Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED OSTEOPOROOS -Luud muutuvad hapramaks. -Luukoe vähenemist põhjustavad hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või D-vitamiini defitsiit. -Ennetamiseks tuleks jälgida, et toit sisaldaks vajalikus koguses kaltsiumi ja mineraalaineid. LAMPJALGSUS -Lame jalatald Tänan kuulamast!
saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi. Keraliiges on kõige suurema liikumisulatusega, kuna ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kus on võimalik teha ka ringikujulisi liigutusi. Keraliigesed on inimesel õla- ja puusaliiges. Veel on meil plokkliigesed, mis võimaldavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on meil põlveliiges ja küünarvarreliiges. Pööravaid liigutusi võimaldab Keraliiges teha meil silinderliiges. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saame me pead pöörata. Plokkliiges Silinderliiges
põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalikud liigutused: pöidla sirutamine ja painutamine, eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 37. Kämbla-lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole 38. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed, liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 39. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline 38. Kämbla-lüliliigesed: Tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges 39. Sõrmelülide vaheliigesed: On plokkliigesed ! ühe teljeline liikuvus 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine
Triin Kiisa 2011 1.Liigesed ja nende liikumissuunad. Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk- ehk sarniirliiges ja ratasliiges, tigu- ehk vintliiges. Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus
Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist
• sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga) Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14
abduktsioon ja aduktsioon Metakarpofangaalliigesed (art. Metacarpophalangea) - Moodustuvad kämblaluude peade ja proksimaalsete sõrmelülide põhimike liigestumisel - Ellipsoidliigesed - Kaheteljelised - Liigutused:fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon Interfalangaalliigesed (art. Interphalangea manus) - Moodustuvad sama sõrme luude vahel peade ja põhimike vahel - Plokkliigesed - Üheteljelised - Liigutused fleksioon/ekstensioon (sama pilt mis eelmisel) ALAJÄSEME LUUDEÜHENDUSED Vaagnavõõtme luude ühendused Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges) - Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig
Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 38. Kämbla lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna.
lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus:
kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmekesised liigutused pöidla sirutamine ja painutamine, eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistelesõrmedele ja ringliigutused. 39. Kämbla-lüliliigesed. (sõrmenukid) Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on plokkliiges. sagitaal-frontaal-vertikaaltelje ümber liikumine. 40. Sõrmelülide vaheliigesed. Lülidevaheliigesed on plokkliigesed. Lülidevaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Sagitaal-frontaaltelje ümber liikumine 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre ja jala luudest. 42. Häbemeliidus. Häbemeliidus ühendab teineteisega puusaluud. Häbemeliidus moodustub ees keksjoonel häbemeluude ühendumisel
(amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmesugused liikumised pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämla-lüliliigesed Tüüpilised keraliigesed (3-teljelised), erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges (2-teljeline) 39. Sõrmelülide vaheliigesed L ülidevaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised). Lülidevaheliigesed tugevdavad võimsaid kaaskülseid sidemeid. (F: painutus ja sirutus) 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud · Vaagnavööde Vaagnavöötme luud (2 puusaluud) · Alajäseme vabaosa alajäseme vabaosa luud (reieluu, sääreluud(sääreluu, pindluu) ja jala luud kanna luud(7), pöialuud(5), varbalülid) · Joonis lk 46, 47, 48, 49. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine.
vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult.
Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis reieluu Säär sääreluu ja pindluu Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5.
eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 39. Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 40. Sõrmelülide vaheliigesed Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu.
eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu.
liigutused: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a) Vaagnavööde: kaks puusaluud. b) Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder.
stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges):
35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus
35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus
lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur-
Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised) 39) Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje. 40) Sõrmelülide vahelised liigesed Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 41) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jala luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu,
eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 35) Kämbla-lüliliigesed? On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud
13 35) Kämbla-lüliliigesed? On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud –
eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 35) Kämbla-lüliliigesed? On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud
annaabi.ee 
