moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt piiras ümbruses ja selle soistel ääres kõrgel mägismaal poolt mehhiko laht Mehhiko laht teiselt poolt saartel Kariibi meri
ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud. Mere rannikul paiknevad riigid on Norra ja Island. Majanduslikuks tegevuseks on kalapüük ja nafta tootmine. Norra mere
alguses tasahilju lähemale, hiljem ajab teda taga Sigimine ja pojad · Gepardi sigimisaega pole teada, kuid mais ja septembris on Turkmeenias kohatud emaseid koos umbes kodukassi mõõtu või pisut suuremate poegadega · Tiinus kestab 84-95 päeva · Pojad (1-4) sünnivad pimedaina · Täpiline muster tekib hiljem Levik ja eluviis · Elab Aafrikas, Ees-, Kesk ja Tsentraal-Aasias kuni Hindustani poolsaareni · Kogu levila ulatuses on ta väga haruldane · Nõukogude Liidus võib geparde mõnikord kohata Lõuna-Turkmeenias, kõige sagedamini Badhõzis Fakte · Terav nägemine · Kõige kiirem imetaja, võib joosta kuni 120 km/h · Kiiruse poolest gepardit inimesega võrrelda ei saa · Tüvepikkus 130 cm, sabapikkus 75 cm Kasutatud kirjandus · Images.google.com · Loomade elu 7. köide
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe
lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nägi küll teatud perioodil iseenese killustumist, kuid lõppkokkuvõttes loetakse seda siiski varakeskaja Euroopa võimsaimaks riigiks. Frankide võimu haripunktil teostas võimu Karl Suur, kes oli oma riiki laiendanud igast ilmakaarest, Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid.
kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel. Veel VII-X sajandil elasid lõvid Lõuna-Euroopas (näiteks Kaukaasias), kuid selle kiskja areaal on pidevalt ahenenud. Kunagi kogu Aafrikas elanud ja sealt ida poole laialdast ala (kuni Hindustani poolsaareni) asustanud liik on nüüd säilinud vaid Kesk-Aafrikas ja väga vähesel arvul ka Indias (Gujarati osariigis Giri metsas). 1969.a. loenduse andmeil elas Giri metsas 177 lõvi. Laialt levinud arvamusest hoolimata pole lõvi üldse mitte kõrbeloom. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud. Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa,
foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS. Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI
(wikipeedia.org). 2 ELUPAIK JA LEVIK Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva: elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. (blogspot.com) Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud
maailma idaservani jäi veel arvamatu hulk maad. Jõudnud piki Induse jõe kallast India ookeani äärde välja, tuli Aleksander Suurel alluda oma vägede soovile. Aleksander oli sunnitud lõpetama oma üle kaheksa aasta kestnud sõjakäigu. Oma riigi pealinnaks tegi Aleksander Babüloni.Aleksandri sõjakäigu tulemusena tekkinud maailmariik ulatus Balkani poolsaare läänerannikult Indiani,põhjas lähenes kohati Doonaule ja piirnes Musta merega,lõunas ulatus India ookeani ja Araabia poolsaareni,Aafrikas hõlmas aga Egiptuse,Liibüa ja Kürenaika. Tagasi pöördumine Laevadel ja maismaad kaudu jõudis Aleksanderi sõjavägi suurte raskustega 324 aasta algul eKr tagasi Mesopotaamiasse.Aleksander soovis kreeklasi ja makedoonlasi Aasia elanikega ühte liita.Selleks hakkas ta järgima idamaa kombeid,kandma idamaiseid rõivaid ja nõudis sama ka enda alluvatelt.Ta korraldas suure pulmapeo,kus 10 00 Kreeka ja Makedoonia sõjameest abiellus Aasia neidudega
feodaalkorda. Tänapäeva Itaalia. Itaalased võitlesid kõrvuti inglaste ja prantslastega esimeses maailmasõjas. Kuid sõda kurnas Itaaliat majanduslikult ja seetõttu tekkinud sotsiaalse rahutuse käigus seadis end võimule Benito Mussolini ja kuulutas end aastal 1925 diktaatoriks. Mussolini juhtis Itaaliat saksamaaga kõrvuti teise maailmasõtta. Liitlased maabusid Sitsiilias 1943 aastal ja võitlesid end kuni poolsaareni järgmise 18 kuuga. Kui kaotus oli vältimatu üritas Mussolini põgeneda Sveitsi kui tabati Itaalia vastupanuliikumise poolt 1945 aasta Aprillis ja lasti maha. Alates 1946. Itaalia kuulutas end vabariigiks 1946. See maa on näinud üle 60 valitsuse alates sõjast. Hoolimata sellest või seetõttu õitseb Itaalia rohkem kui kunagi varem! Kolmas peatükk : Local Customs- How the Italians Live(kohalikud kombed kuidas itaallased elavad)
Kaseurbad Mustikas Valgejänes Lehetäi Kiil Hunt Rebane Sookurg Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni, et hunt ja rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema. Valgejänes Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja-Euraasia Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni. Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole tõrjutud. Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a.
