tsütokiniine, histamiini ja vabu O2 radikaale · Suure pinna põletus vallandab tuumornekroosifaktor-alfa ja interleukiinide vabanemise PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA üldine ekstravasatsioon Hemokontsentratsioon organite isheemia sokk Korrektne põletuse diagnoos sisaldab: · Põletushaava sügavust · Põletuse suurust protsentides · Etiologilist faktorit · Põletushaavade lokalisatsiooni · Lisanduv HT põletus, CO mürgistus, okk · Näit. Combustio thermica (leek) gr.IIB-III regio faciei, colli, brachii sin. et manus dex. 7%. Combustio tractus respiratorii
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;
Alles seejärel võib alustada jäsemevigastuse väljaselgitamist ja esmast ravi. Erandiks on tugevad verejooksud, mis tuleb kõigepealt peatada. Asjatundmatu käsitluse tõttu võivad jäsemete algselt mitteohtlikud vigastused muutuda kiiresti eluohtlikeks. Põhisümptomid: deformatsioon, häiritud motoorika / häiritud verevarustus / häiritud tundlikkus. Terminoloogia Amputatio – jäseme või selle osa kehast eraldumine Corrosio – söövitus Combustio – põletus Congelatio – külmumine Contusio – põrutus, mis võib traumajärgse ödeemi või verevalumi tõttu kutsuda esile lokaalse turse, kuid mis pole seotud luude, sidemete, kõõluste, lihaste, närvide või veresoonte struktuuride katkemisega Dislokatsioon – murdunud luuotste nihkumine Distorsioon – venitus, ka nikastus liigese kapsli või sidemete ülevenituse või rebendiga 542 Ekskoriatsioon – nahamarrastus Fraktuur – luumurd Fractura aperta – lahtine luumurd, s