Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................................................................... 5 Planeerijate argumendid.................................................................................................7 Poliitikute seisukohad.....................................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Asukohakaart................................................................................................................11
Clevelandis ja Philadelphias olevad ulatuslikud aasta(kümne-)id inimtühjadena seisnud kvartalid, samal ajal kui linna ääremaade elanikkond on suurenenud. Selles seisnebki jätkusuutliku kompaktse linna paradoks, mida pole siiani suudetud lahendada. (Neumann, 2005) Üks probleeme kompaktse linna paradoksi lahendamisel on eeldus, et ruumi füüsiline disain ise hakkab genereerima sotsiaalseid suhteid. Tihtipeale kasutatakse tänapäevastel projektidel 20. sajandi esimese poole kuulsate planeerijate valmislahendusi, arvestamata kohalike olude eripäradega. 20. sajandile eelnenud kompaktsete linnade mudelitena kasutatakse Euroopa linnu ja asundusi, mis omal ajal võisid tõepoolest olla jätkusuutlikud, kuid seda muudel põhjustel kui nende tihedus või kompaktsus. Nende linnade ehitajad kasutasid kohalikku ehitusmaterjali ja tööjõudu, nad laiendasid linna järk-järgult vastavalt vajadusele. Sellisena arvestas linn alati
Üldine suhe projekteerijate ja tarnijate vahel muudavad nad kui turul ostjateks, kus planeerijatelt on oodata leppimist soodsamate järeleandmistega, stiimulitega, määrade ja muude lepingu sätetega. Planeerijatelt ja tarnijatelt tahaks eeldada, et tuleks ülesehitada rohkem paindlikkust oma lepingutes ja seeläbi arvestada kindla turuga. Seistes silmitsi raske majandusturuga, koosolekute tootmisharu 2009 aastal teritab sellele keksendumist ja tõhutsab oma tegevust majanduslikku ellu. Planeerijate operatiivseid otsuseid juhindatakse ülekaalukalt kuludest ja teisalt praktilisuselt nagu õhusild sihtkohta ja kliendi teenidnust hotellides ja konverentsikohtades. 4 1.3 Koosolekumajandus Euroopas Jälgides ICCA 2007. aastal tehtud statistikat, siis on selgesti näha, et esimese kuue koha seas on viis Euroopa riiki, kus toimub kõige rohkem koosolekuid/kohtumisi. Samas kui võrrelda
olla tajutud ka inimeste tegevuse kõige üldisemate eesmärkidena. Avalduvad sotsiaalsetes normides ja ettekirjutustes ning tõekspidamistes ja eesmärkides, mille kaudu neid ka mõõdetakse Viisid visooni elluviimiseks. · Mida sa saavutada tahaksid? · Millel oleks parem mõju? · Mis sind erutaks? Plaan Keskendu sellele, mida saad teha. Ülejäänud tuleb iseenesest. Elluviimine Hakka kohe tegutsema-see annab sulle edumaa teistest planeerijate eest. Eetika · Käitumiskultuur sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana Eetikakoodeks · Kirjapandud normide ja /või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad
oma fantaasiat, leiutama ja looma ise. 6. Tahan vastutada. 7. Saan õppimises oma vaimseid võimeid vaid osaliselt ära kasutada. 8. Olen loomult laisk ja väldin õppimist igal võimalusel. 9. Ümberkorraldused mulle üldiselt ei meeldi, eelistan juurdunud harjumusi. 10. Järjekindel kontroll on hädavajalik, et ma õpiksin. Merlecons ja Ko OÜ 71 SUUR KUUSNURK Tööjuhend vaatlejatele Te vaatlete olukorda, kus planeerijate grupp otsustab, kuidas probleemi lahendada ja annab vastavalt juhiseid teostajate grupile. Probleem on järgmine: 16 tükki tuleb sobitada kokku kuusnurgaks, mille keskel on tühi ristkülik. Planeerijatele antakse kokkupandud kuusnurga skeem. Planeerijad ei tohi kuusnurka ise kokku panna. Nende ülesandeks on juhendada teostajaid, kuidas kuusnurk võimalikult lühikese ajaga kokku panna. Teie olete kogu protsessi
Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist. Teema- ja detailplaneeringutega luuakse eeldused pargi või haljasala kasutajate vajaduste parimaks rahuldamiseks, võttes arvesse tulevaste kasutajate nägemusi ning arvestades, et majandusliku jõukuse kasvuga puhke- ja virgestusvajadused suurenevad. Ajalooliste parkide rekonstrueerimisprojektid koostatakse Firenze deklaratsiooni nõuetest
Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni.
