• 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim
PATRIITSID JA PLEBEID Käty Kuusemets ·VARASE VABARIIGI PERIOODIL JAGUNESID ROOMA KODANIKUD KAHTE ÕIGUSLIKULT ERISTATUD KLASSI: PATRIITSIDEKS JA PLEBEIDEKS PATRIITSID Patriitsid( ld k patres isad) olid suursuguste suguvõsade liikmed, Rooma arsitokraatia ülemkiht, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. patriitsiks saadakse sünniga e pärilik aristokraatia. patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid kõige jõukamad ja võimsamad, kes vastandasid end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu kukutamist. PLEBEID
kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest.
Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. · Patriitsid olid suursuguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused pääsesid riigi- ja preestriametisse ja senatisse. Nendeks osutusid rikkad maavaldajad, kes omasid rohkesti kliente. · Plebeid olid isikud, kes oma jõukuselt jäid patriitsidele alla. Enamuse neist moodustasid talupojad Nad võisid osa võtta rahvakoosolekutelt, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Nad moodustasid enamuse Rooma armeest. Abielud nende vahel olid keelatud. Mõne aja pärast patriitside ja plebeide vaheline
imetas emahunt, kuni kohalik karjus nad naisega enda juurde võttis. Kui noormehed suureks olid sirgunud, kukutasid nad Amuliuse võimult. Asutades koos vennaga linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ning ehitas linnaüksi üles. Rooma sai just Romuluse järgi omale nime. Patriitsid ja plebeid · kodanikud jaotati kahte selgelt eristavasse klassi- patriitsid ja plebeid · neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse · enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega · kõik teised olid plebeid, kes jäid oma rikkusega patriitsidele alla · paljud neist olid patriitside kliendid, vahel pidid nad patriitsidelt laenu võtma, selle tõttu ähvardas neid vahel võlaorjus · nad võisid osaleda rahvakoosolekutel · täitsid sõjaväekohustust ning moodustasid enamiku Rooma armeest (andis võimaluse õiguste laiendamiseks)
Ülesanne kaitsta plebeide huve lepingu ja jäi sõltnikuks) Riigiametnikud, rikkad Ei olnud väga vajalik saada maavaldajad plebeiks Senaatori ja –ratsanikuseisusest Lihtrahvas, talupojad Kõik kodanikuõigused(ainult Võisid osaleda nemad pääsesid riigi- ja rahvakoosolekutel, aga neil ei preestriametisse ning senatisse) olnud selliseid kodanikuõiguseid nagu patriitsidel 4. Võrdle Kreeka ja Rooma ühiskonnakorraldust KREEKA ROOMA RELIGIOON Anteropomorfsed Kreeka kultuurist jumalad, oraaklid, mõkutatud. Olümpose mägi Jumalatel teised nimed.
Magistraat- Iga aasta valitavad riigiametnikud. Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest, et vältida üksikute riigiametnike liigset võimu. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Nobiliteet- Riiki juhtiv üsna kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD
· 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest.
Vabariigi kujunemine vabariik kestis 509-30 eKr. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema ja kehtestati vabariik. Patriitsid ja plebeid üldiselt - varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Ülejäänud kodanikud olid plebeid. Ka nende hulgas oli rikkaid, kui keskmiselt jõukuselt jäid nad selgelt patriitsidele alla. Paljud neist olid patriitside kliendid. Plebeid võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid senatisse ja riigiametisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Plebeid moodustasid enamuse Rooma armeest. See andis neile võimaluse nõuda oma õiguste laienemist
5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld ○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa)
korraldust. o Keisririik tekkis 30. a eKr, kui pärast puhkenud kodusõdasid Octavianus endale võimu haaras (võttis endale nimeks Augustus). o Patriits ld. k. patres isad. Olid suursuguste suguvõsade liikmed, nende esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused (ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse) o Plebei ld. k. plebs rahvahulk. Osad olid rikkad, kuid jõukuselt jäid patriitsidele alla. Paljud olid patriitside kliendid (patrooni kaitse all). Plebeide enamus = vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekutel.Patriitsidel ja plebeidel oli omavahel KEELATUD abielluda. Nende suhted olid teravad, kuid järk-järgult võitsid plebeid kätte patriitsidega võrdsed õigused (omaette rahvakoosolekud,
o Rooma riigi tugevus kahanes o 395.a pKr jagati riik kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks o 476.a pKr langes Lääne-Rooma lõplikult o Ida-Rooma riik püsis 1453.aastani · Iseloomulik kuningriigile o patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal neile kuulusid kõik kodanikuõigused ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse enamasti olid nad rikkad maavaldajad o plebeid ülejäänud kodanikud keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele alla (paljud neist nende kliendid) enamuse moodustusid vaesed talupojad võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud abielud patriitsidega olid keelatud moodustasid enamiku Rooma armeest
Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekor. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvat kliendiks. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi : patriitsideks ja pleibedeks. Patriirsid ( ehk isad ) , olid suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid ka kõik kodanikuõigused:a ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Ülejäänud kodanikud oli pleibed ( ehk rahvahulk ) . Ka nende hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid pleibed patriitsidele selgelt alla. Abielud nende vahel olid keelatud. Pleibed moodustasid enamuse armeest. Armee: Rooma armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muudatusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal
ajal muutus Rooma tõeliselt võimsaks linnaks. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Patriitsid ja plebeid Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õigeusklikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused. Ainult Patriitsid pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid olid kõik ülejäänud kodanikud. Nende hulgas oli ka rikkaid inimesi, kui oma keskmiselt jõukuselt jäid nad siiski patriitsidele selgelt alla. Paljud neist olid viimaste kliendid. Plebeide enamuse moodustasid aga hoopis vaesed talupojad, kes võtsid rikastelt laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametid ja senati amet polnud neile reaalne.
