Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plast, plasti, plastik, plastid, polümeer, polüetüleen, tselluloos, plastic, akrüül, kunst, polümeerid, plastmass, teflon, polüstüreen, plastmassid, bakeliit, polümeeride, plastics, plastitööstus, keemik, plastmasside, plastikud, tefloni, polüuretaan, kogemata, polüpropüleen, siidi, nailon, eric, labor, akrüülvärvid, museum, atsetaatJõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte.
polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused
Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ?
mitteläbilaskev · PBT(Polübutüleenftalaat) Kasutatakse: Põrkeraua- ja keredetailid, pistikud ja elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel, mõõdutäpne ja hea elektriisolaator Erinevad plastiparandus viisid (mis on teie arvates parim ja miks? Tooge välja ka erinevaid tooteid ja tootjaid) Plasti paranduseks sobib kasutada universaalset liimimisel põhinevat meetodit, mille puhul pole tarvis arvestada plasti tüübiga. Meetod sobib nii aukude, rebendite kui ka kriimude remondiks, on suhteliselt kiire ja lihtsalt kasutatav. See meetod sobib alati liiklusohutust mitte mõjutavate, sõidukile ,,külge riputatud" detailide remondiks ja rahuldab sel juhul ka autotootjate nõudmisi tööde kvaliteedile. Detaili esialgne välimus taastatakse ülevärvimise teel. Tartu 2014. Peamised kasutatavad materjalid ja töövahendid on: · Plastiparandusliim;
koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilised: · puidujahu, · tselluloos, · puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms.
Hea temperatuuritaluvus Keemiliselt inertne, Hästi vormitav Väike erikaal Purunemiskindlus Värvikirevus Sobiv hinna ja kvaliteedisuhe jne Plastide puudused pakkematerjalina Niiskust, gaase, valgust läbilaskev Korduvkasutus problemaatiline Looduses halvasti lagunevad 2. PE, PP, PS, PVC, PET, EVOH, PA: a. Omadused b. Eelised c. Puudused d. Kasutusvaldkond PE-kõige levinum plast,madal hind ja mitmekülgne omadus.Niiskuskindel ja gaasitihe, koosneb ainult vaigusk.happe ja leelise kindel,Laguneb kloori ja fluori mõjul,.Sulab vahemikus 100.140 kraadi.Peamisel kasutatakse veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temp.Palju kasutatakse puuviljade ja pagaritoodete pakendamisel.HDPE-nt ketsupipudel,LDPE-pakkkiled. Leidub ka tetrapakendites. Korgid on tehtud Pest. Eelised: Odav,Veekindel,Hästi keevitatav,Külmakindel
Enamlevinumad polümeeride lähtematerjalid · Kõik plastid on polümeerid aga kõik polümeerid pole plastid. Mõned tuntud polümeerid, mis pole plastid on tärklis (ingl k starch), valgud (aminohappe polümeerid), DNA. · The simplified diagram below shows the relationship between monomers and polymers. Identical monomers can combine with each other to form homopolymers, which can be straight or branched chains. Different monomers may combine together to form copolymers, which also may be branched or straight.
12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud ja sünteetilised (naftast, maagaasist, kivisöest) Peaahela kuju järgi: lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga Polümeeride struktuur Ahelpolümeerid ja võrestikpolümeerid Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu.
aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on
(kilekotid), eritades kemikaale (plastikpudelid) või muutudes lihtsalt kasutuskõlbmatuks (tühjaks saanud pastakasüdamikud, nõudepesukäsnad jne). Neid on odav toota ja need on majapidamises laialt levinud, kuid enamasti toodetakse neid nafta baasil ja looduses nad eriti (kiiresti) ei lagune, sest bakterid ja seened ei suuda pikkade polümeeriahelate küljest „tükke ära hammustada“, eriti juhul kui polümeeri on veel „vürtsitatud“ plastifikaatorite või värvainetega. Et plastik vees ei lagune, siis on plastikul oma puhtal kujul väga madal mürgisus. Trikk on aga selles, et puhast plastikut me väga ei näe, kasutusel on plastik, kuhu on lisatud hulk kõiksugu põnevaid lisaaineid ja just need on mürgised.[2] Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb
esemeid, saaksid täita kõiki teisi asjakohaseid ühenduse sätteid või nende puudumise korral siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse toidu, kaasa arvatud toidu märgistamise suhtes.) 15. TKM vastavusdeklaratsioon Teatud materjaligruppidele on kehtestatud täiendavad nõuded nende ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon. 16. TKM + plastid Pinnakaitsebiotsiidid Funktsionaalne plasttõkkekiht Ftalaatide kasutamise piirangud 17. Pinnakaitsebiotsiidid Lisaained, mis inhibeerivad mikroorganismide kasvu materjalide või esemete pinnal, kuid mis ei ole ettenähtud toidule tehnilist efekti andma Ainult tööstuslikuks kasutamiseks Ainult korduvkasutatavate materjalide ja esemete puhul Ei tohi kasutada hügieeninõuetest tulenevate kohustuste asendamiseks Vastav märgistus
legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne.
.............................8 2.4. Alumiinium ........................................................................................................................9 2.5. Magneesium .......................................................................................................................9 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] ...............................................................................9 3. Polümeermaterjalid ehk plastid ..................................................................................................11 3.1. Plastide head omadused [9] .............................................................................................11 3.2. Plastide halvad omadused ................................................................................................11 3.3. Polüuretaan (PUR) ...............................................................................
Deformeeritavad sulamid Valusulamid Vanandavad Mittevanandavad Vanandatavad Mittetvanandatavad Vask, Cu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid
klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja muid materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalis sisse viidavad täiteained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plaste – plastikuid. 2.2.2 Plastide mehaanilised omadused Plastide deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2–3%. Tavaliselt on plastide mehaanilised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. Plastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Plastide mehaanilised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga. Plastidele on iseloomulik 8 metallidega võrreldes järsum mastaabiefekti avaldumine. Plastdetailide tugevuspiir alaneb
muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu (0,6 mooli Polüuretaanid jäägid ekstraktsioonil lahja HCl happega (mitte roheline auru : 1 mool etüleeni) etanooliks. Tänapäeval on väga populaarne isolatsioonmaterjal tehnoloogia !). Polümeer on peaaegu lahustumatu CH- Ühekordse läbiminekuga katalüüsikolonnist on polüuretaanvaht. Tema valmistamisel tuleb üldiselt lahustis, seega saab teda eraldada tsentrifuugimise ja konversiooni aste ca 4%, kuid ärareageerimata segu jälgida, et vesi eraldataks täielikult, sest vesi reageerib kuivatamisega. Ekstruuderist läbilaskmisel saadakse
Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on hulk naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Biopolümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiinhapped mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest Polümeerid: homo-ja kopolümeerid. Polümeeride klassifikatsioon päritolu, kasutusala, koostise,ahelakiju, elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi. Termoplastid ja termoreaktiivid. Polümeeride nomenklatuur. Polümeeride füüsikalised omadused. Polümeeride lahustuvus
