David Lepak University of Rutgers Virginia University, School of Management and Labour Relations Missugused on teie arvates selle artikli peamised ideed? ·Organisatsiooni inimressursi/inimkapitali analüüsimisel ja hindamisel? ·Kuidas peaks artiklile tuginedes väljenduma inimressursi/inimkapitali väärtus personalijuhtimise praktikates? Artiklid Peter Capelli Director of the Center for Human Resources, Wharton School, Pennsylvania Capelli, P.: A supply chain approach to workforce planning. Organizational Dynamics, 2009, 38, 1 Peter Capelli: Talent management for the twenty-first century, Harvard Business Review, 2008, March Küsimused arutlemiseks · Mida tähendab "talent on-demand"
positsioon omamata. Seega on kõik algselt ühiskonnas võrdsel seisukohal. Rawls rõhutab, et õiglus ja ausus ei ole samad asjad. Õigluse küsimus kerkib esile siis, kui on olemas erinevad osapooled, kes suruvad teineteisele oma huvisid peale ning arvavad, et just nende esindatud huvid on arvesse võtmise väärilised. Praktika õigluse hindamiseks on olemas eraldi hindamissüsteemid, mida inimesed tunnustavad. Õiglastes praktikates tunnustatakse printsiipe, mis on nende praktikate aluseks. Selline tunnustamine tuleneb tavaliselt vihameele puudumisest ja õiglase kohtlemise tundest. Kuid õigluse puhul on fundamentaalseks väärtuseks ka ausameelsus. Ausameelsusega on tegemist siis, kui inimesed, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, hakkavad koos tegutsema, kehtestades omavahelised reeglid tegevuse määratlemiseks ning hüvede ja kohustuste jaotamiseks. Kui reegel võetakse
Otsinguperiood limiteeriti artiklitele, mis olid ilmunud 200-2013. Lõppvalimisse jäi 27 relevantset artiklit, millele tehti temaatiline analüüs. Analüüsitud artiklitest tuleb välja, et naiste suurem esindatus CAM-is ja holistilises spirituaalsuses võib tuleneda toetumisest traditsioonilistele naiste ressurssidele ja sellele, millisena tajutakse naiselikke karakteristikuid. Osaledes alternatiivsetes praktikates ja teraapiates, pööravad naised oma ajaloolise hoolitsejarolli millekski, mis on neile rahulduspakkuvam ja aitab luua identiteeti. Ka CAM-i ja holistilise spirituaalse sotsiaalne konstruktsioon kannab feminiinseid väärtuseid: hoolitsemine, suhtlemine, puudutus, loomulikkus ja looduslikkus, emotsioonide vallandamine. Kuigi holistlik spirituaalsus ja CAM sobituvad hästi traditsiooniliste soorollidega, esitavad nad
" Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust? Lähtuksin vastamisel MacCallumist Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip
Teadmine on informatsioon ja kogemused, mis on seostatud tegutseja eesmärkide ja lahendamist vajavate probleemidega ning suurendab tegevuse tulemuslikkust. Teadmus aga mitmetest allikatest saadud teadmiste süntees tegutsejale mõistetaval ja laiemas süsteemi olulisi seoseid arvestades, mis loob aluse edukaks koostööks. Organisatsioonides kehastub teadmus mitte ainult dokumentides või arhiivides, vaid ka organisatsiooni rutiinides, protsessides, praktikates ja normides. Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimine arendab süsteeme ja protsesse, et luua ja jagada intellektuualset kapitali. See aitab suurendada kasuliku ja kasutamiskõlbliku info hulka organisatsioonis ja otsib viise
