Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eestis diameetriga 10-15cm ja Setumaal eriti suured läbimõõduga juba 20-35 cm. Setu naise sõlg Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad
x rohelist 6 lõnga -> 18m x- punast 9 lõnga -> 27m linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga Sukad valged peenest villasest, seurte ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad. Jalanõud on pastlad. Eheteks kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael. Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus, piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud, igas nurgas 3 tutti. Kasutatud kirjandus Kaarma, K ; Voolmaa, A ; Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamise juhend . Tln. Eesti raamat, 1981, lk 45 Nõukogude naine, - 1968, Nr 5
Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas. Arvati, et helmed kaitsevad naist ohustavate välismõjude eest. Värvilt olid helmed kõige sagedamini valged ja sinised, kuid olid ka muid värve. Piduliku ülikonna juurde lisasid jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga rahaga. Igapäevaseks käistekaeluse kinnitajaks oli väikese võru kujuline vitssõlg. Pidulikku ülikonda kandes kinnitati rinnale kuhiksõlg, prees või silmadega prees. Järvamaa sõled on umbes 6-10 cm läbimõõduga, ka preesid on väiksema läbimõõduga kui lõuna pool asuval Viljandimaal - umbes 2-4,5 cm. Silmadega preesid olid siin kaunistatud kuue punase klaastahukaga. Preese võib kanda ka ülalpool, aga sõlg kui rinnaehe oli rinna kõrgusel, ulatudes tavaliselt pooleldi tikandile. vitssõlg 17 prees
kogu Eesti väikesi võrukujulisi vitssõlgi nii töö- kui pidulike rõivaste juures. 13 sajandist pärit südamekujulised sõled jäid 18. sajandil Mandri-Eestis harultasteks, 19. sajandil püsisid need veel Saaremaal, kus sõle harjale oli kujundatud vastastikku seisev linnupaar ning allossa lisatud ripatsid. 16. ja 17 sajandil tuli kasutusele lame või pisut kumera keskosaga rõngassõlg millest 18. ja 19 sajandil arenes eesti naiste kõige pidulikum rinnaehe koonusekujuline kuhiksõlg. Sõled olid enamasti hõbedast, lihtsamad ka vase ja tina, räni alumiiniumi või nikli sulamist. Kaarsõlg , prees. Eesti naiste vööd Rahvapärastel vöödel on rõivastuses ja rahvakunstis kindel koht. Vööga kinnitati seelikuid, särke, ülerõivaid. Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et
Võis kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal. Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse võru kujuliste vitssõlgedega kinnitasid oma särgikaeluse nii naised kui mehed. Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi. Suuruselt olid sõled väga erinevad. Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg ka pealisriietega, pikk- kuub seljas, pidi ta välja paistma. Saaremaal olid sõled väikesed, mistõttu kanti neid mitu korraga. Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja-Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks. Erakordselt suured on seto naiste sõled. Setu pruudil pidi pulmas vähemalt kaks kilo hõbedat kaelas olema ja kui seda endal polnud, siis tuli laenata.
1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu : x sinist 8 lõnga -> 24m x rohelist 6 lõnga -> 18m x- punast 9 lõnga -> 27m linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga Sukad olid valged peenest villasest, setudel ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad. Jalanõud olid pastlad. Ehetek s kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael. Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus, piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud, igas nurgas 3 tutti. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE 2.1 Nuku õmblemine. Materjalid: 1. Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nuku kehaks 2. Maavillast hele ja tume pruuni,beezi,valget lõnga juusteks 3
Talvel välja minnes panid naised tanu peale karusnahkse äärega punase mütsi, talvekübara, jättes tanu pitsi otsmikul ning siidlindid seljal mütsi alt nähtavale. 6 Ehted Kuuehõlmade vahelt jäid nähtavale rinnaräti peale seatud ehted - suur press, kuhiksõlg ja helmed. Kaela ümbritsevad helmed olid ühe- või kaherealiselt. Piduliku ülikonna juurde lisasid eeskätt jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga raha. Aksessuaarid Pikk-kuue, mõnikord ka kampsuni all kanti kas valgest linasest või kirjust puuvillasest riidest ruudukujulist kaelarätikut. See murti diagonaalselt kokku ja seati kaela nii, et otsad rinnal jäid
, Muraka k. 1958.a ERM A 563: 2244 Pruunil pinnal on beez tammetõrukiri. Pära on punakaspruun ja kootud 1:1 soonikus. Kindad kudus Liidia Pulst I Eesti Vabariigi ajal. Kindad annetas Juuli Pulst Tori khk., Aesoo külast 1958.a. Tori kirikinnas tammetõrukiri Tori kirikindad ehted Rinnaehetest on Tori kihelkonna naistel kasutuse olnud hõbepreesid, sõled, helmed ja kaelarahad. Särgikaelus kinnitati vitssõlega või väikese preesiga. Pidupuhkudeks seati aga keset rinda kuhiksõlg või suurem punaste klaassilmadega prees. Sõlgede ja preeside ilu pidid täiendama mitmesuguseid kaelakeed ehk helmed. Need koosnesid enamasti klaashelmestest. Lisaks preesidele ja sõlgedele kanti kaelas veel kaelarahasid. Vaesemad kandsid üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid. Paater koosnes kodaratega ja kannaga rahade reast. Keskmine raha reas oli kõige suurem ja kodaratega, st kaelaraha oi ümbritsetud võrguga. Silmadega prees Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
