( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12.Miks on termotuumaenergeetikal tulevikuseisukohalt suur tähtsus? Tuleviku seisukohalt on termotuumaenergeetikal suur osatähtsus,sest kõik teised kasutatavad energiaallikad ammenduvad.Teiseks on termotuumaenergia saastevaba ,seega pole muret keskkonna saastamise,radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise üle. 13. Miks ei plahvata Päike vesinikpommina? Päike ei plahvata vesinikpommina,kuna seal puudub raske vesinik ehk deuteerium.Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega
olema ja manööverdamisala suurem 14. Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria? Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile. 15. Ohtlikud kaubad – 9 klassi 1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2)Gaasid- süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente.
15.Termotuumareak-sünteesireak kõrge temperatuuri toimel.Selleks on vaja umbes 100 miljoni kraadist temperatuuri.Eelised-termotuumareaktor suudab inimestele anda ammendamatu energiaallika, sest deuteeriumi varud on väga suured. Teiseks, termotuumaenergia on saastevaba. 16.Tuumafüüsika rakendusi-energia tootmine tuumaelektrijaamades;kosmoselaevades;radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide;kiiritamist radioaktiivsete preparaatidega kasutat kasvajate raviks. 17.Päike ei plahvata, sest seal puudub raske vesinik ehk deuteerium. 18. Aeglusti suurendab tuumareakt kasulike neutronite hulka, nt grafiit või deuteerium. 19.Seoseenergia iseloomustab osakese seotust tuumaga. Energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada.
suurem, siis peaks ka rada pikem olema ja manööverdamisala suurem 14. Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria? Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile. 15. Ohtlikud kaubad 9 klassi 1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2) Gaasid süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke
heelium ( need on Päikese energia allikaks) Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus
toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Ülikõrge rõhk. Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Radioakt kasulikkus: tuumaenergeetika, tuumajõuallikas, tuumapommid, uued keemilised tehiselemendid, isotoopide tootmine/kasvatamine, vähiravi kahjulikkus: tuumapomm radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus, valguskiirgu, lööklaine, radioaktiivne tolm eriti ohtlik, kuna tolmujäänused jäävad kopsudesse, tekib nn kiiritustõbi ning selle tulemuse tekivad organismis
Loodusele kahjulik võib olla kummide kulumisel tekkiv kummipuru ja autost lekkida võiv õli. Samas on raske veest vesinikku teha, sest see nõuab elektrit ja on ühtlasi kallis ettevõtmine. Samuti on rakse hoiustada vesinikku vedelana ja kuna ta on nii plahvatusohtlik, ei või iial teada millal see plahvatada võib, sest iga väiksemgi säde võib suure plahvatuse põhjustada. Sama on ka vesiniku hoiustamisel autos, kuna see on niivõrd ohtlik ning kokkupõrkel võib vesinik plahvata. Seega on vesiniku kasutamine autos äärmiselt ohtlik ning raske ülesanne. [3] Kasutamine Vesiniku autosid on kasutuses põhiliselt USA-s , Norras ja Saksamaal. Saksamaal on ainult 2 praegu olemasolevat tanklat, kuid kolmandat plaanitakse Münchenisse. Usa-s on põhiliselt vesiniku autod Californias ja neid on seal umbes 200. Eestis on täiesti võimalik kasutada vesinikautosid, kuid mitte praegustes tingimustes, kuna puuduvad vesiniku tanklad ehk
3) Sõltuvus Hüved Nafta -> tuumaenergia Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tsernobõl plahvatas. Kui tuumajaamas on viga, siis ta lülitub välja, mitte ei plahvata. Tuumajäätmed on 2000a radioaktiivsed. Tuumareaktorid, mida ehitatakse või kavatsetakse ehitada, ei ole ohutud. Tuumajaamadel on pisivead. Väikeriikidele on kallis tuumajaama ehitamine ja võtaks vähemalt 10a aega. Lisaks tuleb tuumajäätmeid ladustada.
