
mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline oli muinasühiskond tegelikult. Kuni 19. sajandini käsitleti vallutuseelset ühiskonda väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine. Eesti ja Läti traditsioonis hakati muinasühiskonda idealiseerima. Aluse pani Merkel, ta idealiseeris primitiivsust. Sellest lähtub ka eesti traditsiooniline Muinas-Eesti skeem, mis oli välja töötatud 1920ndatel-1930ndatel aastatel. Muinasdemokraatia- Olid olemas pealikud, kuid iseenesest tegu vabade talupoegadega, kus sotsiaalsed erinevused olid väiksed. Oli olemas maksustussüsteem ja maksukogujad. Ülesehitatud hierarhiline süsteem, päritava võimuga, kuid pole kirjalike allikaid. On olemas ainult arheoloogilised allikad ja võrdlemine naaberühiskondadega. Ülikute võimupiirkond oli väike
Rahvas ütleb "jah" või "ei", ta kas armastab või vihkab. Tõde või vale! Õige või ebaõige! Rahvas arutleb sirgjooneliselt. Temal puudub pooliklikkus. 92 Seda kõike mõistis Inglise propaganda kõige geniaalsemal viisil, mõistis ja võttis arvesse. Inglastel ei olnud tõepoolest midagi poolikut, nende propaganda ei saanud külvata mingeid kahtlusi. Inglise propaganda mõistis suurepäraselt laiade masside tunnete primitiivsust. Selle hiilgavaks tunnistajaks on Inglise propaganda "Saksa õuduste" asjas. Sel teel lõid inglased lihtsalt geniaalselt eelduse oma vägede kindlameelsuseks rinnetel isegi inglaste kõige raskemate lüüasaamiste korral. Samavõrra suurepäraseid tulemusi saavutasid inglased enda jaoks omapoolse mõtte väsimatul propageerimisel, et sakslased on üksinda sõjasüüdlased. Et taolist jultunud valet jäädaks uskuma, oli
annaabi.ee 