kliendiga. Praktikud on väitnud, et integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid rakendati ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188). Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest 1. integreeritud lähenemise, 2. kliendikesksuse, 3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise, 4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja 5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty). Reklaamiagentuuri Kala Ruudus loovjuht Kent Raju ütleb, et aina enam firmasid mõistab, et kommunikatsioon ei saa olla ühepoolne sõnumi tampimine, vaid eeldab, et tarbijagi sõna sekka saaks öelda. Selleks on Raju sõnul väga head võimalused loonud Internet, mida Kala Ruudus soovitab oma klientidele just integreeritud turunduskommunikatsiooni osana. (6).
kliendiga. Praktikud on väitnud, et integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid rakendati ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188). Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest 1. integreeritud lähenemise, 2. kliendikesksuse, 3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise, 4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja 5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty). Integreeritud turunduskommunikatsioon on mitme erineva kommunikatsiooni kanali kasutamine, mis võimaldab jõuda erinevate tarbijarühmadeni (nt TV brändi kuvandi kujundamiseks ja müügikohareklaam müügikäibe tõstmiseka sama kampaania käigus). (6: lk75, 76). Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse
detsember 2006. Kättesaadav http://www.mnt.ee/atp/?id=1073. Javois, J. Liiklusõnnetused metsloomadega. Eesti Loodus 3, 2008, lk 6-9. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2272_2270.html. Javois, J. Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mäo teelõigul. Eesti Loodus, 3, 3008. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2273_2270.html. Keppart, V. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006. Klein, L. Loomade ohutu liikumine autojuhtide ja planeerijate kätes. Eesti Loodus, 6, 2001. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/. Klein, L., Tõnisson, J., Laanetu, N., Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul (14.-81. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Maanteeamet,17.12.2007. Kättesaadav http://www.mnt.ee/atp/?id=2737 . Klein, L. Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn -
Planeerimise eesmärk on seotud rohkem ressurssi jagamisega (nn jaotuse planeerimine) tarbija ehk avalikkuse poolt vaadatuna, kui planeerija esindab avalikku sektorit, töötades mingi haldusaparaadi koosseisus. Samas kui planeerija esineb mingi kitsama huvigrupi "advokaadina", on tegemist nn innovatiivse planeerija rolliga. Tarbija peab otseses mõttes elama selles keskkonnas (ja võib olla, et terve elu), mida haldusaparaat haldab vastavalt poliitikute poolt kehtestatud, kuid planeerijate väljatöötatud ja soovitatud planeeringute järgi. Tarbija peab oma soovid, vajadused ja argumendid poliitikutele, haldajatele ja planeerijatele teatavaks tegema, selleks et need saaksid neid soove, vajadusi ja argumente planeerimisprotsessis arvestada. Selleks on vaja aga ressursse (aega ja raha), initsiatiivi ja teatud aktiivsust ning häid kanaleid teiste planeeringu osapooltega suhtlemiseks. Tarbijate aktiviseerimiseks on mitmeid võimalusi, alates üldisest
· Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess · Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine · Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine 15. Sünoptiline: tugevused - .... Nõrkused takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu. Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku
Enamik hästi säilinud ja tõeliselt väärtuslikke kadastikke jääb eramaadele, see ei peaks poollooduslike koosluste päritolu teadjat üllatama. Mittemetsamaal, kus kadastikud laiuvad, üritavad maaomanikud talitada oma äranägemist mööda. On põhjust karta, et mõnel juhul võivad üldrahvalikud looduskaitsehuvid taas erahuvidele alla jääda. Ütleme välja: meie kadastikke ohustab päev-päevalt hoogustuv kinnisvaraarendus ning planeerijate ebakindlus ja peataolek loodusväärtuste käsitlemisel. Seeneriik Saaremaal Uurijate seenereidid. Saaremaa on oma veidi erilise staatuse tõttu mitmeski loodusvaldkonnas põhjalikumalt uuritud kui Mandri-Eesti. See käib tinglikult ka seente kohta. Mükoloogias, nagu mitmes teiseski valdkonnas, oleneb uuritus uurijate arvu ja ruutkilomeetrite suhtest. Ometi peab tõdema, et Saaremaa ligi 2700 ruutkilomeetril ei ela ühtegi kutselist mükoloogi.