Kindlasti ei ole sellist tehnikat enamikus riikides. Kui selline torm peaks tabama mõnda sellist piirkonda, mis on arengus maha jäänud, oleks ohvrite arv palju suurem, kahjustused tugevamad. Nendes riikides pole ka ehitised tõenäoliselt tormide vastu kindlustatud. Üks selline halva etteteatamissüsteemi tõttu põhjustatud suure kahju näide oli 2004. aasta lõpus. 26. detsembril tabas Tai läänerannikut, Phuketi saart ja Tseiloni saare idakallast tsunami. See jõudis ka Somaali poolsaareni. See katastroof oli põhjustatud maavärinast, mis toimus kahjustunud piirkondadest sadu, et mitte öelda tuhandeid kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis miljonit inimest jäid peavarjuta
Pinnaveekogude vee kasutus lk 7 Veekogude puhtus lk 7 Laevatatavad siseveekogud lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa
Uute sortide õite värvi- ja vormirikkusest ei jää sordiaretajate fantaasia maha ka nimede panekul leiame nii jumalate kui ka riigimeeste nimesid (Hera, Alkibiades, Wintson Churchill jt.), samuti palju muudki huvitavat. (2) Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja subtroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmetesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi levialadki ulatuvad Arktikasse, samuti aga ka üsna kaugele lõunasse Pürenee poolsaareni ja isegi Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2) 5 Ka Eestis võib territooriumi väiksusest hoolimata näha käpaliste levikus üsna suuri erinevusi. Lubjarikkamate muldadega ja mõneti merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpaliseliike rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõvermaa, üldse aga Loksa
Peas väikesed suletutid, mis on näha siis, kui lind on ärritunud olekus. Kõrvukrätsust eristavad teda veidi pikemad tiivad, mille tagaserv on laialt valge, valkjas on ka linnu kõht (kõrvukrätsul on see viirutatud). Isaslindude keskmine kaal on 295 g ja emaslindudel 335 g. Tiibade sirulaius 90 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus. Vanas Maailmas on sooräts levinud Briti saartest ja Skandinaavia poolsaarest läänes kuni Ohhoota mereni ja Kamtsatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Sooräts on avamaastiku (sood, jõeluhad, rannaniidud, avarad põllumassiivid, tundra) asukas. Pesitseb maapinnal, tavaliselt kõrgema rohu või põõsastiku varjus. Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt.
Teise retke tehti Põhja-Jäämerele, Hollandi laevastikuga, et sisse seada kaubandussuhted Hiinaga Kirdeväila kaudu. Lõpuks loobuti jäämasside tõttu Peti Väina lähedal. 1596. aastal tegi Barents kolmanda katse Kirdeväila leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a
jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass Alamvähid Entomostraca Selts Lehtjalalised Phyllopoda Selts Karpvähilised Ostracoda Selts Aerjalalised Copepoda Selts Lõpushännalised Branchiura Selts Vääneljalalised Cirripedia Alamklass Ülemvähid Malacostraca Selts Kakandilised Isopoda Selts Kirpvähilised Amphipoda Selts Kümnejalalised Decapoda Areaal Jõevähi areaal on valdavalt Euroopa: Prantsusmaalt läbi Kesk-Euroopa Balkani poolsaareni, põhjast kuni Suurbritanniani saarteni jaSkandinaaviani, ida pool Baltimaades ja Valgevenes ning mõnedes Venemaa Euroopa-osa veekogudes. Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas. Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. Aastal 2006 identifitseeriti ka seal esimesed vähikatkujuhud . Elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta
Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0 o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus, mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna
Muudab rannikualade talved soojemaks, soodustab sademete teket. a) Golfi ehk Põhja-Atlandi hoovus Algab ekvatoriaalsetest vetest passaattuulte mõjul. Salvestab seal tohutus koguses päikeseenergiat ning kannab selle soojushulga Põhja-Atlandile välja. Hoovus kulgeb meie lähistesse vetesse ning Barentsi merre ja Teravmägedeni. Tänu hoovusele on jäävaba Skandinaavia poolsaare rannik Gola poolsaareni välja. Jäävaba ka enamus Barentsi merd. Islandi-Skandinaavia vaheliste vete kohal soodustab Põhja-Atlandi hoovus tsüklonite teket. Talvet toovad need soojemat õhku ka meie aladele. See soojem õhk aitab tagasi tõrjuda ida poolt peale pressivat talvist pakast, pehmendades seega meie talveilma. Suveperioodil meile jõudvad tsüklonid leevendavad aga kagust, idast ja lõunast tulla võivaid troopilisi kuumalaineid.
