Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat fitness-poksis Kehaliste võimete arendamine fitness-poksiga Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse
Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on punkte võrdselt, võidab mustade malenditega mängiv võistleja. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 2003.aastal võitjaks oli malepoksi looja ise. 2003. aastal loodi ka Rahvusvaheline Malepoksi Liit (WCBO) Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 2005. aastast. Malepoksi meistrid: · Leo Granit Kraft (2009.a maailmameister) · Gianluca 'Il Dotore' Sirci (2009.a Euroopa meister)
ujumas, see tüütas ära ja kuna olen ka väiksemana natukene poksi harrastanud, siis ise tahtsingi tagasi minna ja siiamaani on seal käimine mulle kasuks tulnud. Intervjueeria: Mis on selle spordi head/vead? Keijo: Hea on see, et see arendab sind füüsiliselt ja psühholoogiliselt ning tugevdab sind väga. Ameerika uuringute järgi, on poks kõige raskem spordiala nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vead on näiteks need, et aju saab kahjustada amatöör poksis, küll aga mitte nii palju, kuid professionaalidel on see tavaline, kui vanaduspõlves tulevad erinevad haigused aju traumade tõttu. Eestis on miinuseks see, et riik ei toeta eriti sport-poksi. Intervjueeria: Mitu korda nädalas sa poksi harrastad? Keijo: Hetkel harrastan 4-5 korda nädalas. Intervjueeria: Mis on sinu suurimad saavutused? Keijo: Olen Eesti meister 2010'l aastal ja 3. kordne Tartu meister ning võitnud ka erinevaid rahvusvahelisi turniire.
Olümpiamängudtoimusidainultsuvel.Needalgasidpidustustegajakõikvõistlejadja kohtunikudpididandmavande. Võistlusalasidoliantiikolümpiamängudelainultkümme. Võisteldierinevapikkusegajooksudes.Nendestkõigetähtsamolikõigelühemdistants. Seeoliühestaadionijooks,millepikkusoliumbes192meetrit.Kõigepikemoli4600- meetrinejooks.Kavasolikarelvisjooks,miskujutasendastjooksmistkooskilbiga. Lisaksjooksudeletoimushobukaarikutevõidusõit,kaugushüppevõistlus,kettaheide. Võisteldimaadluses,poksis,erinevatesrusikavõitlustes. Olümpiamängudekavasolikaviievõistlus.Seekoosneskaugushüppest,kettaheitest, odaviskest,jooksustjamaadlusest. Alatesneljandastsajandiste.Kr.esinesidolümpiamängudelkaluuletajad,kõnemehed, moosekandidjanäitlejad. Kõikidealadevõitjaidautasustativiimasepäevalõpus.Olümpiavõitjaileantiroheline õlipuuoks.Neidaustatijaimetleti.Esimeseksolümpiavõitjaksolikokk. Olümpiamänge peeti peajumal Zeusi auks. Kuna need olid väga tähtsad ja
Adelmann oli 1934. aasta Eesti meister raskekaalus (üle 79,4 kg).Adelmann osales raskekaalus (üle 79,4 kg) IV Euroopa meistrivõistlustel 1934. aastal Budapestis, kuid kaotas oma esimese kohtumise nokaudiga esimeses raundis. Tema vastane Herbert Runge (Saksamaa) sai hiljem II koha ning oli Berliini olümpiamängudel 1936. aastal raskekaalu (üle 79,4 kg) olümpiavõitja. Peeter Semjonov (sündinud 2. veebruar 1936, Tallinn) on Eesti poksija.Semjonov poksis aastatel 19541959 Tallinna "Tööjõureservides", kus tema treener oli Martin Linnamägi.Semjonov oli raskekaalus (üle 81 kg) Eesti NSV meister (1955). Ta osales Eesti NSV ja Leedu NSV 1956. aasta sõpruskohtumisel raskekaalus (üle 81 kg) ja kaotas oma kohtumise.Semjonov sai "Tööjõureservide" üleliidulistel meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) III koha (1956). Ta oli 1958. aastal Leningradi oblasti meister poolraskekaalus (kuni 81 kg)
muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse. ·III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva. Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad
mis omakorda ühendab rohkem kui 45 riigi poksiliitu). Kaalukategooria Kaal Helveskaal kuni 48 kg Kärbeskaal 4851 kg Kukk-kaal 5154 kg Sulgkaal 5457 kg Kergekaal 5760 kg I kergkeskkaal 6064 kg II kergkeskkaal 6469 kg Keskkaal 6975 kg Poolraskekaal 7581 kg Raskekaal 8191 kg Üliraskekaal Üle 91 kg Olümpiastiili poksis matsi kestvus meeste täiskasvanute vanusegrupis on 4 kaheminutilist raundi. Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib öelda, et elukutseliste poksi võib nimetada sõupoksiks, neil on omad võistlusreeglid, mis oluliselt
Olümpiaisa Pierre de Coubertin ütles sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
· judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. 2. AVATSEREMOONIA Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi
11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis muutus rahvusteatriks tegutsedes Hanno Kompuse käe all.
Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater.Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis tegutses Hanno Kompuse käe all.
aasta Bakuu maailmameistrivõistlustel ja maailmajagudes toimuvatel kvalifikatsiooniturniiridel. Maailmameistrivõistlustelt pääseb olümpiale kehakaalude 10 parimat, raskekaalus (-91 kg) ja superraskekaalus (+91 kg) 6 parimat. Alles jäänud olümpiakohad mängitakse välja kvalifikatsiooniturniiril. Euroopast pääseb kaheksas kehakaalus kaheksa poksijat, raskekaalus ja superraskekaalus seitse poksijat. Kvalifikatsiooniturniir toimub 14.-21.aprillini 2012 Istanbulis, kus Eesti poksisõbrad loodavad eelkõige poolraskekaallase Ainar Karlsoni kvalifitseerumisele. 3.3 Uued määrused Rahvusvaheline amatöörpoksiliit AIBA on viimastel aastatel viinud amatöörpoksis läbi suured muudatused nii reeglites, kui poksi arendamisel. Tähtsamad muudatused: -2010.aastast taastati võistlusajaks 3x3 minutit üheminutiliste puhkepausidega (vahepeal poksiti 4x2 min. -2010.aastal hakkas toimima AIBA profipoksi liiga WSB (WorldSeries of Boxing), kus
Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron, Macritchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter
Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a
mõistmatus ja häälekas moraali nõudlikkuses pisut liiga nõudlik, abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval) 7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8. Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor 9. Direktor Kuusik Kusti gümn director 10. Kondiiter/ Magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega 11. Doktor Saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad 12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp
Noort Hubble'it võlusid juba varasest east peale teadus ja müstilised uued maailmad. Ta armastas väga lugeda, eriti Jules Verne'i raamatuid "20 000 ljööd vee all" ja "Saladuslik saar" ning Henry Rider Haggardit. Hubble oli hea õpilane ja veelgi parem atleet. Ta püstitas Illinoisi osariigi kõrgushüppe rekordi. 1906. aastal lõpetas ta kooli ja sai stipendiumi, et minna edasi õppima Chicago Ülikooli. Seal mängis ta korvpalli ja poksis, kuid leidis samuti aega bakalaureusekraad omandamiseks matemaatikas ja astronoomias. Peale ülikooli lõpetamist sai ta stipendiumi ning läks edasi õppima Inglismaale Oxfordi Ülikooli, kus ei jätkanud õpinguid aga astronoomias, vaid hoopis juuras, nagu oli oma surevale isale lubanud. 1913. aastal naasis Hubble USA'sse. Ta töötas kooliõpetaja ja korvpallitreenerina, enne kui asus Louisville'is advokaadina tööle. Aga varsti ta mõistis, et pole advokaadina
Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms. II ptk põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike plahvatus. ,,hiir" paberikorvis, pukspuu nurgas. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" Wikman
Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924 3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist. Sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaa ei saanud ka 1924. aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal.