majanduslikult suutlik garanteerima vajalikke teenuseid ja nende jaoks olulist majandustegevust (joonis). Uuema haldamisega on seotud avaliku, poolavaliku ja erasektori paindlikud poliitilise otsustamise võrgustikud, mis on tihti mitteformaalsed. On selge, et mitmel juhul kattuvad Eestis poliitilised ja majanduslikud huvid. Tallinn on oma mastaabi tõttu selles kõige selgem näide. Ka väiksemates linnades eksisteerib linnapoliitikute, arendajate, planeerijate, investeerijate ja pankade vahel tihti võrgustik. Ka meedia rolli linnaarendamises peaks Eestis rohkem uurima. Tallinnas on võimalik leida erinevaid linnaarengusse investeerijaid. Osa praegusest arengust on lihtsustatud, omanikud müüvad oma 12 omandi spekuleerijatele. Linna on tulnud ka arendajaid, sh välismaalt, kes on hakanud mõjutama oma investeeringutega kogu linna tegevust.
puudumisest. Ta märkis, et linnaplaneerimine ja -ehitus ei arvestanud konkreetset kogemust ja projektid ise olid eemaldunud kasutaja tegelikest vajadustest. See viis ideeni mustritest, mis loovad seoseid konteksti ja lahenduse vahel ning aitavad lahendada probleemid antud tingimustel ja antud kontekstis, kusjuures konteksti moodustab grupp seonduvaid tingimusi või kitsendusi. 1990ndate keskpaigast võitis idee mustrite märksõnade kasutamisest planeerijate abistamiseks uut poolehoidu tänu selle äärmiselt edukale rakendamisele tarkvaratehnika arendamisel ja objektikesksel planeerimisel. Mustrite paradigmat kohaldati hiljuti inimese ja arvuti suhtluses ning ka veebiga seonduvais arendustes. Mustrite eesmärk on pakkuda kindla formuleeringuga meetodit kirjeldamaks planeerija kogemust sageli esinevale probleemile lahenduse otsimisel. Seda lähenemist iseloomustab põhimõte mitte pakkuda probleemile nn valmis
• Planeerimine on kõik see, millega planeerijad tegelevad Planeerija on isik, kes hariduse16 ja praktilise tegevuse kaudu on omandanud ühes või mitmes planeerimisvaldkonnas erialase kompetentsuse ja on sellest tulenevalt võimeline praktiseerima piisava kompetentsustasemega planeerimise alal. Osad teoreetikud on väitnud, et tegelikult tegelevad poliitikud kõige rohkem planeerimisega. Samas erineb nende tegevus aga oluliselt planeerijate omast. Planeerija on erialaspetsialist, kes töötab planeerimisküsimustega, valmistades ette otsuse eelnõusid, mille suhtes otsustaja (poliitik) peab seisukoha võtma ning vajadusel kinnitama ja mille haldusaparaat peab siis ellu viima üldsuse hüveks. 201. Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Territoriaalplaneerimine ehk füüsiline planeerimine
abivajajate vahel. Suure kannatanute arvuga sündmust (Mass Casulty Incident – MCI) võib defineerida Eestis (mandriosal) kui olustikku, kus on ühel ajal rohkem kui 5 kannatanut, mis koormab küll meditsiinilist ressurssi, kuid ei muutu sellele ülekoormavaks. Suurõnnetus (MCE) on sündmus, kus patsiente on enam kui 20, mis koormab kohaliku tervishoiusüsteemi üle. Eksisteerivad mitmed väärkujutlused katastroofivõimekusest. Planeerijate ning ametnike sagedane arvamus sellest, mis nende arvates suurõnnetustel toimub on: sündmuskoha struktuuri kiire loomine ühise staabi/juhtgrupi alluvuses, sündmuskohalt patsientide koordineeritud transport vastuvõtvatesse haiglatesse, esmaabi osutavad erakorralise meditsiini tehnikud. REAALSUSES toimub aga järgnev (suurõnnetuste kokkuvõtete järgi): sündmuskoha struktuuri ühine staap/juhtgrupp luuakse hilja, kui üldse,
annaabi.ee 