Vesinikupomm · Energia peaks kätte saama ka kergete tuumade liitumisel (termotuumareaktsioon). Oli vaja kõrget temperatuuri, et kerged tuumad saaksid suure kineetilise energia ja suudaksid ületada elekrilise tõukejõu. Reaktsioon on toimunud, kui tuumad on teineteisele nii lähedale jõudnud, et nad oleksid tuumajõudude mõjupiirkonnas. Eraldub energia. · See pomm osutus perspektiivikamaks, sest a) vesinik ei plahvata iseeneselikult b) uraani kaevandamine on keeruline ja kulukas, vesinikku saame aga ookeanist · Vesinikupommi lõhatakse tavalise uraani pommiga selleks, et saavutada piisavalt kõrget temperatuuri, mis käivitaks vesinikreaktsiooni. Löök- ja valguslööklaine on tohutult suured ning lõhkamisega ei kaasne radioaktiivseid jääkaineid. · Tuumaenergia kasutamine rahumeelsetel eesmärkidel: tuumaelektrijaamad (soojuselektrijaamad). Joonis:
6) Kirjelda tuumarelva ehitust ja töötamist? - 1) nn tavaline tuumapomm. Ahelreaktsioon tekkeks peab olema piisav kogus lõhustuvat materjali – tuumakütust. Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete
kujulaenguid. Plastilisi lõhkeaineid kasutatakse laialdaselt ka elastsete lehtede nn "plaasterlaengute" valmistamiseks [11] 3.2. LEVINUMAD LÕHKEAINED Paukelavhõbe Hg(CNO)2 on valget või halli värvi peenkristalne aine. Kuiv paukelavhõbe on väga tundlik tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Plahvatamisel annab paukelavhõbe järsu ja jõulise löögi. Niiske paukelavhõbe ei ole ohtlik käsitsemisel, 30% niiskuse juures ta ei plahvata löögist ega kuumutamisest [11]. Pliiasiid Pb(N3)2 on valget värvi peekristalne pulber, Pliiasiid plahvatab võrdselt nii leegist kui löögist, kuid on tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes vähemtundlikum kui paukelavhõbe. Pliiasiid niiskust ei karda, kuni 30% niiskuse korral ei kaota plahvatusvõimet [11]. 8 Teneress e. TNRS C6H(NO2)3O2PbH2O on kuldkollast värvi kristalliline pulber ning ei reageeri metallidega
H(1,2) plus H(1,3) nool He(2,4) plus n(0,1) Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Väga perspektiivikas oleks juhitav termotuuma reaktsioon. Probleem on anumas, milles see reaktsioon toimuks. Seetõttu püütakse anuma asemel kasutada väljasid. Radioaktiivsuse kasutamine ja kahjulikkus Rad. Kasulikkus 1.Tuumaenergeetika 2.Tuumajõuallikad laevad, allveelaevad, satelliidid 3.Tuumapommid 4. Uued keemilised tehiselemendid 5
tavaline nähtus. Kui Päike tekkis u 5 miljardit a tagasi hajusast kosmilisest ainest supernoova plahvatuse jäägist, siis tema sisetemp tõusis gaaside gravitatsioonilise kokkusurumise tagajärjel. Kui temp tema keskmes tõusis küllalt kõrgeks, algasid termotuumareaktsioonid.Päike koosneb valdavalt vesinikus.Tema tsentris, kus temp on 10 milj kraadi ja tihedus on suure rõhu tõttu 150g/cm3, ühinevad vesiniku tuumad ehk prootonid heeliumi tuumadeks.Päike ei plahvata vesinikupommina, sest seal puudub deuteerium.Kerges vesinikus pole aga heeliumi tuuma 4He koostisesse kuuluvaid neutroneid.Viimased peavad tekkima prootoneist, kuid see protsess on raskendatud.Asi on selles, et neutron on raskem kui prooton.Seega on muutumiseks vaja nii energilist põrget prootoni ja elektroni vahel,et nende kineetiline energia korvaks vajaliku lisamassi vastavalt valemile E=mc². Sellised põrked on Päikese sees valitseva 10 milj kraadi juures üsna harvad
