Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Porgandihullus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
porgand, jänes, porgandi, helikopter, viskas, kostis, kotist, kuulis, vaatas, veok, kolmekihiline, telefoniga, kuusepuu, pikkune, pahane, temale, suhu, vihane, rahulikult, sõi, röövlindTARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Ekke läheb edasi loomalaadale, et vaadata kas ema on lehma maha müünud. Kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. kõik rahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekenita vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju
aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus
See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud
rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi)
Osades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii!
Edasi läks Ekke loomalaadale ,et vaadata kas ema on lehma maha müünud , kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. Terve laadarahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve kes tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et mustlane oma hobuse nii odavalt maha müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni vaatamas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks ja ,et Ekke ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju.
Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS Kuid Isand ei tundnud seda.
Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS Kuid Isand ei tundnud seda.
teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid
A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast
luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et burzuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper
Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et burzuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper
sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Kadri sai iga aasta uue lapse. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel
Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut tegema Andresele: kraav ja mättas tema maale, vesi Andresele. Ja saidki naabrid kokkuleppe. VI Kätte olid jõudnud Nelipühad
parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on
ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis
vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna
Koos kahe noore ruhnulasega sõitis vallavanem Melders 3.augustil tuletorni mootorpaadiga Pärnusse, et Eestis kujunenud olukorrast rohkem selgust saada. Pärnusse sõitsid ka sealt tulnud omakaitselased kaasas kõik seitse saarel olnud vangi. Kui mootorpaadid olid ära sõitnud, jätkati Ruhnu randade valvet. Osa mehi asus tuletornis, osa endiselt külas, side peeti telefoniga. 5.augustil käis Ruhnu kohal paar Nõukogude lennukit ja viskas pomme. Suur osa neist lõhkes põldudel, kuid üks pomm purustas elumaja ja tappis ühe Ruhnu naise. Järgmisel ööl ei julgenud ruhnulased enam kodudes magada, vaid peitusid metsa ja põldudele kaevatud muldonnidesse. Samal ajal, keskööl vastu 6.augustit, asus Saaremaa kaguservalt Kõiguste sadamast Ruhnu poole teele salk laevu dessandiga. ,,Eesti rahva kannatuste aasta'' nimetab selle operatsioonis osalenud laevade arvuks 15, tolleaegse
ei osanud ujuda, ja ootas õhinal, millal pääseb basseini. Tol õhtul pidi varakult magama minema, et hommikul õigeks ajaks Kadriorgu jõuda. Tramm läks otse koduukse eest. Aga öö kujunes rahutuks. Lennart ärkas juba kella nelja paiku. Akna all seisis soldat, toetudes täägistatud püssile. Ka teise akna juures oli soldat ja keset tuba seisis ohvitser. Söögilaua ääres märkas poiss kaht heledas mantlis noort meest. Ema pildus samal ajal riideid kohvrisse Üks meestest vaatas kella ja teatas, et aega on kakskümmend minutit. Pereliikmete rõivad kästi pakkida eraldi kohvritesse. Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja. Georg Meri pakkis oma kohvrit sõnagi lausumata. Lipsud, millel olid sildid " Extra Long " ja "Sonderklasse" viskas ta kõrvale, kuid abikaasa nõudel võeti need ikkagi kaasa. Hiljem oli lipsudest abi: kui kohvri lukud üles ütlesid, seoti kohver kinni lipsudega
Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek terve loo ära ja Andres sai karistada, mille peale too pisikesele poisile ka kätte maksis. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(tahtsin temaga mängida)
tulid sinna tontideks maskeerunud Pekka ja Kassikakk. Kuna Susi kartis kohutavalt, sai üks ,,tont" tema tähelepanu kõrvale juhtida ja teine toimetas seni Karu kätte tema julguse võtme. Lõpuks sai Susi oma hirmust kuidagi võitu ja kamandas valvurid neile kallale. Susi ise aga kiikas korra vangikongide poole ja nägi, et need on tühjad. Susi taipas, et Karu, Rebane, Haldjas ja Kassikakk on kuskil peorahva hulgas. Ja üks kummitustest pidi olema inimesekutsikas. Susi mõtles natuke ja vaatas rahva hulgas ringi ja ta silmad jäid pidama ühele suurele loomale, kes võis olla sama suur kui Karu, ja väiksmale olendile, kes võis olla Rebane. Natuke eemal seisis ka Haldjas ja muidugi võis olla üks tontidest Kassikakk. Susi kamandas valvurid neid kinni võtma. Susi valvurid hakkasidki nende poole astuma, odad käes. Karu oli oma julguselaeka lahti saanud ja sealt leidnud paberitüki, millel oli kirjas:
See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde. Püramiidide juures ütles laps talle: " Kui siia tuled, leiad peidetud varanduse." Just siis kui ta hakkas näitama varanduse asukohta, ärkas poiss üles. Ja nii juba kaks korda. Naine alguses oli palunud oma seletuste eest raha, aga kui seda lugu kuulis, siis otsustas, et hetkel ei taha ta midagi. Aga hiljem, kui poiss saab varanduse, tahab ta ühte kümnendikku varandusest. Naine seletas siis, et see unenägu on maailma keeles. Seda on raske seletada, ja sellepärast ongi tal õigus varandusele. Ta ainus seletus oli, et ta peab minema Egiptusesse ja leidma varanduse, siis on ta rikas. Poiss vihastas ja ei näinud mingit mõttet sellest külastusest. Naine palus tal lahkuda. Poiss oli pettunud ja otsustas mitte enam unenägudesse uskuda
Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Ni
vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et
annaabi.ee 