Pelae 97ndat toimus muutus - olukord läks paremaks. Tuli kolmas mobiilioperaator, mis muutis turu konkurentsi tihedaks, mobiiltelefonid muutusid odavamaks (palk 3000, mobiilteelfon 1000). Tarbimiskultuur on kosolideerunud ja muutunud selgeks habituseks. 25. Millised on Margit Kelleri uuringute põhjal peamised erinevused Eesti vanade ja noorte nägemustes tarbimiskultuurist? 26. Millised on neli peamist tarbimiskriitilist suunda tänapäeva praktikates? Feministlik ja sotsialistlik kriitika 1970ndatel oli suur vastuseis moetööstusele, mis ekspluateerib nii naisi, kuid veelgi enam - ekspluateerib töötajaid, kes moetööstuses töötavad eriti arenguriikides. Siis tulid 1980ndad ja see kriitika suri. Feministid 80ndatel seadsid ohtu enda esitamise elitsitidena või poliitilise marginaalsusega. Taasavastati 1990ndatel. See kirjatükk üritab siis väita, et mood on feministlik probleem, kuid ei ole
Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad
Teadmiste käsitlemisel intellektuaalse tööriistana väljendatakse seisukohta inimese toimimisest, mis tunnistab loovust ja jätab ruumi muutustele. Igakord kui kasutatake oma teadmisi või praktilisi tööriistu, ilmneb uus ja loov element, mis muudab teadmiste või tööriistade olemust ja ulatust. Indiviidid toetavad oma tegevuse kaudu pideval sotsiokultuuriliste mudelite taasloomist ja uuendamist. 6. Õppimise situatiivne iseloom Inimese toimimine sotsiaalsetes praktikates on situatiivne. Indiviid tegutseb lähtuvalt oma teadmistest ning sellest mida keskkond teatud tegevuses lubab või võimaldab. Side mõtleva indiviidi ja keskkonna vahel muudab inimese nii ennustavaks, kui paindlikuks olevuseks. Tuleb suuta ka määratleda, millal on teatud teadmised olulised ja kuidas nad erievates olukordades toimivad. Luua side tööriista ja tegevuse vahel, mis ei ole mehhaaniline, vaid varieerub erinevates sotsiaalsetes praktikates
Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja - Sotsiaalne aeg (nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused) Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus, aktseleratsioon ning suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel sotsiaalne aktseleratsioon – Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja – praktikates osalemise aja tihenemine, kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla Gesellschaft/Gemeinschaft-tüüpi sotsiaalsed suhted (F.Tönnies) - Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus,
maksta arveid, kuid kutse oleks midagi sellist, mis on seotud minu identiteedi, aadete, väärtuste/väärtustamisega ja saavutustega. · Milles väljendub pedagoogiline ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis? Ümberkontekstualiseerimine on oma tähenduselt, millegi, antud juhul siis olemas olevate teadmiste panemine teise konteksti ehk siis olemasolevate teadmiste (aga ka oskuste) ära kasutamine praktikates (tööl). Seega õpitavad teadmised ei saagi olla ainult ametispetsiifilised. Olemas olevate teadmisi ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis tähendab, et distsiplinaarsete ja situatiivsete (konkreetsed kutseteadmised) teadmiste kasutamist lahendamaks tööalaseid ülesandeid/probleeme. Väga lihtsustatult võiks öelda, et tuleks õpetada tuleks õpetada ja kasutada ainult osa üldaine teadmisest. Ehk siis kutseõpetajatena võiks me arvestada, et mõistlik
väiksed objektid on palju paremad. Osa inimesi paneb selle kõrgele, osa nina ette või ka madalamale. See on iga inimese jaoks erinev. Seega pole kõigi jaoks üht kindlat põhimõtet. Igaüks peaks valima, katsetama ning välja selgitama, mis on parim. See on budistlik lähenemisviis. Mantra on silp, sõna, lause või heli, mida kasutatakse 6 paljudes idamaistes religioossetes praktikates ja vaimsetes tehnikates meditatsioonil teadvusseisundi muutmiseks või suunamiseks, loitsimiseks, nõidumiseks. Tuntuim mantra on budismis "om mani padme hum", mille tähendus on ligikaudselt "tõde (välk) on lootoses", kuid seda on tõlgendatud ka mitmel muul moel(3.). Joonis 2 mantra(sõnana) Mantrana on tuntud on ka silp "om", mida budismis ja hinduismis peetakse pühaks silbiks ning hääldatakse umbes nagu "aoum".