Tähtede termotuumareaktsioonid toimuvad aeglaselt tänu sellele, et tähtede sisemuses puudub piisavas koguses deuteeriumi. Selleks, et tekiks deuteerium, peavad kaks vesiniku tuuma omavahel ühinema, et ühe vesiniku tuuma prooton saaks laguneda beetalagunemise tulemusena neutroniks. Kuna sellise protsessi toimumise tõenäosus on ülimalt madal, siis põlebki päike aeglasel, ega plahvata termotuumapommina. · Tähtede näiv liikumine: Sarnaselt Kuu ja Päikesega ka tähed tõusevad ja loojuvad Maa pöörlemise tagajärjel, tõusevad idast ja loojuvad läände, pooluslähedased tähed ei looju. 1) Päikesesüsteemi mittekuuluvad taevakehad, millest näeme palja silmaga põhiliselt tähti. Tähtede näiv omavaheline asend päikesesüsteemist vaadatuna on alati ühesugune ja kogu nende liikumine taevavõlvil on põhjustatud maakera pöörlemisest
Nagu renessansi ruumiperspektiiv matkis seinatagust maastikuvaadet, muutes maali aknaks kunstimaailma, nii võimaldab ka Urmo Rausi maalide materjaliperspektiiv näha neis akent tema kunstimaailma (vaatamata ta enda taotlusele sulatada oma tööd kokku ümbritsevate pindadega). See on abstraktsionism, nagu seletas Kazimir Malevits: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud. Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te saate 11 musta ruudu galerii. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga
13 seda granaati sai kasutada nii tanki kui ka elavjõu vastu. Suur plahvatuslik jõud oli hädavajalik, kuna sõjamasinate soomus täiustus pidevalt. 14 3 ERITI OHTLIKUD LÕHKEKEHAD Kõik avastatud lõhkekehad jaotatakse nende ohtlikkuse järgi kahte kategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad lõhkekehad, mis ei plahvata, ilma et neile oleks antud mingi tunduv energiaimpulss. Neid võib transportida kooskõlas lahingumoona transportimise reeglitega. Teise kategooriasse kuuluvad lõhkekehad, mida ei ole võimalik transportida, see tähendab lõhkekehad, mis on tundlikud mehaanilistele mõjutustele, samuti lõhkekehad, millel on tundmatu konstruktsiooniga sütik või mille identifitseerimine tekitab raskusi (Paks, K. 1996) Leitud lahingumoona ohtlikkus sõltub väga paljudest teguritest
uurimistöö, materjalide ja detailide sisestruktuuri vaatlemise ja isotoopide tootmise tarbeks. 26. Kuidas saavad päike ja tähed oma energia? Miks on päike püsiv? Päikese ja tähtede energia on termotuumaenergia. Päikese sisemuses toimuvad reaktsioonid annavad sellise soojushulga, et see saab püsida miljardeid aastaid. Päikese konsistentsi kuulub põhiliselt vesinik. Kuna seal ei leidu rasket vesinikku, siis see ei plahvata vesinikupommina. Samuti ei toimi seal elektronide tuumajõud ja vastastikmõju on nõrk, mis annab seletuse Päikese püsivuse kohta. Suuremates tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni. 27. Nimeta tuumafüüsika rakendusi? Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides
Tööga rahuloluga. Soodustab uute töötajate sotsialiseerumist. Kaastöötajate abistamine; Puhkuse aja vahetamine teisega; Vabatahtlikult toimima; Kohusetundlikkus- Kunagi ei puudu töölt; Kui vaja tuleb tööle varem; Ei kuluta aega isiklike asjade ajamiseks; Kodaniku kohus- Täidab ühiskondlikke kohustusi; Loeb memosi- Hoiab end kursis uuema infoga; Kannatlikkus- Ei kurda ja ei virise ; Ei otsi vigu; Viisakus- Oma käitumisega väldib konflikte; Ei "plahvata" kui ka provotseeritakse. Alalhoidlik pühendumine: inimene vajab seda tööd ning ei saa endale lubada töökoha vahetust. Emotsionaalne pühendumine: inimene on omaks võtnud organisatsiooni väärtused ja eesmärgid. Normatiivne pühendumine: inimene tunneb, et tal on kohustusi teiste ja organisatsiooni ees. Ebaeetiliste ja ebaseaduslike tegevuste avalikustamine. Töönarkomaania inimese sõltuvust töötamisest ja kontrollimatut vajadust töötada. 41
maakasutuse piiramist, ohutsoonide ja hoiatussüsteemide loomist. Kohalik juhtkond lähtub teadlasterühma nõuannetest. Tavaliselt töötatakse välja juhiseid päev-päevalt, hinnates konkreetse momendi olukorda. 3. Kindlustussüsteemide rakendamine sõltub iga riigi siseoludest. 95. Vulkaanipurske mehhanism. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus.