(sõnast pater isa), sõltuvat kaitsealust kliendiks. Patroon andis kliendile maas kasutada ja vajadusel kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kes usuti olevat asunud Roomas juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi-ja preestriametisse ning senatisse. 2 Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nende hulgas oli ka rikkamaid inimesi kuid jäid oma jõukuselt selgelt patriitsidele alla. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel. Plebeide ja patriitside vahel olid abielud keelatud. Patriitside ja plebeide suhed olid teravad, plebeid nõudsid maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid polnud nõus aga järele andma. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud
sammus ju luterliku reformatsiooni esirinnas. Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal? Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige kahel põhjusel: sel aastal oli toimunud luterliku jutlustaja Andreas Knopkeni väljasaatmine Treptowist ja saabumine Riiga ja asumine seal taas preestriametisse ning teiseks, Riia kaupmeeste (Schwarzhäupter) Mustpeade jutustuste järgi aastast 1524, oli nad ,,puhast sõna" juba ,,kolm aastat kuulanud." (Arbusow, 194). Andreas Knopkeni kui Liivimaa esimese luterliku jutlustaja elulool peab pikemalt peatuma. Knopken sündis 1468. aastal Sonnenburgis, praeguses Poolas, Sloskis. Õppis Treptowi ülikoolis, kus oli rektoriks Johannes Bugenhagen (1485 1558), kes oli Lutheri lähedasemaid kaastöölisi
*vaimuelu poola ja rootsi ajal (lisa lk115) vastureformatsioon Poola võimu kehtestamisega saabus Liivimaale katoliku kiriku aeg. Oluline osa Liivimaa usuelu tegevuses oli jesuiitide ordu vaimulikel. Liivimaad peeti Põhja- Euroopa katoliku kiriku mõju alla tagasisaamiseks väga tähtsaks see oli uks Rootsi ja Venemaale. Eelkõige tegutsesid jesuiidid Tartus, kus 1583 asutati jesuiitide gümnaasium, mis oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid
senat - vanemate nõukogu, mis valitses koos kuningaga proletaar - vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. patroon- eeskostja, kes andis kliendile maad ja kaitsis teda tarviduse korral kohtus, rikkad roomlased. klient - vaene kodanik, sõltuv kaitsealune, tegi kõike mida patroon käskis. patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused, ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Rikkad maavaldajad paljude klientidega. pleblei - ülejäänud kodanikud, nende seas võis ka rikkaid olla, aga jõukusega jäid patriitsidele alla. paljud neist olidki patriitside klieandid, enamiku moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. rahvatribuun - spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve.
pühast üritusest taastada sitsiillaste vabadus. Kõigile ootamatult loovutas Dionysios Ortygia Timoleonile, lahkus Sitsiiliast ja veetis oma ülejäänud elu Korintoses. Kartaagolaste ootamatu lahkumise järel vallutas Timoleon ka Sürakuusa maismaale jääva osa ja lasi linna vabastamise märgiks lammutada Ortygia türannilossi. Riigis kehtestati vähemalt nime poolest demokraatlik riigikord (kuigi kõrtgemasse riigiametisse Zeus Olympiose preestriametisse pääsesid ainult kolme aristokraatliku suguvõsa liikmed). Sisuliselt juhtis riigiasju lähimatel aastatel (344 338) aga Timoleon. Timoleoni üllatav edu, kindel veendumus oma ürituse õigsuses ja oskus näidata end vabastaja ning taevaste soosikuna tõid talle Sitsiilia kreeklaste seas kiiresti palju pooldajaid. Kuid suur osa saarest oli endiselt erinevate türannide võimu all. Lisaks kõigele võtsid kartaagolased 339. aastal ette uue suurpealetungi. Otsustav lahing
annaabi.ee 