Sellele ei järgnenud koheselt suur muretsemine ning see ei ole üllatav, arvestades rahvusvahelise ja siseriikliku arutelu maailma rahvastiku kasvu üle. Paljud demograafid ja rahvastikuteadlased aga tundsid sümpaatiat, selle vastu, et arenenud ühiskonnad peaksid püüdlema rahvaarvu kasvu poole, mis on null, veel parem oleks kui nad jõuaksid paikse elanikkonnani. Mõistetavalt hästidokumenteeritud muutused rasedusvastastes meetodites ja praktikates, mängis otsustavat rolli selgitamaks sündimuse langust. Uute rasedusvastaste vahendite kättesaadavus oli loonud omamoodi ,,teise rasestumisvastaste vahendite revolutsiooni", nagu seda hiljem kutsuti ning see on avaldanud olulist mõju jälgitud trendidele. Arvamused selles osas erinesid. Mõni rõhutas võimalikku kiirendavat mõju. Teised, nagu ka Aries, väitsid, et rasestumisvastaste vahendite paranemise mõju oli sekundaarne, otsustavaks sai inimeste
pinge; rollid ei ole etteantud, vaid tuleb ise luua Ratsionaliseerunud ühiskonna ja indiviidide huvide ühtlustumine – väärtustatakse aktiivsust, innovatiivsust, suutlikkust ise enda eluteed juhtida ehk ‘do-it-yourself’ eluteed – eksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja –praktikates osalemise aja tihenemine (nö rohkem ja pidevalt), kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla
Tagajärjed: SPD sisekriis, paljud lahkuvad. Suured protestid Hartz IV vastu. 2005. sunnitud Schröder kuulutama ennetähtaegsed valimised. Merkel (CDU) tuleb võimule Erinevused Neue Mitte ja 3. tee rakendustes: Saksamaal: suurem rõhk majandusele ja konkurentsivõimele, tähtis tööjõud tervikuna, riigiaparaadi töö muutub vähe. UK-s- Suurem rõhk riigil ja haldussuutlikkusel. Tähtis individuaalne toimetulek (incl peremured). Palju muutusi avaliku halduse praktikates. Seega: uusvasakpoolsust mõjutas riigi senine ideoloogia ja praktika. 5 3. tee perspektiividest: Vasakparteide hulgas leidnud erineva vastuvõtu. Vaid briti leiborite ametlik ideoloogia; Saksamaa (Schröder) püüdis rakendada, aga reaktsioon oli negatiivne (võimule tuli Merkel ja CDU). Prantsuse sotsid avalikult kriitilised. Skandinaavia pigem truu klassikalisele sots-demokraatiale.
eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse KUI nende printsiipide järgi tuleb elu korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on ). 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? ET teada saada printsiibid, mille alusel tuleks institutsioonides/sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks kutsuda õiglaseks. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1. Kas ikka valitaks need printsiibid-poliitikafilosoofid on kahelnud kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida niisuguseid printsiipe nagu tegid Rawlsi valijad. Äkki riskitakse suurema kasu nimel.2.printsiibid diskrimineerivad- andekate ja edukamate omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma. 12
· Augustinus oli samuti tõlgendaja. Oli mõjukaim keskaja õpetlane. Mõjuvõimas töö ,,Kristlikust õptusest" nii keelefilosoofilised küsimused kui tunnetuslikud küsimused. Sõnal ülekantud tähendus ja otsene. Oli allegoorilise interpretatsiooni meister. Oli oluline, sest inimene on jumala sarnane. Ka inimese tehtu võib sümboolselt sarnastada jumala loominguga. Augustinus ka rehabiliteeris ka mõningaid antiikkunsti vorme. Oode võib kasutada ka ristiusu praktikates näiteks vaimulikes rituaalides. Oli oluline ka seepärast, et töötas välja oma muusikateooria. Arutles rütmi, pauside, harmoonia üle. Peetakse ka sõnakunstiteooriale lisaks muusikateoreetikuks. · Areopagita on tegelikult kristlik õpetlane on ise omistanud oma teosed Areopaagi (ateenas akropoli lähedal asuv küngas, kuhu kogunesid eliidi esindajad) liikmele. Avaldas teoseid Dionysiose nime alt. Ta mainib ka, et kohtus isiklikult piiblitegelastega
antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on
aednikul ja kokal on väga erinev kogemusmõiste porgandist. Nt. metallid keemiliste elementidena või tegelikkuses eksisteerivad. Keelelise mõistega ei kaasne emotsionaalset laengut. Kui ei ole isiklikku kogemusmõistega. Kogemusmõisted ei ole keelelised, kuigi me väljendame neid keeles. Nad pigem lähedal sellele, mida nimetakse kognitiivses antropoloogias skeemideks. vaistlikult tajutud ettekujutused asjadest, mida on võimalik ka edasi anda, selle kaudu kuidas inimesed on praktikates näitavad oma suhtumist mingitesse asjadesse, ja need suhtumised kanduvad edasi teistele. Keelemõiste on õpitud ja defineeritud teiste mõistete kaudu. Ühest asjast võivad olemas olla nii kogemuslik kui keeleline mõiste. Elementaarne tähistusakt: väide, et üks teatav taju mõiste ja teatav keeleline mõiste, mis on õpitud on üks ja see sama. Kogemuse haakimine keelelise ümber on tähistuseakt.
annaabi.ee 
