Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind.
- Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline - perekonnad, alamliigid jt 3) Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Liikide arvu kasv ei ole olnud pidev, pigem iseloomustavad seda ajajärgud, mil liigiteke oli kiirem, neile on järgnenud minimaalsete muutuste perioodid ja ka massiväljasuremise ajajärgud. 5. Elustiku masshävingu tunnused - Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad
Tokamak-reaktsioon Plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt, toimub ainult tähtedes Plahvatuslik kokkusurumine Tokamak-reaktsioon Masin, millega toroidaalse (sõõriku-kujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat (Tamm ja Sahharov) Lühend vene keelsest väljendist " " Stellaraatorist eristab pints-efekt Bootstrap-vool ITER Cadarache'is (2018) Plahvatuslik kokkusurumine Tuumakütuse välispinnale suunatakse tugev laservalgus, elektronid või ioonide kiir Kuumendab kütuse väliskihti plahvatuseni Kütuse sisemus on piisavalt kokku surutud, et toimuks tuumaühinemine Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Võimalik ka madalal temperatuuril Keemiliste katalüsaatorite kasutamisega üritatakse siduda deuteeriumi ioone, et neid seejärel elektrivoolu toimel teineteise vastu suruda Müüon-katalüsaatormeetod Tulenevalt müüonite tekitamise keerukusest, nende lühikesest elueast (2,2 mikrosekundit) ja muudest kadudest, kulub müüon-
Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava
kui iga bluegrass-kitarrist. „Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec. „Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8. taktist sai teose tähtis motiiv, Terve teos on selle motiivi laiendatud arendus – Parkeri raevukas tempos. Quasar tõi 2012.aastal Montréalis teose „Facing death“ saksofoniversiooni Põhja-Ameerika esiettekandele.
Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. See levis aga väikeste ,,suitsusammastena", mida ei osatud esialgu radioaktiivseteks sammasteks pidada. Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Tulele saadi piir panna ja radioaktiivsuse vabanemine peatada alles 5. mail 1986, kui põlevale reaktorisüdamikule oli helikopterilt ladestatud 5000 tonni boori, dolomiiti, liiva ja pliid. Mõju loodusele
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat?
Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass
ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. Ø 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW. Auru rõhk kasvas plahvatuslikult ja purustas jahutustorud. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus, mille kõige usutavam põhjus on kriitilise massi ületamine mõnes purunenud reaktori osas. Ø Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus 30 GWni, ületades kell 1:23:47 ligi kümme korda reaktori nominaalvõimsust. Ø Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Ø Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Ø Varraste väike liikumiskiirus jättis aega võimsuse kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures. Katastroofi ulatus Ø
Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass
happeid. Oksüdeerumisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. (kõik orgaanilised ained on energiaallikad). Eraldub energia kasutatakse looduses organismide eletegevuse tagamiseks, inimtegevuse aga masinate käivitamiseks. Hapniku osavõtul toimuvad oksüdeerumisprotsessid võivad kulgeda väga erinevad kiirusega. Reaktsioone võib oluliselt kiirendada temperatuuri tõstmisega. Sel juhul võime jõuda põlemise või plahvatuseni. Orgaanilised ained põlevad auru olekus hapnikuga. Põlemisprotsessi peab alati initsieerima süütamisega. Edasi on kõrge temperatuur tagatud oksüdeerumisel eralduvad soojusega. Vedelik ise ei põle, põlevad vedeliku kohal olevad aurud. Mida lenduvam on orgaaniline aine, seda ägedamalt ta põleb. Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada. Pürolüüs aine segunemine kõrge temperatuuri toimel.
