Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Mis on klassika? Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid.
draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus. Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr
Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on kunst tungida vaimseni. Kunst lähtub pigem absoluutsest tegemist? ideest, tema ideaaliks on absoluutse vaimu väljendamine. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja Kaanon miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Ja mis sai edasi? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju peatükki. jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? all; Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja
Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne. Aegamööda saab eriti oluliseks nende ,,teiste" keelte omavaheline mäng, sageli ka ühe ja sama luuleteksti piires. ,,Lüürilise mina" muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei
sellest, mis talle on omistatud pole mitte niivõrd lõpetatud traktaadid, kuivõrd esialgsed kokkuvõtted ja ettekanded, paljud neist märkuste vormis, sisaldades aastate jooksul kogunenud materjali lisandusi ja tähendusi. Aristoteles või näida ebajärjekindlana ning iseenesele vastu rääkivana pole kahtlust, et kui ta oleks oma tööd avaldamiseks ette valmistanud, oleks ta sellele probleemile tähelepanu osutanud. Nii on ,, Poeetikas" tegelike asjaolude üksikasjaline kirjeldus ja analüüs ühendatud lühikese ja äraseletamata väitega meile raksesti mõistetava asjaolu kohta. 5 2. ARISTOTELESE MÕTLEMISE ÜLDLAAD Aristoteles ise on ennast alati lugenud platonistliku koolkonna mõtlemistraditsioonide jätkajate hulka, kuigi ta oma õpetaja vaateisse just nende keskseimas nimelt ideedeõpetuse- osas on suhtunud terava, kui mitte öelda lausa hülgava kriitikaga
On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Mimesis matkimine, kõik zanrid matkivad
ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud, sest tõlgendamine on raske. - Normatiivne poeetika. 12. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? - Kõige olulisemad zanrid on tragöödia (ja luule) 13. Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. - Mimesis ,,jäljendus, jäljendamine, matkimine". Verb tähendab kas ,,tegema, nagu teine on teinud" või ,,tegema midagi, mis on millegi teisega sarnane". Tuleb aga silmas pidada, et sõna "jäljendama" ei väljenda adekvaatselt mõistet mimêsis Aristotelese käsituses, kelle jaoks selle sisu ei taandu üksnes tegelikkuse kopeerimisele, matkimisele. Mimêsis
küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest; mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele. Tragöödia saavutas kirjandusliku arengu enne komöödiat ja oli kogu V sajandi kestel ateena draama tähtsamaks liigiks. Tragöödia. Aristoteles ("Poeetikas", 4-ndas peatükis) väidab, et "tragöödia tekkis ditürambide eeslauljaist, komöödia aga falloselaulude eeslauljaist". Ditürambideks, nagu juba mainitud, nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende esitamisel kujunes pikapeale tavaks, et koorist eraldus eeslaulja ning laulu kandsid ette koor ja eeslaulja vaheldumisi. Nii esines juba algelisel kujul dialoog, mis on draama olulisemaks elemendiks. Aristoteles kirjutab, et tragöödia "tegi läbi palju muutusi" enne kui ta
Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud. Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque. Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka meetodeid, kus ühte raamatut kirjutasid mitmed autorid. Ajalugu seati kirjanduses kahtluse alla/küsitleti ajaloolisi tõdesid. Psühholoogias ilmusid uued teooriad, teaduses uued teoreemid ning tehnika arenes enneolematu kiirusega (oma tõuke tehnika arenguks andis ka sõjatööstus, mis nõudis järjest uuenduslikumaid vahendeid vaenlase elimineerimiseks). Seega võib modernismi kujutada mõttediagrammina:
esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel; Taotlus äratada lugejas huvi vahe tu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Ilukirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti poeetikas. Kui tegemist on äratuntavalt ja otsesõnu viidatult konkreetsete, reaalses maastikus eksisteerivate kohtade (olendite, situatsioonide) kirjeldustega, siis omandab tekst kunstikavatsus likkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Looduskirjanduse ja ilukirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on looduskeskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem irjanduslikule tekstile iseloomulikke käike.
tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast. Nt, Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis
CRJ suhted kodumaaga jäid tol perioodil üsna lõdvaks. Ta võis küll kirjavahetust pidada oma koolivendadega Cimze seminarist, kellega ta olevat suhelnud torma-perioodil, kuid sellest oletavast kirjavahetusest ei ole midagi säilinud. Kõige rohkem on Jakobson Jamburgis tegelenud luuletamisega saksa keeles. See harrastus oli tal juba poisikesepõlvas, kestis edasi Valga seminaris ja koolmeistriametis Tormas. Ta on lugenud rohkesti klassikalist luulet, süvendanud oma teadmisi poeetikas, saavutanud teatava luuletehnilise oskuse ning kirjutanud saksakeelseid luuletusi. Nõnda pole ka tema Jamburgi-periood ilma tähtsuseta ka eesti kirjandusloo seisukohalt. Pärast isa surma jäi CRJ 8-liikmelise perekonna ainsaks toitjaks ja raske olukord jätkus Jamburgis. Narva pastor K. Hunnius suhtus algul Jakobsonisse heatahtlikult, ent muutus varsti vaenulikuks, vist aimu saades noore pedagoogi mõisa-ja kirikuvastasest meelsusest
Poeedid ei kõnele aint sellest, mis toimub v toimus, vaid sellest, mis võiks toimuda. Kunst on teadusega sama pulga peal. Matkida saab heliga, värvide ja vormiga, rütmiliste kehaliigutustega, sõnade ja värsimõõduga. Matkimise objektiks on inimeste elu. On kuulus oma ütluse poolest poeedi eesmärgiks on keskenduda sisule, mitte vormile (värsimõõt pole oluline). ,,Poeet olgu faabulate, mitte värsside looja". Peamine tähelepanu ,,Poeetikas" läheb tragöödiale, millele annab kindla definitsiooni. Mis on selle komponendid: · Tõsine tegevus · On lõpuni viidud · Lõbupakkuv kõne kõrge kirjanduslik stiil · Tegevus, mis tekitab kaastunnet ja hirmu · Tekitab vaatajas puhastuse e katarsise Millest koosneb: · Lugu e faabula · Karakterid · Mõtted · Sõnaline väljendus e tekst · Muusika
Selle antoloogia kaudu Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi tuuakse marginaalsus, mis 80ndatel, 90ndatel ei kuulu eesti luule peajoonde, nähtavale. See, mida pole seni tähelepanuväärseks peetud, saab nüüd tähenduslikuks. Sellele kõrvalekaldele osutab ka pealkirjas sõna haigus. Murrangulised momendid selles poeetikas: 1. Keelekasutus luulekeel ei pruugi olla enam üksnes kõrgstiilne kaunite metafooride keel,vaid võib sisaldada argikeelt, slängi, elemente ja fragmnte muudest tekstidest jne. Ilus ja inetu keelekasutus segatakse ja otsitakse erinevate ühiskonnas olevate algkeelte sünteesi. 2. Tekstide vaheline suhe ehk intertekstuaalsus luule laenab motiive, kujundeid, sümboleid teistest nii eesti luule tekstidest kui väliseeskujudest. Nt Kalju Kruusa Sel
teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu. Looduskirjandus edastab, sarnaselt teaduskirjandusega, loodus- teaduslikke teadmisi, kuid teeb seda varjamatult autori subjektiivse prisma läbi. Samas iseloomustab mõlemat esitatavate andmete loodus- teadusliku täpsuse ja adekvaatsuse taotlus. Ilukirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti poeetikas. Kui tegemist on äratuntavalt ja otsesõnu viidatult konkreetsete, reaalses maastikus eksisteerivate kohtade (olendite, situatsioonide) kirjeldustega, 240 Kadri Tüür, Timo Maran siis omandab tekst kunstikavatsuslikkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Autor ei loo teksti ainult fabuleerimisrõõmust, vaid ka sooviga osutada väljapoole teksti reaalsust jäävatele asjadele, mis seal tähele- panelikku suhtumist väärivad
• Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv
• Selliselt formuleeritud väiteid oli vaja süllogismi jaoks, milles onoma (1) on laiendatud kvantoriga.
• Ülekanne (metaphora) seisneb selles, et asjale antakse teise asja nimi.
• A. metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras
(luules) võib nimesid üle kanda. (tänapäeval ei pea paika)
• Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab,
kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Kasutab
poeetika ühe näitena: laev seisab ankrus. Laev ei saa seista.
• Veel üks näide Poeetikast:
• Mõnel
Selleks ajaks on Anna hakanud ilmutama armukadedust. Seltskonnaüritustel nad koos käia ei saa. Anna mees ei anna Annale ka lahutust. Anna näeb unes sama unenägu. Mees unenäos ütleb pr keeles, et peab taguma rauda. Oluline kujund on ka küünal. Küünal sümboliseerib inimese elu. Anna jälgib vahetult enne oma surma küünalt, mis kustub. Ta võtab seda märgina. Kui Anna on surnud, siis see motiiv läheb üle jutustaja kõnesse Anna eluküünal kustus. Tolstoi läheb poeetikas ajaga kaasa. 70ndatel hakkas tekkima tendents tingliku poeetika poole. Tolstoi ei olnud modernist, ta põlgas dekadente. Sellele vaatamata on tema poeetika uuemeelne. Tolstoi tunneb oma peategelastele kaasa. Tekib küsimus, miks selline moto. Ta tunneb kaasa ka Anna abikaasale Kareninile. Ta on oma käitumises alati väga kuiv, väljapeetud, külmavereline. Temas on väga palju ebameeldivat. 4. osa 5. peatükk Karenin ei suuda enam kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju
soovil poeedi ja riimisepa elukutse. See elukutse sobib väga hulgusele ja on siiski parem kui varastamine, mida mõned noored vargapois-test sõbrad mulle soovitasid, ühel päeval viis mind õnnelik'juhus kokku dom * Claude Frolloga, Jumalaema kiriku auväärt ülemdiakoniga. Tal oli huvi minu vastu ja tänu temale olengi ma nüüd kirjatundja ja oskan ladina keelt, alates Cicero «Kohustustega» * ja lõpetades tsölestiinide «Pühakute elulugudega». Ma pole võhik ka skolastikas, poeetikas, rütmikas, isegi mitte alkeemias, selles tarkuste tarkuses. Mina olen ka selle müsteeriumi autor, mida täna Palee suursaalis määratu rahvahulga ees suure menuga ette kanti. Olen ka ühe raamatu kirjutanud, kuussada lehekülge paks, 1465-nda aasta kohutava komeedi üle, millest üks inimene koguni hulluks läks. Mul on teisigi saavutusi. Et ma veidi ka suurtükiasjandust tunnen, siis olen ma osa võtnud ka Jean Maugue'i suure suurtüki valmistamisest, mis proo-vilaskmisel Charentoni
annaabi.ee 