Korduvate murdude korral ninaluu deformeerub ja seda kutsutakse poksija ninaks. Peatraumad teadvuse kaoga. Esimese asjana tuleb kontrollida vigastatu hingamist. Tuleb kuulata, kas hingamine on vaba või tundub hingamine takistatud ja raske. Kahtluste korral tuleb kontrollida hingamisteid. Hingamise puudumisel, tuleb alustada viivitamatult elustamisega. Normaalse hingamise korral tuleb kannatanud asetada külili asendisse. Poksis kutsutakse teadvusetust nokaudiks. Boksis esineb teadvusetuse kergemaid vorme, kus löögi saanud sportlane laseb käed alla ja tal tekivad hetkeks orientatsioonihäired. Nokaudiks loetakse seda, kui poksija kukub löögi tagajärjel ükskõik, mis osadega maha va. Pöidadega või langeb abitult nööridesse. Kui aga sportlane 8 sekundi möödumisel võitlusse naasma, jätkatakse võistlust. 9ndal sekundil tehakse kindlaks, kas võistleja suudab jätkata. 10ndal juba lõpetatakse mats ära
(Välja arvatud siis, kui vastane ootamatult streigib). Seega võttakse arvesse knockout või kcnockdown (kui see on), kuid samal ajal punktid ei lähe arvesse. Võitlus on katkendlik, sest pärast puhase kicki, kohtunik peatab võitlust ja annab punkte. Eelistatakse löögid hüpates rünnale. 3. Full-contact (täiskontakt) Kickboxingi osa, kus peksad jala ja kättegatehakse piiramatult rakendatud jõuga, täieliku kontaktiga. Samuti, nagu poksis, knockdowns ja knockouts loendatakse. 4. Täis-kontakti madala kick Kickboxingi osa, kus on lubatud streigi jalgu välimise ja sisemise reiele. 5. Solo kompositsioone Kickboxingi osa, kus võistlused toimuvad vastavalt muusikale, hõlmab ennast kolme liiki. Kompositsioonid korraldatakse "raske" stiilis, "pehme" stiilis. Kompositsioon "raske" stiilis reprodutseeritakse tüüpiliselt nagu "lahing varjuga". Traditsioonilistes võitluskunstides nagu karate, taekwondo ja muud.
Romaanis võis üleüldse üha rohkem näha filosoofia ning kirjanduse kokkusulamist. 60-ndatel äratas tähelepanu ladinaameerika romaan, mille puhul domineerivad fantastilised kujundid. 20. sajandi lõpuveerandi kirjandust on püütud ühendada postmodernismi nimetuse alla. Hemingway (1899-1961) sündis Chigago äärelinas Oak Parkis arsti perekonda, mis oli materiaalselt kindlustatud. Poisina hulkus metsas, sõbrunes indiaanlastega ning püüdis kala ja pidas jahti. Tegi ka sporti poksis. Käis kohalikus koolis, misjärel läks tööle ajakirjanikuna sellest ka tema teoste lakooniline ja objektiivne kirjutamisviis. Tahtis osa võtta I ms, kuid tervise tõttu sai osaleda vaid autojuhina. Sai Itaalias raskelt haavata, misjärel naasis USA-sse, abiellus ning jätkas tööd ajakirjanikuna. 1921. elab taas Euroopas, Pariisis, kus sõbrustas mitmete inglise ja Ameerika kirjanikega. Sel perioodil ilmusid Hemingway esimesed
klassivenna ema. See ühepoolne armastus ei kestnud aga kaua, sest 1824. aastal H. Stannard suri; varasemates luuletustes on ta, olgu küll sageli teiste nimede all, leidnud siiski surematuse. Edgari kooliaastatest kõneldes toonitatakse alati, et ta näitas üles tähelepanuväärset andekust, vähem räägitakse aga sellest, et paistis silma ka spordis, jooksmises ja ujumises ning poksis. Juba 1825.a. kihlus salaja ühe Allani kompanjoni tütre Sarah Elmira Roysteriga. Abielust ei saanud vanemate vastuseisu tõttu asja, nooruk saadeti kaugemale Charlottesville'i Virginia Ülikooli, Sarah Elmirast tehti aga kiiresti missis Shelton. Lahkhelisid kasuisaga, mis seetõttu tekkisid, lahusolek paraku ei mahendanud ja kui Edgar kaardimängus veel võlgu tegi (kokku 2000 $), läksid suhted pinevamaks. Vihane Allan keeldus raha andmast ja 1827
Siin elas Edgar üle ka oma esimese õnnetu armastuse Helen Stannardi vastu, kes oli ühe ta klassivenna ema. See ühepoolne armastus ei kestnud aga kaua, sest 1824. aastal H. Stannard suri; varasemates luuletustes on ta, olgu küll sageli teiste nimede all, leidnud siiski surematuse. Edgari kooliaastatest kõneldes toonitatakse alati, et ta näitas üles tähelepanuväärset andekust, vähem räägitakse aga sellest, et paistis silma ka spordis, jooksmises ja ujumises ning poksis. Juba 1825.a. kihlus salaja ühe Allani kompanjoni tütre Sarah Elmira Roysteriga. Abielust ei saanud vanemate vastuseisu tõttu asja, nooruk saadeti kaugemale Charlottesville'i Virginia Ülikooli, Sarah 60 Elmirast tehti aga kiiresti missis Shelton. Lahkhelisid kasuisaga, mis seetõttu tekkisid, lahusolek
annaabi.ee 