Äratöötanud happest eraldatakse HNO3 jäägid ja lahustunud nitrobenseen ning lahja H2SO4 kontsentreeritakse ning retsirkuleeritakse. Toornitrobenseen pestakse lahja soodalahusega. Nitrobenseeni valmistamine on üks ohtlikumaid läbiviidavaid protsesse keemia tööstuses. 20. Polümeeride omadused ja klassifikatsioon .Polümeerid on oma olekult kas täiesti amorfsed ained või sisaldavad ka kristalset struktuuri. Polümeeri füüsikaline olek sõltub temperatuurist. Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt
kogumiskohtade asukohad; 4) andmed kogutud pakendijäätmete taaskasutamise kohta, sealhulgas pakendijäätmeid taaskasutava ettevõtja andmed ja temaga sõlmitud lepingud. 14. Milliseid valdkondi kajastab pakendile kantud märgistus? 15. Milline teave esitatakse pakendit iseloomustavas märgistuses? 16. Loetleda pakendimaterjalide liigid Pakendimaterjalide liigid: · Klaas müügipakend · Keraamika · Plastik · Metall · Paber ja kartong (kaasa arvatud mitmekihiline kartong) · Muud materjalid, mida ei ole võimalik liigitada eespool loetletud rühmadesse Pakendi liigi võib määrata pakendatava toote iseloom: meditsiinilised pakendid, kemikaalide pakendid, toiduainete pakendid, ravimipakendid jne. 17. Milliseid nõudeid esitataks pakendimaterjalidele? Mehhaaniline vastupidavus materjal ei tohi muutuda mehhaaniliste mõjutuste käigus, kasutuse käigus
mitmendat pesu. temperatuur on 150C. Modaal MD vähekortsuv, vormihoidev ja enamasti trikootoodete sarnaneb Peske 60° C ja triikige kuivab kiiresti.on puhas valmistamiseks. puuvillale kõrgeimal temperatuuril. tselluloos, millelt on Modaalkiust toodetakse Võimalik trummelkuivatus. eemaldatud viskoosi halvad särgi- ja pluusiriiet, riiet omadused. Modaalkiust töö- ja vabaajarõivasteks, kangas ei kortsu niipalju ja on ülikonnariiet ja elastsem. Omadustelt mantliriiet. meenutab puuvilla. Trikootoodetes
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Korrosioon ja korrosioonitõrje Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi.
3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid
Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi,mida metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus,s.o. juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu omadused, mis on vajalikud metallidelõike- ja alumiinium ja plastid. survetöötlemisel, ja võime neid omadusikuumenemisel säilitada – soojuskindlus. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest Mittesoojuskindlad ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest.
3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid
õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti. Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%). Tselluloos on lineaarsete molekulidega polüsahhariid, ligniin on keerulise koostisega, palju aromaatseid tuumi sisaldav polümeer. Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub
tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Bituumeni omaduste tõttu ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -1 0C. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) KOOSTIS - Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. OMADUSED ( eelised ja puudused ) – Plastide põhilised EELISED: • võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne)
Piimapakendid, Kasutatakse: gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. rahvusvahelise ECOCERT 2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen detergendid; ökomärgise. (high density)). Kasutatakse: piimapakenditel, detergentide pudelitel. 3
kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne.
Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne. Pidevat valu kasutatakse paljude metallide ja sulamite esmaseks kristalliseerimiseks. Vedel metall voolab pideva joana liikuvasse vormi, kus ta jahtub (tavaliselt veega jahutatav) ja tahkub. Seejärel läheb kohe edasisele kuum- või külmtöötlemisele. 7.5
Tooraine on küll taastuv, aga seda kulub uskumatult palju. Paberkoti valmimise teekond on pikk. Tööstused, mis paberit ja hiljem ka kotte toodavad on suured ja keskkonnale koormavad. Õnneks pole tehased enam nii koormavad kui vanasti. 1980-ndate alguses loobuti suuresti kloori kasutamisest paberi pleegitamisel ja vähendati ka tselluloosi-tootmise veekulu. Tänu rakendatud meetmetele on tehaste keskkonnakoormus vähenenud 80-90 % võrra. Paberi tootmisel on Euroopa Liidus tehastes tooraineks tselluloos (46 %), vanapaber (39 %) ja mittekiulised materjalid (15 %). Esimese asjana leitakse sobivad puud, märgistatakse need ja raiutakse. Liigagi sageli hõlmab see lageraiet, mis tekitab elusloodusele ja selle mitmekesisusele pikaajalist kahju. Ka puidu päritolu on oluline kas tegemist on loodusliku metsaga või istandusega. Negatiivset 14
materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja tehnoloogia, milles vaadeldakse metallide ja nende malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 sulamite tootmist, töötlemisviise ja otstarbekat liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. rakendamist
annaabi.ee 
