Milline on Popperi suhtumine traditsiooni kui tunnetuse allikasse? Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, siis on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt traditsioon. Enamiku sellest, mida me teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud. Milline on Popperi hinnang Platoni epistemoloogiale? Popperi hinnangul võib Platonlik essentsialism viia teaduse-tõlgendusele, mis pärsib teadmise kasvu. Milline oli Popperi järgi traditsiooniliste poliitikateooriate keskne küsimusepüstitus? Kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Milline on Popperi kriitika selle küsimusepüstituse aadressil? Nii nagu Popper epistemoloogias on seisukohal, et inimkonna käsutuses pole kriteeriumit
teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Eesmärgid ja vahendid Tegevusel on eesmärk. See võib olla tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine või tegelikkust puudutavate teadmiste otsimine. Tegevusega on seotud mingi viis või meetod, mille abil püütakse informatsiooni hankida ja seda põhjendada.
kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes ülikauni kosmose või Jumala palet vaadates ideaalses ekstaasis kümbles. Oma tegeliku mina tundmiseks tuleb selle traditsiooni järgi vabaneda materiaalsest korruptsioonist, mis kehalise eksistentsiga paratamatult kaasas käib. Õnnepüüdlus kui neuroos(närvisüsteemi psüühilise
kollektiivne (rahvuse, riigi) au ühiskonna teenimisega seonduv au on sõjaline Armastus Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) inimeses armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut seksuaalne armastus on suunatud keha ilule tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid hinge ilu on õilsam ja suurem keha ilust seaduste, tavade ja teadmiste ilu on veelgi suurem eesmärk on tõusta kõrgemale juhuse ja armumise meelevallast platonlik eros Igatsev, suunatud omandamisele Saab alguse objekti iseseisvast väärtusest Erose läbi tõuseb inimene jumala poole Enesekeskne, õnne ja surematuse poole suunatud Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlikpoliitilised tagajärjed armastus on sarnane jumala olemusega ning rõhutab ligimese armastust agape Spontaanne Ei hooli objekti väärtusest, vaid loob selle armastuse läbi Teisele suunatud,
õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone.
siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on paratamatult iglane. Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada. Hstikorraldatud riigi projektis on nimelt ette nhtud ige radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni tekkephjused, nnestuks ehk korruptsiooni phjuste likvideerimisega
· On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. Mittenaturalism teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Intuitsionism eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse öra vahet intuitsiooniga. Moore intuitsionismi 4 teesi: · Hjuumlik tees peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetetst · Platonlik tees põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. · Kognitiivne tees moraaliväited on tõesed v väärad, st nad on objektiivsed · Intuitsiooni tees moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt, nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J. Ayer silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh"
Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides). Thomas (1225-1274) ei rahuldunud ontoloogilise jumalatõestusega, arvates, et mõeldavusest ei järeldu olemasolu
Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt. Keskaja Euroopas: Püha Augustinusega seotud, pessimistlik, platonlik maailmavaade Platoni jaoks on meie maailm vale, varjatud; miski reaalne peab varju heitma. Märk ei ole ,,tema ise", ta tähendab midagi muud (Platoni koopamüüt). Põhiline arvamus oli aga seotud Püha Thomase ja skolastikutega: Märk Tähendus ilma märgita ei ole tähendust, ilma tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse
olnud mõttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus kätkes Platoni teadmis-eetika endas ka eeldust, et eksisteerib paratamatu seos teadmise ja tegevuse vahel, mis välistab võimaluse, et 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. keegi, kes tõesti teab hüve, ei käituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof- valitseja pidanuks seetõttu olema korrumpeerumatu ning sellise isiku võim paratamatult õiglane. Seaduse prototüüp on Platoni käsitluses siiski teatud mõttes olemas. Seda rolli täidavad ideed – on need ju universaalsed normatiivsed alged. Muidugi ei ole ideed seadused juriidilises tähenduses. Kuid sellistena, nagu Platon neid kirjeldab, kujutavad nad endist inimtegevusest sõltumatuid ja inimtegevusele eeskujuks olevaid kõrgeimaid normatiivseid algeid
palju inimesi. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Teadlase kaks orientatsiooni Teoreetiline ja praktiline. Need orientatsioonid ei pruugi teineteist välistada ning tegelikus uurimistöös võivad esindatud olla mõlemad. Teoreetik tunneb huvi probleemi, kui sellise vastu.
Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond · Augustinuse pärand Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: o kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada · Teadmine iseendast · Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal, Mõtted (1670):
juba igasse tuleviku labürinti kotta ära on eksinud" jne. Tema ennustustes pole paraku palju rõõmustavat -- tulekul on kriis, katastroof, kõigi seniste väärtuste langemine. Nietzsche nimetab seda protsessi nihilismiks. Nihilism on tema arvates paratamatu, kuna Euroopa kultuur suudab mõelda ainult lõppeesmärkide, lõppväärtuste kaudu (kas pole just Lääne inimesele ainuomane küsida "miks")? Nietzsche paneb hilismodernsele vaimsusele diagnoosi: ülemeelelised väärtused (Jumal, platonlik hüvesuse idee) langevad, mis viib kultuuri totaalsesse kriisi. Üritatakse küll kõrgemate väärtuste tühjaks jäänud kohta hädapärast täita (nt. materiaalsete väärtustega või demokraatiaga), kuid sellest pole abi -- üleüldine "asjata"-paatos levib üle Euroopa, pannes nõrku hukkuma ning tugevamaid valimatult hävitama, seda mis ise ei hukku. Siiski kumab Nietzsche visioonis ka rõõmsaid toone -- nihilism ei pruugi tähendada apokalüpsist. Just nihilistlik
täisnurga all. olustikuaja episoodid kangelasele puhastav karistus, mille läbi ta õpib tundma inimloomust. Olustikuilma kaudu avaldub sotsiaalne mitmekülgsus kuid ei ilmne veel sots vastuolud, kuigi see aeg on neist tiine. Kui ilmneks, muutuks see ajalooliseks ajaks, pöörduks näoga tuleviku poole. Maailm jõuaks ajaloolise arengu faasi. 3) biograafiline romaan Biogr. aja uus tüüp ning uus spetsiifiline inimkuju, kellel on oma elutee. Kreeka autobiogr 2 tüüpi: 1) platonlik: tõelisele tunnetusele pürgija elutee. elu liigendub täpselt piiritletud tunnetusastmeteks. Enesekindel nõmedus -> enesekriitiline skepsis -> enesetunnetus > tõene tunnetus. Reaalne, bioloogiline aeg pea täielikult lahustunud metamorfoosi ideaalses, abstraktses ajas. 2) retooriline autobiograafia ja biograafia. Lähtekohaks ilmalik matuse-v mälestuskõne. Need olid tugevalt seotud oma tugeva esitusega, kaasnevad ühiskondlik-poliitilise sündmusega
Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: Francis Hutcheson (1694-1746) (pildil) o kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada Loomupärane sotsiaalsus ja omakasupüüdmatu armastus (nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine, aluseks suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil armastus Pööre oma sisemusse – teadmine iseenda ebatäiuslikkusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast
omaduse. · W.D.Ross on intuitsionist selle suhtes, mis on ÕIGE. · Intuitsionism on olnud eetikas varem väga levinud seisukoht, kuid tema positsiooni on tugevasti nõrgestanud viimasel paarisajal aastal juurdunud moraaliskeptitsism, mille järgi me pole võimelised teadma, kas mingeid moraalitõdesid on üldse olemas. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1. Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2. Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3. Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4. Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism - nonkognitivismi
Augustinusel oli need tungid õige tugevad (ise ka tunnistas sead), oli aafriklasega abielus, sai lapse. Hilisemate filosoofiliste mõtisklusteni jõudes, mõistis, et tema armastus on madal, saatis naise minema, elas elu lõpuni tsölibaadis. Augustinuse pärand varauusajal · Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus · või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest, saame aru, millised me oleme (puudulikud ja ebatäiuslikud), mitte kes me olema peaksime. · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada Teadmine iseendast
Lisaks on veel ka tsiviilseadused, mis jagunevad kaheks: ühiskonnaliikmete omavahelisi suhteid reguleerivad tsiviilseadused ning kriminaal-karistuslikke suhteid reguleerivad tsiviilseadused. Kõige aluseks on kogu tervikut ja üldist tahet väljendavad seadused. Üldise tahe on esiplaanil. Ükskõik, milline ei oleks riigis ka valitsusvorm (monarhia, demokraatia vms), kõige tähtsam on, et riiki valitsetaks vastavalt üldisele tahtele, mis on seadustes kirjas. Rousseau Platonlik pööre Hiljem teoses Rousseau siiski muutub kriitiliseks ka otsedemokraatia suhtes ning väidab, et rahvas ei ole kõige kompetentsem kõikide seaduste väljatöötamisel ning asub rääkima (Platoni kombel) targast seadusandjast, kes kriitilises olukorras kusagilt välja ilmub ning seab ühiskonna ja riigi õieti paika. Veelgi kummalisem on asjaolu, et selline tark seadusandja tuleb kusagil väljastpoolt, ta ei ole tegelikult otseselt süsteemi osa
annaabi.ee 
