Kuidas säilitada oma identiteeti pluralistlikus maailmas? Pluralistlikus ühiskonnas elades on igal indiviidil õigus elada elu oma äranägemise järgi tingimusel, et ta ei sega sellega teisi inimesi. Pluralistlikus ühiskonnas kehtib sõnavabadus ja ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu. Tihti kuuleme aga amerikaniseerumisest, mis tähendab seda, et kolitakse elama Ameerikasse sulandudes
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam. Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid
seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad käed otsustamiseks ja tegutsemiseks oma äranägemist järgi. Tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas tekiks kaos. Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks. Selliste piirangute seadmine nõuab teadmist selle kohta, kes on võimelised rohkem vastutust kandma ehk omama rohkem õigusi ning olema võrdsemad. Kui anda valitsemise õigus inimesele, kes ei oma vastavaid teadmisi
mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus ühiskonnas, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võim on detsentraliseeritud ka territoriaalselt, kui see on võimalik. (Demokraatia liigid, 2004) Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, kus kompromisse ja konsensusi erinevate ühiskonnagruppide vahel peaks edendama. Propotsionaalsuse printsiipi peetakse silmas
Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev Erakonnad- eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja praktilises võtmes) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika,
saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. Teleoloogilise teooria kohaselt ei ole muutusel kindlat kulgemise trajektoori, küll aga lähtub see organisatsiooni kõrgematest struktuuriüksustest, sest muutuse lõppeesmärk, mille poole hakatakse liikuma, sõnastatakse juhtide poolt Dialektiline teooria Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organistasioonis vastanduda erinevad huvigrupid, võistlevad priorioteedid;väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi füüsilise või sotsiaalse keskkonna, kus vastanduvad pooled põrkuvad läbi konflikti
2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid 6 Surverühmad liigid: 1)ärilis-institutsioonilised – suur mõju,omakasu 2)kategooriakaitse – laiade elanikkondade huviühendused 3)edendamisrühmad – eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides 40. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. ??? Poliitilised ideoloogiad 41. Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel
Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel: organisatsiooni keskkond ja ressursid piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. 3 Dialektiline teooria – Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organisatsioonis vastanduda erinevad huvigrupid, võistlevad priorioteedid; väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi
Või vastupidi kui näiteks ka oma geneetilist materjali panustanud asendusema mõtleb ümber (kurikuulus Baby M juhtum USAs)? Ja nii nagu juba öeldud asendusemadusega kaasneb suurem oht, et nii asendusemal kui ka eeldataval sotsiaalsel emal (ka isal, võimalikel õdedel vendadel) võivad tekkida psühholoogilised probleemid. Lisaks tuleb arvestada ka lapse perspektiivi, tema õigusi ja huvisid. Kuna tegemist on tundliku ja meie väärtuspilti süvitsi puudutava teemaga, siis pluralistlikus ühiskonnas ainuõigele otsusele jõudmine osutub võimatuks. Kui ühe jaoks on olulisim respekteerida looduslikku ühendust raseda ja tema üsas kasvava lapse vahel, siis teise jaoks kaalub selle sideme lõhkumise üle last sooviva naise tahe ja vajadus emaks saada. Tihtipeale väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, et õigusesse tuleb eetikast üle võtta ainult kõige olulisem osa, mis ühiskonnas õiguslikku kaitset vajab. Seega tuleb leida just Eestile sobiv kompromiss 6
Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel: organisatsiooni keskkond ja ressursid piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. 3 Dialektiline teooria – Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organisatsioonis vastanduda erinevad huvigrupid, võistlevad priorioteedid; väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi
saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud
on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektooris peaks areng kulgema. 16 Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid
Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Printsiibist on võimalik rääkida alles peale II Maailmasõda, printsiibiks kujunes ÜRO ajal. o väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, o sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääns riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu Vastastikkus Vastastikkus tähendab riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide või rahv.-vah. kohustuste vastastikkust austamist ja täitmist ning rahv.-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud
Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Printsiibist on võimalik rääkida alles peale II Maailmasõda, printsiibiks kujunes ÜRO ajal. väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, Sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääne riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu. Vastastikkus Vastastikkus tähendab riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide või rahv.-vah. kohustuste vastastikkust austamist ja täitmist ning rahv.-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud
Kui aga eliit muutub suletuks, kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu Mille poolest erinevad riigi korporatism ja ühiskonna korporatism? Korporatsim- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Riigi korporatism ja ühiskonna korporatism. Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga- ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi). 3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid kohtud ja valitsused
ainult sotsiaalsel kooslusel on sotsiaalne struktuur): grupi suurus, käitumisnormid, tööjaotus, konfliktide lahendamise viisid jms. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nagu rahvused, klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused.
Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966). Võistleb tradits-te rv õ-se prints-ga nagu riikide suveräänsus ja mittesekkumise pm. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus: ÜRO põhikirja art 1 (2) tunnustab. Väline emõ seondub koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. Sisemine emõ täh suveräänse riigi rahva õ-st valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis. Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused Käsuteooria: õigus kui suverääni poolt antud käsk, mis on tagat sankts või karistusega. Kriitikaks see, et rv õ-se peamine eesmärk ei ole sundida ega käskida riike, vaid võimald rv-st suhtlust.
ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2) tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ning enesemääramis- õigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust. Väline seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisõigusele (poliitilise ja õigusliku staatuse määramine). Sisemine enesemääramisõigus põhimõtteliselt tähendab suveräänse riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu.; etnilise või rassilise grupi õigus sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule või poliitilisele arengule selle riigi raames. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise ehk agressiooni keeld.. Brian- Kellogg`i pakt puudutas sõda, mitte relvastatud jõu kasutamist laiemalt. Üldine jõu kasutamise võ jõuga ähvardamise keeld kujunes rv õiguse üldprintsiibiks pärast teist maailmasõda ja sellest mõjutatuna
annaabi.ee 
