Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsuse revolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, revulatsioon, revolutsioon, monarhia, valgustusideede, moskva, seisuste, pooldajad, oldi, otsest, prantslased, sõjaväekohustus, 1812, aadlikud, generaalstaadid, rahvuskogu, kuningal, terror, rojalistid, kuningavõimu, armee, borodino, veeuputus, vaimulikud, lihtrahvas, esindusorgan, esinduskogu, bastille, maksustamine, 1798, põhiseadusalguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule
· Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu
Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
Rahvuskogust sai Asutav Kogu.Asutava Kogu eesmärgiks oli uue põhiseaduse koostamine ja panema aluse uuele riigikorrale.Eriti rahutuks muutus rahavas Pariisis, kus rahavas relvastus ja hakkas looma rahvuskaarti.See toimus 14.juulil 1789,rahvas vallutas Bastille kindluse Pariisis.See sündmus tähendas algust revolutsioonile 2. Millised muudatused toimusid Prantsuse revolutsiooni algul 1789-1792? Esimesena kaotati seisuslikud õigused.Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.Talupojad vabastati teotööst.1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai
Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond
korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige
............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus
Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine
Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785, Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Õppejõud ütlesid, et ta paistis silma oma pühendumisega matemaatikale ning ta oli üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Sõjaväe karjäär Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus
annaabi.ee 
