Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk. Tsellobioosi jääkidest koosnevad ahelad on lineaarsed ja täies pikkuses välja sirutunud. Ahela otstes paiknevad glükoosijäägid on teineteisest keemiliselt erinevad: redutseerivas otsas on glükoosi C1 hüdroksüülrühm sidemest vaba ning esineb tasakaal tsüklilise poolatsetaalse ja lineaarse aldehüüdse vormi vahel, mitteredutseerivas otsas on glükoosi anomeerne C1 hüdroksüülrühm kaasatud glükosiidsesse sidemesse ning on alati tsüklilises vormis. Kõrvuti asetsevad telluloosi ahelad interakteeruvad omavahel vesiniksidemete vahendusel, moodustades lehtstruktuure. Lehtstruktuurid interakteeruvad omakorda van der Waalsi jõudude kaudu moodustades mikrofibrille Tselluloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer. Monomeerid on omavahel seotud -1,4-
Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid molekulid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist. Neile iseloomulikuks tunnuseks on vaba poolatsetaalse või ketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille alusel neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Nad omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Marginaalne on vaba poolatsetaalse
või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid koosnevad 2-10-st monosahhariidi jäägist, polüoosides on aga sajad või tuhanded monomeerid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud ahelateks. Oligosahhariidide oluloseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse küdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid, neutraalses või happelises keskkonnas toimub
Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, aga isegi samavalemiga ühendid võivad erineda struktuuri poolest. Eristatakse aldo- ja ketogruppi sisaldavaid süsivesikuid. Võivad ka molekulsisese tsüklisatsiooni abil tsükli moodustada. See mõjutab palju nende omadusi. Aga vaatamata sellele kõikidel nendel on redutseerimisvõime. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monomeerist. Nad eristatakse poolketaalse või poolatsetaalse rühma sisaldumise vüi puudumise järgi. Tänu sellele saavad nad olla kas redutseerivad või mitteredutseerivad. Oligosahhariidid täidavad tavaliselt energeetilist rolli ning vüivad olla glükoproteiinides ja glõkolipiidides. Polüsahhariididid koosnevad suurematest monomeersetest ahelatest. Nende hulgast eristatakse energeetilist rolli täidavad ja ehituslikku rolli täidavad sõsuvesikuid.
peeglina. 4) Sahharoosi hüdrolüüsi I katseklaas: 1 ml Soojendasin lahuseid ning kontroll Fehlingi lahustega sahharoosi lahust, II lisasin Fehlingi I ja II lahust. katseklaas: 1 ml Lahusesse, kuhu oli lisatud ka sahharoosi lahust, 1 HCl , tekkis punane sade. Vaba tilk kontsentreeritud poolatsetaalse HCl. Mõlemasse hüdroksüülrühma toimel vask katseklaasi 1 ml taandub, andes vask(I)oksiidi, Fehlingi I ja II lahust. mis moodustab punase sademe, suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks
esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotakse redutseerivateks või mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks
poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist, polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli.
Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen, tselluloos jt). Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse OH-rühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse OH-rühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli
NH4OH ja 1 ml amooniakaalsest lahusest sadestub glükoosi lahust. metall klaasi pinnale peeglina. Lahus sisaldab taandavat suhkrut. 4) Sahharoosi I katseklaas: 1 ml Soojendasin lahuseid ning lisasin hüdrolüüsi sahharoosi lahust, Fehlingi I ja II lahust. Lahusesse, kuhu kontroll II katseklaas: 1 ml oli lisatud ka HCl , tekkis punane sade. Fehlingi sahharoosi lahust, Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma lahustega 1 tilk toimel vask taandub, andes kontsentreeritud vask(I)oksiidi, mis moodustab punase HCl. Mõlemasse sademe, suhkur ise aga oksüdeerub katseklaasi 1 ml reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Fehlingi I ja II Teise lahuse värvus jäi samaks- lahust. siniseks. I katsesegu sisaldab
koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Oligosahhariidid molekulid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist. Neile iseloomulikuks tunnuseks on vaba poolatsetaalse või ketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille alusel neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Nad omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. · Polüsahhariidid sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Marginaalne on vaba poolatsetaalse
aldehüüdrühm redutseerib ( taandab) mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega: taandavate suhkrute määramisel on üheks tavalisemaks reaktiiviks fehlingi reaktiiv, mis saadakse CuSO4vesilahuse ja leeliselise kaalium.naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, suhkur ie aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna reaktsiooni annavad ainult taanadavad suhkrud, siis seega sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim
Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina. 4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse leeliseline Fehlingi reaktiiv (Fehling I + Fehling II lahus). Milline on nende koostis? Fehling I lahus: CuSO4 vesilahus Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett'i soola vesilahus. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I)oksiid, mis sadestub. Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happega. Tekib invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu). Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust ühte lisasin 1 tilga konts. HCl kuumutasin mõlemat lahust 10 minutit umbes 85 kraadises veevannis lisasin
Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist(sahharoos, laktoos, maltoos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute
Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks. Energeetilist rolli omavad sahharoos, laktoos ja maltoos on levinumad oligosahhariidid, mille lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises.
nukleiinhapete koostises. Monosahhariidide ehk monooside üldvalem on sama, kuid nad erinevad siiski üksteisest stereostruktuurilt. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele on kõik monoosid redutseerimisvõimelised. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine/ puudumine molekulis, mille järgi nad jagunevad redutseerivateks e. taandavateks ja mitte-redutseerivateks. Oligo-ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Oligosahhariidi (sahharoos, laktoos, maltoos) lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid, osalevad ka glükolipiidide koostises. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen) on energeetiliseks varuaineks nt tselluoos taimede rakukestas.
(väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Globuliinid sadenevad välja poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on vaja küllastunud lahust. 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? Mono-, oligo-, polüsahhariidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad suhkrud. Tsüklilised ja lineaarsed suhkrud. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Poolatsetaalse (ribopüranoos) või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või mitteesinemise. 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Molischi ja Selivanoffi test Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. 5
ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist(sahharoos, laktoos, maltoos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub
HO CH COONa O CH COONa Cu(OH)2 + Cu + 2 H 2O HO CH COOK O CH COOK K, Na-tartraat Fehlingi reaktiiv Tekkiv vask()-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega kohaselt. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask()oksiidi, mis moodustab punase sademe. Suhkur aga oksüdeerib vastavaks happeks. O CH COONa H 2Cu + R C + 2 OH - Cu2O + O CH COOK O punane OH HO CH COONa
rühmade ruumilise paigutuse poolest) Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks (= taandavateks) ja mitteredutseerivateks (= mittetaanda vateks). 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt)
ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen, tselluloos jt). Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks (= taandavateks) ja mitteredutseerivateks (= mittetaanda- 15 vateks). Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid
Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid – glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid – erütroos Pentoosid – riboos, desoksüriboos Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21
Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21
annaabi.ee 