sest siin pole võimalik õhu juurdevool ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Paljunemistegur Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhustumiste sagedus järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsioon suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128... Selline ahelreaktsioon viib plahvatuseni, sest ta areneb väga kiiresti. Paljunemistegur tuumapommi näitel Vastavalt eelmisel slaidil olnud infole kulgebki tuumapommi lõhkemine. Tuumapommi kutsutakse sageli aatompommiks, kuid see pole sisuliselt päris korrektne. Kasutatud materjalid "Füüsika XII klassile" Ain Ainsaar Vikipeedia, vaba entsuklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Genesis Science Mission, Youtube http://www
toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass(tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad
viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps kuna domineerivad liigid vahetuvad Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire
väiksemaks ilmselt operaatori eksimuse tõttu, aga ka võimsuse regulaatori ebastabiilsuse tõttu reaktori väikesel võimsusel. Katse alustamiseks ei kasvatatud reaktori võimsust 700 MW-ni. Reaktori juhend ei lubanud reaktori võimsust 700 MW- ni kasvatada kiiremini kui poole tunniga ning reaktori omavajadusteks piisas 200 MW võimsusest. Kuivõrd reaktor oli kavas nagunii peatada, piirduti võimsuse kasvatamisega 200 MW-ni. Plahvatuseni viisid kiiretest režiimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku režiimi tagamist. Reaktor oli väikesel võimsusel positiivse reaktiivsusega (see polnud reaktori operaatoritele teada). Mis peamine, reaktori kontrollvarraste grafiitotsad
Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid postmodernistideks olemist, siis Baudrillard tihti isegi propageeris seda. Baudrillard väidab, et kapitalism on viinud tehnoloogilise plahvatuseni, mis tingib autentsuse kadumise ja selle asendamise pettekujundiga, mis ei kannata seostamist ühegi teise tegelikkusega. Tulemuseks on ebareaalne riik, kus suhtumine ja tähendus on kadunud. Enam ei ole võimalik eristada ,,tõelist" võltsist. Näiteks toob ta Disneylandi ja Lahesõja. Disneyland on jäljend idealiseeritud mineviku stseenidest ja kuna seda on ilustatud, on see parem kui tegelikkus. Suurele enamusele maailma rahvast oli Lahesõda TV ekraanil näidatav konflikt
mitmekesisust. Kõige laiemas tähenduses on ühe kindla ala liigirikkuse mõõduks lihtsalt seal elavate liikide arv. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest – Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba
2. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuursltuvuse avaldise eksperimentaalselt määratud eksponendieelne tergur osutus palju suuremaks kui vis eeldada teoreetiliste arvutuste alusel 3. Ahelreaktsioonid osutusid väga tundlikeks väikeste hulkade teatud osakeste suhtes, mis vivad nii aktiveerida kui ka desaktiveerida reaktsioonist osavtvaid molekule 4. Ahelreaktsioonide kiirus on väga suur vôrreldes nn. tavaliste reaktsioonidega ja sageli viib see välja plahvatuseni 5. Ahelraktsioonide korral täheldadatakse teatud induktsiooniperioodi, mille järel reaktsioon käivitub väga kiiresti. Vabade radikaalide tekkega kulgevad ahelreaktsioonid vôivad olla tavalised ilma hargnemiseta ja hargnemisega ahelreaktsioonid. Viimased on sageli tugevalt eksotermilised ja nendega kaasneb plahvatus. 6.1 Mittehargnevate ahelatega reaktsioonid H2 + Br2 = 2HBr Selle reaktsiooni jaoks pakkus Bodenstein 500 - 1500K järgmise reaktsiooni kiiruse vôrrandi :