CH =CH2 CH3 Benseeni alküülhomoloogid Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni. Molekul pole nii sümmeetriline, kui benseenil ja seetõttu on tolueen pisut reaktsioonivõimelisem Nitreerimisel asendub 3 aromaatse tuuma vesinikuaatomit ja tekib 2,4,6-trinitrotolueen (tehnilise nimega trotüül , ka TOL - tuntud lõhkeaine. Tugevajõuline, kuid ilma spetsiaalse sütikuta praktiliselt ei plahvata ) C6H5 - CH3 + 3HONO2 à C6H2(NO2)3-CH3 + 3H2O Fenüületeen (stüreen, vinüülbenseen) Lihtsaim küllastumata areen. Annab kõiki küllastumata ühendeile iseloomulikke reaktsioone, ka tõestusreaktsiooni broomiveega C6H5-CH=CH2 + Br2 à C6H5-CHBr-CH2Br Polümeerub polüstüreeniks (polüstürooliks). X CH = CH2 à [ -CH - CH2- ]x I I C6H5 C6H5
Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni. Molekul pole nii sümmeetriline, kui benseenil ja seetõttu on tolueen pisut reaktsioonivõimelisem Nitreerimisel asendub 3 aromaatse tuuma vesinikuaatomit ja tekib 2,4,6-trinitrotolueen 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 31 (tehnilise nimega trotüül , ka TOL - tuntud lõhkeaine. Tugevajõuline, kuid ilma spetsiaalse sütikuta praktiliselt ei plahvata ) C6H5 - CH3 + 3HONO2 C6H2(NO2)3-CH3 + 3H2O Fenüületeen (stüreen, vinüülbenseen) CH = CH2 Lihtsaim küllastumata areen. Annab kõiki küllastumata ühendeile iseloomulikke reaktsioone, ka tõestusreaktsiooni broomiveega C6H5-CH=CH2 + Br2 C6H5-CHBr-CH2Br Polümeerub polüstüreeniks (polüstürooliks). X CH = CH2 [ -CH - CH2- ]x I I C6H5 C6H5
Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. 2) Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km3 Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 71. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. Kogunevad gaasid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb
sidemete katkedes ja teiste tekkides. Nende jää-sarnaste klasterite olemasolu tõttu ei ole vee ruumala minimaalne mitte 0° juures, vaid t* tõustes kahaneb edasi, sest klasterite arv ja ruumala vähenevad. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet (rahvakeeles “pinget”) mõõdetakse tööga, mida tuleb teha, et ühikulist laengut viia ühest välja punktist teise. Silinder: S= 2*pii*r(r+h). V= pii*r2*h. Kera: 4*pii*r2, V=4/3 *pii*r3. Toatemp H2 ja O2 ei plahvata, kui neid süüdata toimub plahvatus, miks. Nad ei reageeri toat*l üksteisega. Vedelik tekib kindlal rõhul ja t* ja sellepärast et vedelikes osakeste vahel mõjuvad jõud. Valguse neeldumine, peegeldumine, hajumine: Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist tänu kokkupõrkele oma liikumisteel oleva objektiga. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust
ideoloogiatele viidates. Enim on sees psühhoanalüüsi teema, samas ka kõikide ideede paljususes elava inimese piin, rebitus erinevateks tükkideks. Kui konkreetselt tänapäevast rääkida, oli Maagilises Teatris nähtud inimene vs masin küllaltki hea ja ka tänapäeval üliaktuaalne paralleel. Samuti on hetkel igati aktuaalne inimese hakkamasaamine muutuvas maailmas. Me küll enam ei koli massiliselt maalt linna, ei avasta esmakordselt massikultuure, ei plahvata kultuuris uusi stiile luues, kuid meie ühiskonnas peab inimene samuti toime tulema uute ja uuemate uuendustega. Eriti teravalt on tekkinud põlvkonnavahed vanema n-ö tiguposti ja noore internetiseerunud põlvkonna vahel. Pilet 21 41. O. WILDE'I ELU JA LOOMING, ,,DORIAN GRAY PORTREE" 1854-1900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli
,,Igavene inimene on väsinud," naljatati. ,,Väsida on inimlik," vastati. ,,Ivan Vassiljevits!" hüüdis Slopasev. ,,Meie joome teie terviseks." Aga Ivan Vassiljevits ei kuulnud nähtavasti. ,,Ärgake, Ivan Vassiljevits, meie tahame teie terviseks juua!" möirgas Slopasev uuesti, aga kui sõber ka nüüd ei vastanud, tühjendas ta oma klaasi ning teised tegid tema eeskujul. ,,Soo, nüüd on pomm niisutatud, nüüd on dünamiit kastetud, enam ta ei plahvata inimeses," filosofeeris Slopasev, ,,nüüd võib sõbrale lähemale astuda." Ja ta läks otse Voitinski juurde ning küsis: ,,Ivan Vassiljevits, kas magate või olete juba surnud?" Viimane sõna käis võpatusena kogu ruumist läbi. ,,Igavene inimene on surnud," ütles Molotov, kes seisis Voitinski ees ja vahtis talle uurivalt näkku. Nüüd pistis härra Maurus Voitinskile käed külge, nagu tahaks ta teda raputada, aga selle pea langes lõdvalt kõrvale.
annaabi.ee 