Araabia kalifaat Araabia riik ehk kalifaat. Selle juhiks oli kaliif. Pärast Muhamedi surma hakkas kalifaat kiiresti laienema, sest: 1. minnes sõjaretkedele naabermaadesse, loodeti vabaneda kohalikest sõdadest 2. naabermaad olid rikkad, sõjameestele maksti palka olenevalt sõjasaagist 3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi
Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus. Sotsiaalselt erinevad ühiskonnakihid. Kellpeekerkultuurile (u 29002000/1900 eKr) andsid nime savinõud kellakujulised peekrid. Mitmetahuline kultuur, sai alguse neoliitikumis ja ulatub lõpuga varasesse pronksiaega. Kellpeekreid on leitud väga suures osas Euroopast Doonau keskjooksust kuni Ibeeria poolsaareni, aga ka Iirimaalt, Suurbritanniast ja Taanist kuni Sitsiilia ja Põhja-Aafrikani. Kolm põhirühma: 1. Kesk-Euroopa rühm (Doonau, Oderi ja Elbe jõgede ääres, ulatus otsapidi ka Taani ja Suurbritanniasse). 2. Reini rühm (ulatus Iirimaale), 3. lõunarühm (Ibeeria, Sardiinia, Põhja-Itaalia, Briti saared). 12 Kultuuri päritolu segane: kujunes arvatavasti kas Kesk-Euroopa rühma idaosas Ungaris või Lõuna-Euroopa rühmas Ibeeria poolsaarel
Tee lõunapoolses otsas oli madalam tempel, mida asteegid nimetasid Quetzalcoatli templiks. Selle templi alt oli leitud hulgaliselt ohverdatud inimesi. Ka elamukvartalid olid ristkülikukujulise planeeringuga, osa rikkamad, osa vaesemad. Üldmulje on ülimalt ritualiseeritud valitsemisest. Ei ole aga mingeid märke kirja kasutusest. Kui suurt ala Teotihuacan poliitiliselt kontrollis, pole teada. Tema kunstilist mõju on tunda Yucatani poolsaareni välja. Teotihuacani hiilgeaeg on 2.-6. sajand. 7. sajandist on märke, et elamukvartalites märke põlengutest. Edasi on see linn suuresti maha jäetud. 7.-8. sajandil on nii Monte Alban kui Teotihuacan langenud ning järgneb poliitilise killustatuse periood, kujunes ilmselt hulganiselt linnriike nii Mehhiko kiltmaal kui zapoteekide alal. Maajad Varasemad asulad on Yucatani idarannikul (tänapäeva Belize) olemas juba 1 aastatuhandel eKr.
Assüüriale.Asüüria kaob pildilt.Media kuningas lõi kreekapärimuse järgi pärsiakuningas Kyros, ema olevat olnud Media kuninga türar ja isa pärslane. Oli Media kuninga vasall Astyagese, alustas mässu tema vastu ja võitis ja sai tema riigi endale.Kyros ründas läände Lydiat 546 võitis Kroisost, viis oma valduse kuni kreekalinnriikideni. 539 ründas ta Babyloniat ja sai enda kontrolli alla kõik alad kuni Siinai poolsaareni välja.Järgnevalt tegi sõjaretki kesk-aasiasse, kreekaallikatest teada.SAi seal kuskil surma.536 a eKr. Egitpus ei olnud tema võimu all. 525Vallutas Kyrose poeg Kamlyses vallutas Egiptuse.Suri ,kukkus mõõgaotsa, läks hulluks. Järgnes kodusõda , ja sellest tuli välja , dünastia kõrvalliinist Dareios ülistas oma võitu Behistuni raidkirjas. Dareios üritas laiendada oma valdusi euroopasse, ja üritas alistada ka mandri-kreekat, laevastik saadeti üle mere kreekasse
Valitsuse eesotsas Aleksander Kivošein, Stolõpini mõttekaaslane. Välismin oli Pjotr Struve, kes üritas leida Wrangelile uusi välistoetajaid, mõnes mõttes oli edu välispol rakendamisel. Lääneriigid mitmes mõttes tundsid end halvasti, olid valmis osutama Wrangelili pol ja materiaal-tehnilist abi. Ataman läks Mahno talurahvaarmee juurde, mindi ka Lääne-Ukrainas rahvuslaste juurde ja püüti sõlmida kontakte ka Poolaga. Võinuks kujuneda uus enamlaste vastane rinne Poolast Krimmi poolsaareni välja. Mahno lasi Struve emissarid lihtsalt üles puua. Ukrainlased olid huvitatud koostööst, aga nende endigi olukord oli piisavalt raske. Ainsad, kes olid valmis Wrangelit abistama, olid poolakad. Nende ja Wrangeli vahele jäid punaste hõivatud Ukraina alad kui ka Mahno kontrolli all olevad alad, ühisrinde loomisest ei saanud olla juttu. Poolakad alustasid 1920 apr pealetungi Ukraina aladele. Puhkenud Vene-Poola sõda aitas kahtlemata kaasa Wrangeli viimastele sõjalistele
annaabi.ee 
