tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel.
(Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses? jooksva tagasiside loomine- kasutatakse L11
Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse
prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll tegevuses? Korralduse koostamine, ka jooksva ÕO12
Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne
järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. ·Varasematest uuringutest klassikaline juhtum patsient H. M.......... (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ). ·Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste seoste tugevnemine (ehk seega füüsiliselt olemas), siis see seletab, et mälu on keemiliste ainete poolt suunatav, ja mälu on treenitav.
ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis hierarhiliselt: eesmärgina (prefrontaalkoor) üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) TAJU JA MÄLU LIIGUTUSE PLANEERIMISEL – otseselt tajutavad (Asend Asukoht Kuju Suurus Liikumiskiirus), Mälu abil tajutavad (Haprus Temperatuur Tekstuur Kaal Funktsioon) Lisaks liigutuse planeerimisele kasutatakse tajulist informatsiooni ka selle jookval analüüsil
SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid –
- Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info käib sealt läbi
Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta. Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada. suur on ... . Sageli ajutraumase ja kinniste ajuvigastuste korral saab ta vigastada. Aksonaalne
· põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. · Need struktuurid osalevad liigutustegevuse taktika väljatöötamises, s.o. kuidas antud liigutustegevuse plaani realiseerida TAGASISIDE JA MOTOORSE TEGEVUSE KORREKTSIOON · Igasugust tegevust saab edukalt juhtida vaid siis, kui on tagatud adekvaatne informatsioon ülesande täitmise kohta · Ka motoorse tegevuse reguleerimiseks ei piisa üksnes programmeerivatest ja juhtivatest närvikeskustest
6) Seljaaju viib sensoorse info ajju 7) Basaalganglionid hindavad haarde tugevust, väikeaju korrigeerib liigutusi 8) Sensoorne ajukoor saab sõnumi „tass on käes“ Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. 1) Tsentraalvaost tahapoole jääv sensoorne korteks varustab eespool olevaid ajuosasid infoga 2) Prefrontaalkorteks planeerib liigutusi 3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid 4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist
ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate
- Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll •
· inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; · uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid Frontaalsagar ehk otsmikusagar paikneb peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Funktsioonid: · Premotoorne korteks- tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases
liigutuste seostamine. ii. Kahe(!)suunalised seosed post-tsentraalse piirkonnaga -> seos liigutustajuga. Osa motoorsest (väljundist) käsust ka sensoorsesse. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, F eespoolne koor -> see väli ei programmeeri, pigem väljutab programmi. c. Aktiivne – keha hoidmine lamamis asendist, kaasasündinud funktsioon. d. Kolmandikus osas kattuvad. 2. Väli 6 (premotoorne): a. Väljundid i. Subkortikaalne ekstrapüramidaalne süsteem -> kaasasündinud liigutused. ii. Väli 4 -> motoorse programmi realiseerimine. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, assotsiatiivne koor -> siin valmib programm. Spetsiifiliste funktsioonidega sekundaarväljad: 3. Väljad 44, 45: kõne motoorsed mustrid. 4. Osa väljast 8 (FEF): silmaliigutused, kallutab pilku kontralateraalsele. Terve
roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Refleksid asenduvad teadvustatud liigutuste, käitumise ja kontrollimisega. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha rindkere, käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng kulgeb järkjärgult ning ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Arengukiirus on lastel erinev. Nt mõned ei hakkagi roomama, vaid kohe kõndima. Premotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas lapase oskus kasutada oma kätt ja sõrmi areneb. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus
– emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas. • Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. • Prefrontaalkorteks Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.
- Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar)
- Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar)
struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus) /luria: sihipärasus, planeerimine, koordineerimine, Eysenck:kofeiin, magus+//"utilization behaviour", võõra käe sündroom//Tourette'i sündroom/ Kornhuber jt: tahtelisele liigutusele eelneb aju biopotentsiaali muutus negatiivse polaarsuse suunas umbes 1 sek enne vastava liigutuse algust. Bereitschafttspotential; Readiness potential. Valmisolekupotentsiaal. /uuemad andmed generaatorite kohta: ACC, premotoorne korteks/ Benjamin Libet uuris, millisel ajahetkel enne vabalt elluviidud tahtlikku toimingut inimesed esmakordeslt tundsid soovi kätt liigutada: subjektiivne teadvutatud soovimishetk..... bla Benjamin Libet and mindbody causation Libertarian free will suggests that our conscious intentions cause our actions. This idea is deeply embedded in human culture, and particularly in European culture since Descartes
annaabi.ee 
