Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kuju...
ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks Liigendasid sambad ja poolsambad Friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga (atika) Seintel reljeefid ja tekstid Rooma arhitektuuri süsteem Colosseum Rooma linnas Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Rooma pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele Plaani lähtekohaks nelinurkne sõjaväelaager Ristusid kaks sirget teed Nendest kujunesid välja foorumid Seda ümbritsesid esinduslikumad hooned Monumendid, sambad ja triumfikaared Rooma arhitektuuri süsteem
Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi.
Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega.
ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator" · ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele · surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid Maalikunst: · enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad · maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende
(Suured väljakud) Turuplatsid, kohtu- ja koosolekuväljakud Vana-Roomas. Neid kasutati nii rahvakoosolekute kui ka kauplemiste paigana. Seal toimusid ka tähtsate inimeste matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatisi mängude ja etenduste korraldamiseks, hiljem aga rajati nende jaoks eraldi ehitised (nagu nt amfiteatrid, tsirkused, staadionid). Hiljem jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist? Pompeji on koht, kus on kõige paremini säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised. See on linn, mis mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid (e. seiskusid, jäid muutumatuteks) mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. 15. Millises skulptuuri-zanris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? Portreekunstis.
· Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid
Kunstnikud hakkasid suunama oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt. Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast-tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud,oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu.Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest.Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism,looduse jäljendamise meisterlikkus.Tihti eristatakse nelja erinevat
Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst ja käsitöö Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus
Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Ve...
Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega.
4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas: Julius Caesar (Caesari Foorum, Circus Maximus) Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j
seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Page 10 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest
· Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega
aleksander suure õuekunstnik ning tegi temast portreid, kuid ka need pole säilunud. 4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis. klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast
· Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt
FRESKO-värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling MOSAIIK-erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. Pildid Kapitooliumi emahunt Terrakotast sarkofaag Colosseum Pont du Gard advedukt Panteon Triumfikaar Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsakuju Augustuse marmorkuju Vana patriitsi portree Mosaiigid ja seinamaalid Pompejist( Makedoonia Aleksander Issose lahingus) 14
daaklaste vastu. Tarjanuse samba sisse on paigutatud tema tuhk, nii on sammas ühtlasi tema hauakamber ja hauamonument. Peale selle asub samba sees müüripiludest valgust saav keerdtrepp, mis viib samba tipuni, kus seisab keisri pronkskuju. Arvatakse, et Traianus maksis samba ehitamise eest daaklastelt võidetud kullaga. MAALIKUNST: Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale
ratsamonument, ta oli stoitsist pooldas rahu säilitamist. Reljeefid teemadeks ajalugu, igapäevaelu, sõjakäigud ja lahingud. Reljeefidega kaunistati nt triumfikaari, need katsid Traianuse sammast, samuti olid need Rahu altari friisil. Koos kristluse tulekuga saabus allakäik: keelati akt ning jumaluste ja keisrite kujutamine. POLE KINDEL, KAS TULEB TÖÖSSE, KUID ÕPIKUS OLI: Maalikunst enamus, mis on säilinud, on pärit Pompeji'st ja selle lähedalt. Pompejist on leitud palju põrandamosaiike ja seinamaale maalikunst oli populaarne. Põrandamosaiik Issose lahingust kreeka maali koopia, ajaloolise sisuga Seinamaalid olid loomulikud, jäljendati loodust, nt maaliti seintele aknaid ja uksi. Vahel kasutati perspektiivi. Maalide temaatika mitmekesine: mütoloogia, kirjandusteoste sisu, loodusmaalid, natüürmort ehk esemete kujutamine, olustik. Inspiratsiooni saadi kreeka maalidest ja mütoloogiast.
· Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega
pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes
Pisiplastika alal hakati hellenismiajal massiliselt valmistama terrakotat (väikeskulptuuri teosed põletatud savist, mida ei kaeta glasuuriga). Paljud neist olustikulise otstarbega kujukestest on väga peened ning omavad iseseisvat kunstilist väärtust. Kirjanduslike andmete põhjal tegi suuri edusamme maalikunst. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi; maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul. Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei tundnud. Figuraalmaali ainestik on nagu varemgi tihti laenatud mütoloogiast ja eeposest, samuti tragöödiatest. Kuulus maalikunstnik oli Apelles
annaabi.ee 