(elementaarakt), mis on kõige aeglasem Ahelreaktsioonis tekib aktiivse vaheühendi reageerimisel uus vaheühend, sellest omakorda järgmine jne. Aktiivne vaheühend on sageli radikaal. Initsiaator – tekitab ahela (võib olla soojus, valguskvant vmt) Jätkav elementaarakt – tekitab produkti ja uue ahelkandja ehk ahela jätkaja. Ahel katkeb kui 2 aktiivset osakest kohtuvad. Tegemist on hargneva ahelreaktsiooniga, kui tekib rohkem kui üks aktiivne osake, võib sageli viia plahvatuseni Reaktsiooni kiiruskonstant suureneb soojendamisel. Kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand: ln k = ln A – Ea/RT k = Ae-E indeksiga a/RT k – kiiruskonstant; A – eksponendieelne faktor; Ea – aktivatsioonienergia; R – universaalne gaasikonstant; T – temperatuur (K) Arhheniuse võrrandi rakendusi. Teades k-d ühel temperatuuril ning aktivatsioonienergiat, saab leida k teisel temperatuuril (k’). Teades k’-d
Kirjanduses ja kultuuris toimub R-s tohutu loovuse plahvatus. Seda ei saa seletada ainult antiigiga. Boccacio näiteks lähtub väga tugevasti hiliskeskajast. Jutustuslikust traditsioonist, rüütlikirjandusest, aga teeb ka oma uuendusi. Uus individuaalsus luule, mis on tunnetega seotud, sest see on loodusega seotud, kohalikkusega. Loodus ongi tegelikult see, mille suhtest tekib see uus individuaalsus. Loodus on antiigi ja keskaja kõrval kolmas tegur, mis viib plahvatuseni, uue individuaalsuseni. Kui juba hiliskeskajal võime rääkida teadlikust romaanist, seda enam renessanssis. Väga tedalik loovus, teadlikult loodud kirjandus on R-s. Kirjandusteooria oli ka olemas. Palju võeti ka siin üle antiigist. Aga siin ületatakse see teooria ja looming ise loob uue teooria. Shakespeare'i ei saa seletada mingi antiikse raamiga, samamoodi Cervantese looming ei mahu mingitesse Aristotelese poeetika raamidesse. R on jäänud küllaltki erakordseks nähtuseks.
mudelraketi langevarju, kuid seda saab kasutada ka pommi plahvatama panekuks. Rakettmootoritel on neile omane markeeringusüsteem. Tüüpmudelid on 1/4A-2T;1/2A-3T; A8-3;B6-4;C6- 7 ja D12-5. Täht on mootori võmsuse näitaja. "B"-mootorid on "A"-dest kaks korda võimsamad, "C"- mooto-rid kaks korda võimsamad "B"-st jne. Pärast tähte järgnev number näitab mootori ligikaudset survejõudu naeltes, viimane number ja täht näitavad põlemisaega, mis kulub stardist kuni purskelaengu plahvatuseni, "3T" näitab kolmesekundilist põlemisaega. MÄRKUS: väga efektiivse raketikütuse saab valmistada, segades alumiiniumitolmu ammooniumperkloraadi ja väga väikese koguse rauaoksiidiga. Segu sidematerjalina kasu-tatakse epoksüüdvaiku. 6.1.1. HARILIK RAKETTPOMM. Rakettpomm on pomm, mis toimetatakse sihtmärgi pihta raketi abil. Enamasti tarvitatakse sellise seadeldise valmistamisel mudelraketi mootorit. Lõigates balsabuust välja stabilisaatorid ja need suure
U 10 000 eKr muutus ilmastik. Levisid mitmesugused metsikud odra- ja nisusordid sobiv alus maaviljeluse tekkeks. Üleminekul mesoliitikumilt neoliitikumile leidsid aset mitmesugused muutused. Tuli uus kivitöötlemise tehnoloogia (kivi puurimine, lihvimine). Võeti kasutusele uusi kivimiliike. Hakati valmistama savinõusid (toidutagavarade hoidmine). Kangakudumise algus. Viljelusmajanduse algus lõi eeldused linnalaadse asustuse tekkeks. Elanikkonna kasv viis esimese demograafilise plahvatuseni. Vajadus uute põllumaade järele. Sõjad. Muutused ideoloogias. Maaviljeluse teke Lähis-Idas. Lähis-Ida neoliitikum Lähis-Ida kultuuri ja tsivilisatsiooni häll. Kolm allpiirkonda: Mesopotaamia, Vahemere idarannik, Anatoolia. Lähis-Ida neoliitikum algas u 90007000 eKr, sõltuvalt allpiirkonnast. 10 0008000 eKr intensiivne areng, koguti metsikuid vilju. Asustus laienes. U 10 000 eKr kliimamuutus, mis soosis suureseemneliste viljade kasvu (oder, nisu). Suurte
annaabi.ee 
