SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?) jahikoer (kes?) Kontrolli
Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/5492 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9607/puruvana.html http://kalakoht.ee/soot/puruvana/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vaegmoone Aitäh tähelepanu eest!
II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli otsajoone, jookseb ämbrini, võtab palli, jookseb kolonni esimeseks ja annab palli üle pea järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber
valged käpad. Esikäppadel on viis varvast, tagumistel neli. Küüned ei ole pikad. ISEÄRASUSED: Lattele meeldib koduseid varitseda ning seejärel küüntega jalga kinni karata, arvates, et ettejääv jalg on justkui mõni vahva atratsioon lõbustuspargist. Ka on täiesti tavaline see, et koju jõudes leian eest purunenud lillevaasid, pahupidi pööratud vaiba ja kassiliiva täis koridori. "Rääkida" talle eriti ei meeldi, seega on ta üsna vaikne, kuid lähedust otsib küll teinekord poeb lausa koos teki alla tuttu. Päikeselise ilmaga peesitab ta mõnusalt aknapeal. Tihti poeb tolmuimeja eest peitu ning lisaks kõigele sellele on ta üks suur unimüts ka. Vaadeldav taim: KASK, Arukask JUUR Kase juured pole eriti nähtaval, asuvad mulla sees. TÜVI Tal on üldiselt valge tüvi, mõndadest kohtadest tuleb nähatvale must kooretoon (kestendab), puu on üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm,
valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum
kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees Väikest parti ma ei jahi las ta raibe sulistab põder see on üle prahi neid mu kaksraud tulistab Kuul poeb kerre nagu urgu uluk langeb aasale tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part .
Vägev kodu Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis olla saab. Igaüks, kes sinna raja leiab, seda teada saab. Väike õde kodus mängib, keksib väike vend. Suurem vend siin ikka hängib, siin hästi tunnen end. Meil on aed ja meil on koer ja meil on sada imet. Meil on kass, kes sülle poeb ja Kassil pole nime. Veel on kodus isa, ema, suured männipuud. Meil on talvel hästi kena veel parem suvekuul. Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis peab. See on kõik, mis mul on vaja mul on siin nii hea. November 2009 Simon Mann VPG 4a
4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, 5 ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis
Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol, ta on paljas. Kuid ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Need haarmed on nagu valvurid: nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama. Muide, kaheksajalg valib endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku. Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes.
VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . • EELISTAB TIIBADELE JALGADE KASUTAMIST KAS KÕRVAHARK IKKA POEB INIMESE KÕRVA? KÕRVAHARGIL ON TEENIMATULT HALB KUULSUS KAHJUKS TÄNASENI. OMETI ELAB KÕRVAHARK ERAKUELU, TAL POLE INIMESEST SOOJA EGA KÜLMA. PUTUKAS TEGUTSEB JA TOITUB ÖÖSEL, PÄEVAL ON TA VARJUS. SEE ET TA SULLE KÕRVA RONIB ON VANARAHVA EBAUSK . ÄITAH VAATAMAST !
Me tunnetame üksteist ja nii ka seletab iga inimese kehakeel tundeid, mida on raske välja lugeda. Mina ise tunnetan enda olemust ja minu kehakeel räägib juba enda eest. Kui ma ei tunneks enda olemas olu, järelikult poleks ma olemas. Me ei saa võrrelda enda olemist mingi asja või objekti olemisega. Vaid me tunnetame oma olemust. Iga inimene tunneb enda ennast ja väljendab oma enda olemust erinevalt. Me tajume enda ümber inimesi, kes on meile kallid. See tunne poeb meie hinge ning tekitab heaolu muutuse. Igapäevaselt on erinev eelmise päeva oma olemuselt.
