Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prantsus, eeldatav, arvult, france, alpid, rahvarv, praeguseks, linnastus, aise, naaberriigid, luksemburg, sveits, monaco, andorra, hispaania, riigikeeleks, kanal, kagust, vahemeri, püreneed, alpides, blanc, domineerib, nõgu, tasandik, loodusvaraks, viinamarjad, lipp, vapp, kordi, prantsusmaaga, tais, kongo, ennustus, samana, meditsiin, linnastumineendine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Pariis oli keskajal suurim linn Euroopas. Pariisi peetake maailma kõige kaunimaks ja romantilisemaks linnaks.7 Joonis 3. Pariisi linna kaart 4 Brief information about French People - http://www.nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8
Soolis-vanuseline koosseis Sündimus on üpris hea, poisse ja tüdrukuid sünnib suhteliselt võrdselt. Tööealisi on väga palju ning nende osakaal ühiskonnas suur. Eluiga on keskmisest kõrgem, umbes 80 eluaastat. Vanemaealisi on suhteliselt palju. Naiste osakaal ühiskonnas on veidi suurem. Silmapaistvam lünk on 65 69 aastaste hulgas, sest nende sünniajal toimus Teine maailmasõda. (Wikipedia) Linnastumine Linnades elab umbes 70% rahvastikust. Suurim linn elanike arvult on pealinn Pariis - 2 175 000 inimest. Talle järgnevad Marseille 879 000 inimesega, Lyon 418 000 inimesega, Lille, Toulouse, Nice ja Nantes. Palju on vanu keskmise suurusega linnu, mida ilmestavad rohked ajaloomälestised. ( Vikipeedia) Turism Prantsusmaad külastab iga aasta üle 79 miljoni välisturisti (kaasaarvatud ärimehed), mis asetab ta esimesele kohale maailmas Hispaania ja Ameerika Ühendriikide ette.
lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal.Vahemere rannik on enamasti kivine. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jahedad talved ja pehmed suved, Vahemere-äärses piirkonnas pehmed talved ja kuumad suved . Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud.
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning
Iseseisev töö Prantsusmaa riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Prantsusmaa riigi rahvaarv on 2012 aasta seisuga 65,630,692 elanikku. Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid. Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist. Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta
Prantsusmaa 1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.
1. Üldandmed Pealinn: Prantsusmaa pealinn on Pariis ja pealinna elanike arv on 2,34 miljonit. Pindala: Prantsusmaa kogupindala on 643 801 km² Joonis 1. Prantsusmaa kaart Rahaühik: Riigi rahaühikuks on euro. Lipp: Prantsusmaa lipp on sinine, valge ja punane mida on kujutatud vertikaalse trikoloorina. Need värvid süboliseerivad üheskoos vabadust, võrdsust ja vendlust. Lipu valget värvi nimetatakse kuninga värviks ning sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks. Lipp kannab ka nime „Prantsuse trikoloor“. Joonis 1. Prantsusmaa riigi lipp Joonis 1. Prantsusmaa vapp 2. Riigi rahvaarv 2015. aasta andmete põhjal elab Prantsusmaal kokku 66,553,766 inimest, mis tähendab, et Prantsusmaa kuulub rahvaarvult maailmas 22-le kohale ja on rahvaarvult keskmine. Riigid, mis on 2015. aasta andmete põhjal Prantsusmaaga rahvaarvult peaaegu samad: Suurbritannia 64,088,222; Tai 67,976,405; Itaalia 61,855,120. 3. Rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasv vahem
Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse
Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt.
tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad.
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). 2. Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihe
Rassiliselt arvas 2001. aasta rahvaloendusel end valgeks inimeseks 92,1% inimestest, mustanahalisteks 2%, hindudeks 1,8%, pakistaanideks 1,3%, segarassiks 1,2% ning 1,6% ütlesid, et nad on muust rassist. Religiooni järgi oli 71,6% end märkinud kristlaseks, 2,7% muslimiks, 1% hinduistiks, 1,6% teised usud ja 23,1% arvasid et nad ei ole üldse usklikud. Linnad Joonis 3. Suurim linn rahvaarvu järgi on London, mis asub Suur-Londoni linnastus ning seal elab 8,6 miljonit inimest. Suur-Londoni linnastu asub Suur-Londoni tseremoniaalkrahvkonnas ja sellese kuuluvad veel Watford ja Hemel Hempstead. Teine suurlinn on Birmingham, mis asub West Midlands’i linnastus ja seal elab 2,3 miljonit inimest. Temaga koos asuvad samas linnastus ka Dudley ja Wolverhampton. Manchester on Suur Manchesteri linnastus, mis kuulub North West Englandi krahvkonda ja seal elab 2,2 miljonit inimest. Manchesteriga koos on samas linnastus ka
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km²
Sissejuhatus Riigikord - vabariik Riigikeel - prantsuse keel Pealinn - Pariis President - Jacques Chirac Peaminister - Dominique de Villepin Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 62,1 mln Rahvastiku tihedus - 110 in/km² Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks,