Getriin Koldits Kehaehitus ● Kiletiivad ● Suured liitsilmad ● Musta-kollasevöödiline tagakeha ● Hõreda, sileda ja sirge karvastikuga ● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett
Heljo Mänd "Pillerpall" Võilill. Oi kui palju murul väikseid Kevad lillekesi nagu päikseid! Nüüd juba mitmes öö on soe, Põimid nendest pärja pähe, tuul kõnnib kikivarvul, enam puhtaks käed ei lähe. võilille rõõmsaid nutte poeb Ülane. maast lugematul arvul. Ülane, ülane Luht rohetab ja kirendab lumetäheke, ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus.
rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on
rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel
Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada ülekuumenemine ja ärakuivamine, langeb linask suveunne. Ta poeb sügavale mutta, kattub paksu limakihiga ja jääb paremate aegade ootele. Linask on väga vastupidav. Arvatakse, et linask suudab söömata vastu pidada kuni 8 kuud. On tehtud katseid, kus linask pidas veest välja võetuna ja märja sambla sisse mähituna vastu 46 tundi. Temperatuuril 8°C jääb linask juba talveunne. Linaski toidusedelisse kuuluvad peamiselt selgrootud loomad: surusääsklaste
Lisa kõikidele slaididele oma nimi vasakusse nurka püstiasendisse, va esimesele 4 Gert Kaasik Pildid 5 Sügislaul Kes viis öösel lehed puult? Puult lehe riided röövis sügistuul. Kes viis kaasa lilled aasalt? Lilled korjas sügistuul. Kuhu päike peitu poeb? Ta pehmes pilvevoodis lehte loeb. Kuidas tähed maale said? Gert Kaasik Maa külmast särab ainult vaid. 6 Efektid Lisa kõigi slaidide pealkirjadele teksti värvi muutumise efekt (Emphasis) Kõikide slaidide tekstile lisa sisenemisefekt ja muuda sisenemisefekti kestust aeglasemaks Gert Kaasik
truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled. Linnud laulavad päikene taevas kumab on ilus suveilm. Päike pilve taha kaob kena päevgi peitu poeb. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks.
mõtetest eemale saada. Need tunded elavad minus tugevamini just oma siiruse tõttu. Raamat on lugeja vastu aus nii tragöödiaga rikastatud komöödia loos kui ka koomiliste sugemetega dramaatilises jutus. Raamatud tekitavad peale kustumatu elamuse minus ka teistlaadi mõtteid. Seal kajastatud sõnadel on võime muuta mind ja minu mõtteviisi. Mõni sündmus või haigus võib mind tavaolukorras külmaks ning ükskõikseks jätta, kuid raamatust seda lugedes poeb see mulle vägagi hinge ning pakub mõtteainet pikemaks ajaks. On raske öelda lahti millestki, mis on end sõnade abil nii sügavalt sinusse juurinud, et ka tugevaim mürk seda maha ei murra. Raamatutel on just selline mõju minule. Mürgita palju tahad, ikka võib leida mind aeg-ajalt raamat käes. Raamatud ja mina oleme seotud nii pealispinnalisemal kui ka sügavamal tasandil, mida on raske kellelgi aru saada, ilma mind täiesti mõistmata.
Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurb toon poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Peategelase iseloomustus Kasutatud üht lõiku raamatust Hirvekütt oli Välejala täielikuks vastandiks. Ta erines Välejalast nii välimuselt kui ka iseloomult. Kasvult oli ta umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu
Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurbus poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur järvistu väikese järve ääres millel oli nimeks Vilkuv peegel. See järv oli enneolematult ilus ja jahmatas kõiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased või tahmanäod. Järv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne
Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne. Talvekülmad hävitavad neid arvukalt. Kui õhutemperatuur tõuseb üle +5 ?C, alustavad nad toitumist ja munemist. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kasvuraskused ületanud kiritigu võib elada kuni 10 aastat.
Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini"
Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu Suur-seatigu u Viinamäetig u Nad söövad... Õistaimede erinevad osad Seened Papp ja paber Kõdunevad taimed Vetikad
kuumast päikesest eemal LOOMAD Kaamelid: inimestele tähtsad, annavad toitu (piima, liha), katet. On vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks Kaksküürkaamel e. baktrian- Aasias ja Hiinas Üksküürkaamel e. dromedar-Aafrikast Indiani Sisalikud nt: Moolok-elab Austraalia kõrbes, hangib vett õhust(nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber), temperatuuri muutudes nahavärv muutub Kõrberebane e. fennek- poeb palaval päeval maa-alusesse urgu, õhtu hämaruses alustab jahti, suured kõrvad reguleerivad kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas.
Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis. Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema lapsed ja lapselapsed ikka saavad hakkama oma pangalaenude ja autoliisingutega. Tõeliselt tähtsad ei ole uhked majad, autod ja suvilad
Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge. Roos on edev ja üldse mitte tagasihoidlik, samas õrn. Oma kodumaalt ära olles mõistab, et lille eest hoolitsemine, teeb selle roosi tema jaoks asendamatuks Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Väike Prints külastas 6 asteroidi , kus elasid omamoodi täiskasvanud ( kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, maadeurrija) ja planeeti Maad, kus toimus ka põhitegevus teise
ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud. Harilik kärnkonn liigub tavaliselt aeglaselt jalutades või vahel ka lühikeste hüpetena. Päeval peitub kärnkonn varem valmiskaevatud peidikutesse, milleks on tavaliselt metsataimede juurealused urud. Mõnikord poeb kärnkonn päevaks ka kivi alla. Sellistes peidukohtades on ta oma värvi tõttu märkamatu. Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Pärast päikeseloojangut urust väljudes võib kärnkonn saagiotsinguil läbida küllaltki pikki vahemaid. Märgade ilmadega on kärnkonn kõige aktiivsem. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma esialgsesse peidupaika ja nii võib mitu kuud ühes urus elada. TOITUMINE
Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5. Sigimine Gepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Umbes kolm kuud kestva kandeaja järel sünnitab emasloom tihedas võsas tavaliselt kolm kutsikat. 6. Poegade areng Gepardi poegadel on peast sabani jooksev pikk lakk, mis suurena ära kukub. Gepardi poeg poeb ema kaissu. Ema on nendega hoolitsev ja õrn, ning õpetab poegadele küttimiskunsti. Gepardid jäävad emaga kokku 1,5 aastaks. Nad lahkuvad ema juurest siis, kui on ise võimelised hakkama saama omapead ning savannis ringi seiklema. 7. Kokkuvõte Oli põnev teha uurimistöö gepardist, sest sain palju uut teada. Näiteks seda, et gepard on kõige kiirem loom maailmas ja suudab 2 sekundi jooksul saab saavutada kiirust 70 km tunnis
Teoste sisu ja mõte on väga sügav ja mõtlemapanev. Tihtipeale tuleb sisu mõistmiseks lugeda ridade vahelt ja alati polegi ainult üks kindel sõnum, vaid saab tõlgendada mitmel moel. Inimestele meeldib Coelho raamatuid lugeda, sest kirjanik on jätnud lugejale võimaluse anda asjadele enda tähendus, kujutada ette raamatus nimetatud inimesi, kohti ja seiku. Paulo Coelho on kirjanik, kes läbi oma raamatute poeb inimeste südametesse. Coelho jääb oma põnevate teostega hästi meelde ning lugejad usaldavad teda ja teavad, et järgmist raamatut soetades ja lugedes ei pea and pettuma, vaid igas raamatus on midagi, mis toob naeratuse näole, pisarad silma ja südame kiiremini põksuma paneb.
EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür Desifreerima Eselon Fetiseerima Finiseerima Kaselott Klisee Kusett Pasa
mille jaoks sõnu ei piisa. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust. Üks ameerika ajakirjanikki märkis, et see on film, mida peaksid nägema kõik Ameerika õpilased, sest see film jutustab täpselt, mis tähendab olla kodanik ning elada vabas ühiskonnas. ,,Laulev revolutsioon" ei lähe mitte ainult eestlaste südametesse, vaid poeb kõigi põue. Suurepärased kaadrid, suurepärane muusika- uskuge mind, see ongi võti, millega keeratakse filmivaataja emotsioonid maksimumi peale ning sellega on filmitegijad suurepäraselt hakkama saanud. Lisaks suurepärastele kaadritele oli sisse ka põimitud asjaosaliste muljeid. Siinkohal oleks võinud eestlased siiski eesti keele juurde jääda ning vigasest inglise keele purssimisest hoiduda, kuid mis seal ikka. Kui tarvis, siis olgu nii.
Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433) Ja kellel hõõguv helg veel ahjus praksab, see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Kuis on seal tuli kollane ja puhas, kus lapsed küpsetavad õunu tuhas. (Alver 1989: 179) Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi. (Alver 1989: 346) Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks, vaid kaarnakrooks neil kajab hauasalmiks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Ja olgu öö kuitahes pikalt pime- sa otsaeest ei pühi oma nime. (Alver 1989: 483) Öötaevas on vaikne ja pilve alt kuu vaatab su näkku nii heledalt. (Alver 1989: 332) Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu- kõppu
B ja C (kargavad samuti püsti) Kust, kust? A (näitab käega põhjasuunas): Sealt! (tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki)
kogemusest. Tšaikovski muusika sobis ideaalselt selle etendusega, seega mõistan, miks 1892. aastal inimesed sellest vaimustuses olid. Küll aga osutusid segavaks faktoriks väsinud ja nutvad lapsed, kelle tõttu oli vahel raske etendusse süveneda. Kokkuvõttes oli etendus siiski meeldiv, kui publik veidi segavate laste tõttu välja arvata. Kuna ma jumaldan balletti kui tantsustiili ja armastan klassikalist muusikat, mis poeb mu hingesügavustesse, siis balletietendus on mu jaoks täielik nauding.
kesk jrve janus nagu thjal kaevul, sest nkk ta paadipras phib piisku, mis paljal ihul prlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku? Arm janu on, mees plvedele laskub ning kastab huuled kki leitud kaevu. Tilkhaaval kaovad nki rinnalt ehted ja tstes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas jrv on, paat kus krkjais ehk veel taas neb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me pevaprlite pdjad. See silmapiiri siidisra siirus, mis pimeduse pihku piilub, poeb, on tema pale punastavas viirus nii ine hall kui peva suudlus soe. Kuis uneuttu uitab klma kargus, peos prlipisaratest keerdus keed, kas krte kaelalt kauniduse vargus vi de hke ienupud need. Taas taevaarmu avaruste valgus nd akendele sra silmi koob ning kiire kilkekimbud tuppa toob. Koob tegudele tiivad peva algus, meil kimistesse kngitsetud rutt, vaid padjalohus uitab une nutt.
inimeste kaotatud või umbejooksnud elust. Lugedes tuli silme ette kirjeldatud agul ning teda ennast seal elamas. Kuna ta on sündinud Tallinna ühes agulis, siis olen üsna veendunud, et luuletus võis rääkida sealsest agulielust. Kohe hakkasin otsima sarnasusi tänapäevaga ning luuletuses kirjeldatud elu elavad siiani uskumatult paljud inimesed üle terve maailma. Kõige rohkem kõnetasid mind järgmised värsiread aguli raskest elust: Tuul sisse poeb püksivärvlist ja- säärest Ja köhana suust Siis paukudes tungib kui maailma äärest: See poiss pole tõesti just mitte puust. Ja naine rühib ja pühib ja küürib, Käed saastast tööd, ehk Toas väikeses nurgas kõik välja üürib, Et igas sopis on ise lehk.
See on üks õnnetu olukord mõlema jaoks. Ja muidugi armastus esimesest silmapilgust võib olla ka lemmikloomade vastu. Sa näed näiteks kutsikat ja sa tead, et tema on just see, mis sinu elust siiamaani puudu on olnud. Ja looma armastus inimese vastu on ju täiesti omakasupüüdmatu, tema ei oota sinult mingeid vastuteeneid, ta rõõmustab piiritult, kui sa koju tuled, ta otsib sinu lähedust, ta saab aru, kui sul on probleemid ja poeb sulle külje alla. See viib su mõtted mujale ja teeb probleemid väiksemaks. Nii et armastust esimesest silmapilgust leiame kõikjalt enda ümbert ja muidugi rõõm on seda suurem kui see on kahepoolne vaid inimeste vahel. Eluta asjade vastu jääb see tunne siiski ühepoolseks.
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist.
siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad koorub vihmauss poeb kopsus, liigub kooruvad uued kiinituvad surevad. vastne, kookonist täiskasvanunun teod karbi võrkjate tungib vees välja, munad a kopsuõõnde , lõpuste külge, elava teo arene, seejärel neelu, kevadel maksa, koorub sõõgitorru ja lähevad
Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja populaarsuse saavutab. Ja vanad inimesed, naiivsed nagu nad on, on tema poolt ja näevad teda kui väga head inimestest hoolivat vanahärrat. See on erakond kelle jutt on tuhat korda ilusam, kui nende teod. Oleks neil vaid tegusid ka nii palju kui neil juttu on. Küll lubatakse selle eest rohkem raha ja seda maksu vähendatakse, aga kust otsast. Kui nad nii võimekad poliitikud on, miks siis paljud inimesed
roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: §
lõppenud. Pole siis imestada, et ka tänapäeval selle mõju tunda on. London Toweris kummitab siiamaani on kuuldud karjatusi, nuttu ja samme. Turvatöötajad on näinud uskumatuid viirastusi. 1815. aastal kukkus üks vahimees lausa kokku ja suri hirmust, sest nägi kohutavat viirastust suurest pruunkarust. Igas õiges lossis on oma lossikummitus. Maanteeviirastused Mõnikord öösel tühjal maanteel sõites poeb naha vahele kummaline hirm, mis võib kasvada koguni paanikaks. Kas maanteeviirastustest olete kuulnud? Neid on esinenud Euroopas ja Ameerikas. Inimene sõidab autoga, võtab peale tee ääres seisva hääletaja, kellega sõidu vältel meeldivalt juttu puhutakse. Kui autojuht seisma jääb, et hääletaja maha panna, siis on hääletaja äkki kadunud! Mõni autojuht on uurinud, mis sellel aadressil, kuhu ta viirastusliku hääletaja maha pani, kunagi juhtunud on. Enamasti on
Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Kokkuvõtteks mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69-115mm. Kaal: 13-27g. Kes on kaelushiir? Kaelushiir on Eestis väga levinud. Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju ja putukaid ning ka surnud loomi. Soojal aastaajal elab ta rohukõrtest tehtud pesas, talveks poeb maa alla ja teeb endale sinna pesa, mis võib ulatuda 1meetri sügavuseni. Keha pikkus13 cm. Saba pikkus 13cm. Kaal: 30-50g Kaelushiir 4 Kasutatud kirjandus ,,Euroopa Imetajad" lk 257-259 ,,Põhjamaa metsloomadest" lk 9 6. klassi loodusõpetuse õpik Interneti lehed: Wikipedia.com www.ypte.org.uk 5
· Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga
Kui oskaksid nad vaid aimatagi, Teine tase Kolmas tase mis põhjustel nad praegu näevad mind! Neljas tase Viies tase Jumal, nad ei suudaks ära laimatagi, kui teaksid, et olen vaba nagu lind! Mulle meeldib Anneli Orgusaar Mulle meeldib päike soe, see, kui kiisu sülle poeb. Kui kuivi juukseid kastab vihm ja saunas vihmast lõhnab viht. Mul tuju heaks teeb maasikmari ja saju ajal vihmavari ja see, kui õnn on minu õuel Muutke teksti laade ja mõni kroon on taskupõues. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Mu vennakeste rõõmsad silmad, Viies tase ja taevas, kui on kenad ilmad.
magamaminekut. · Tegele regulaarselt spordiga, kuid mitte vahetult enne magamaminemist. · Väldi pärast kella viit kofeiini, alkoholi ja nikotiini. Kasutatud materjalid: Click icon toClick add icon picture *http://www.eestiarst.ee/static/files/065/insomnia to add pictur _ravi_voimalused.pdf *https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/25584/iga-kolmas-inimene-poeb-unetust- enesele-teadmata *http://www.naistemaailm.ee/?id=13500 *http://buduaar.ee/Article/article/6564
Trööstides praeguse moemaailma ``anorektikutest ideaalkehade`` suurt surumist olla ideaali etalon arvavad koos minuga kindlasti paljud inimesed, et ilus on tegelikult loomulik. Seega modelleerib kunst teinekord mingit osa maailmast jäädavalt. Maailmaks on kitsamas mõistes inimeste grupid, kes ühiskonnas elavad. Me kujundame ennast ümbritseva maailma enda jaoks ise. Sellejaoks, et seda maailma organiseerida on kõige lihtsam viis harrastada erinevaid kunste. Kunst poeb meile südamesse ja tekitab soovi olla parem inimene ja aidata seda teha ka ligimestel.
maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest. GARANTIID Keset kestendavaid tunde tundeöö aastatuhat, suletud surelikkusesse. Kõrk, etteantult pettunud õrnemas soos, pidades sõbraks puid, õhku ja taevast, poeb metsaonni leitnant Glahn: sügise ruske südamik asendab südame küpsust. Tööhobune, esindamata eesel, astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise.
heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlea n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest,e t maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures.
annaabi.ee 