Saksamaa rahvastik 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Saksamaal elab 81 305 856 inimest juuli 2012.aasta andmete põhjal. Teiste riikidega võrreldes on Saksamaal sarnane rahvaarv Egiptuse (83 milj), Türgis (79 milj). Iraan (78 milj) Saksamaa on rahvaarvult keskmise suurusega riik. Ta asub 16.kohal rahvaarvu poolest ning erineb suurte riikidega mitmesaja miljoni poolest. Nt Hiina ja Saksamaa rahvaaru vahe on ligi 1.3 miljonit. Kuigi jälle Venemaaga on rahvaarv erinev 60 miljoniga. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. Saksamaal rahvastikutihedus on 235.75 inimest/ km² kohta. Saksamaal on sarnane rahvastiku tihedus Hollandiga (236 inimest/ km²) ja Pakistaniga (226 inimest/ km²). Saksamaaga võrreldes on Hollandil väiksem pindala ning selletõttu on seal tihedamini asustatud. Pakistan on suurema rahvaarvuga kui Saksamaa, kuigi pindala on Saksamaal veidi suurem. Joonis 1: Saksamaa rahvastiku tihedus 2000.aastal. Allikas: Sedac Koostajad: Ülle Liiber
Pariisis, kus erinevate majandustegevuste on koondunud. Prantsusmaa rahvastiku püramiid. Prantsuse rahvaarv on umbes üks viiendik kõigist Euroopa rahvastiku ja kolmandal kohal Euroopas ja kuueteistkümnes maailmas. See on umbes 106 elanikku ruutkilomeetri kohta (või umbes 275 inimest ruutkilomeetri kohta miil). RAHVUSVAHELISELT TUNTUD ETTEVÕTTED 20 suurimat äriühingut: Total SA , AXA , Carrefour SA , Vivendi , EDF SA , Peugeot SA , Orange , France Télécom , Suez Environnement SA , Saint Gobain , Renault SA , ITM Entreprises SA , Auchan , Crédit Agricole , Veolia Environnement , CNP (Caisse Nationale de prévoyance) , Alcatel Lucent , Air France , Vinci Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks
ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood. Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid. Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta, lõppevad Sveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides on ka Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril on kõrged Püreneed, kuid Alpidest madalamad. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole
Tai riigi iseloomustus ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi. Riigi lõunaosas on alati kuum ja niiske
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus
4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem
Austraalia riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond
Hiina rahvastiku iseloomustus 1. Riigi rahvaarv a)Inimesi elab Hiinas 1 343 239 923, see on maailmas rahva arvu poolest esimene riik. Need andmed on samuti 2012 aasta juulikuuks, nagu on ka edaspidises tabelis näha. b) Tegemist on kindlasti suure riigiga. Selles riigis elava rahva arv ületab teist kohta enam-vähem miljoniga. Järgnevad rahvaarvu poolest India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia, Brasiilia ja Pakistan. 2 India 1 205 073 612 July 2012 est. 3 United States 313 847 465 July 2012 est. 4 Indonesia 248 216 193 July 2012 est. 5 Brazil 205 716 890 Andmeid pole saadaval. 6 Pakistan 190 291 129 July 2012 est. c) Rahvaarvu kasvu graafik aastast 1995-20
Fifth level Maroko on rahvaarvu poolest maailmas küllaltki suur riik, aga Aafrika riikidega võrreldes küllaltki keskmine. Sündivuse näitaja põhjal on riik kõige arenenum, kuna sünde 1000 inimese kohta on kõige vähem. Võrreldes Lõuna-Sudaaniga on näitaja poole väiksem. Kuna surmasid 1000 elaniku kohta on suhteliselt palju on rahvastiku juurdekasvu protsent madal, vaid 1,4 % kui Lõuna-Sudaani protsent on 2,8 Eeldatav eluiga Maroko eeldatav keskmine eluiga on 72 aastat. Naistel 74 ja meestel 70 aastat. Maroko on näitajate poolest suhteliselt keskmine riik võrreldes ülejäänud Aafrika riikidega. Võrreldes Lõuna-Sudaaniga on Maroko näitajad palju kõrgemad ehk Marokos on kõrgem ealtustase, riik on rohkem arenenud. Click to edit Master text styles Second level Third level
Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus
kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood 5 (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad
Üle poole on tööealist elanikkonda (15-65aastased) 68%. Vanemat elanikkonda(üle 65 aastased) on 17%. Riigi keskmine eluiga on kõrge. Teiste arenenud riikidega on Jaapani vanuseline koosesis sarnane. Tööealist elanikkonda on kõige rohkem. 2.1.7 Kirjaoskus: Kirjaoskus Jaapanis on 99%. See on kõrge. Kuigi on riike kus kirjaoskus on 100%, näiteks Eesti ja Soome. Enamustel arenenud riikidel on kirjaoskus ikkagi 99%, näiteks Prantsusmaa ja Rootsi. 2.1.8 Elatav keskmine eluiga: Meeste eeldatav eluiga on 78 aastat ja naiste eeldatav eluiga 84 aastat. Keskmiselt on eluiga on 81 aastat. Need on väga kõrged näitajad. Umbes sama kõrged näitajad on veel Prantsusmaal ja Sveitsis, kus keskmine eluiga 80 aasta 2.1.9 SKT(el. Kohta USD): Jaapani sisemajanduslik kogu toodang on 24900 USD elaniku kohta. See on päris kõrge , kui võrrelda riikidega, mis on töövihiku taga tabelis. Kõrgem SKT on ainult USA, Sveitsil ja Taanil 2.1.10Põllumaa. Jaapanis on põllumaad umbes 11%
Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust. Hispaaniat saab lugeda rahvaarvu järgi keskmise suurusega riigiks. Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriigid on sellised, kus inimesi paarkümmend miljonit ja vähem. Hispaanias jääb aga rahvaarv alla 100 millioni ning üle paarikümne millioni. (CIA, 2011) 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 ning muutumise tegurid. Perioodil 1950 2012
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese v
annaabi.ee 
