docstxt/133041286091473.txt
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis.....................................................................
0 cm kaugusel positiivsest laengust. 75. Elektron alustab paigalseisust ja läbib elektriväljas potentsiaalide vahe 1.0 V. Kui suure kiiruse elektron omandab? Elektroni laeng on -1.6·10-19 C ja mass 9.1·10-31 kg. 76. Plaatkondensaatori mahtuvus on 1.0 F. Plaatidevaheline kaugus on 1.0 mm ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? 77. Plaatkondensaatori plaatide vaheline kaugus on 5.00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada kondensaatori mahtuvus, kummagi plaadi laeng ja elektrivälja tugevus plaatide vahel, kui seal puudub dielektrik.
Plaatimine Enne plaatimistöö alustamist tuleb kontrollida plaaditava pinna kvaliteeti: Kas niiskusisolatsioon on korras, kas aluspind on sirge jne. Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse.
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks
12 Vuugisegu põrandaplaatidele lisatud 13 uued segud seinade jaoks prepareeritud 14 plaadid seina paigaldatud 15 Vuugisegu seinaplaatidele lisatud 16 Plaadid tolmust, üleliigsest niiskustõkkest ja vuugisegust puhtaks tehtud 17 vannituba plaaditud Tegevused Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus (päevades) (1, 2) Vajalike tarbete ostmine/laenutamine 0.5 päeva (1, 4) Vanade plaatide eemaldamine 0.5 päeva (2, 3) Näivtöö 0 päeva (3, 5) Valitud plaatide kättesaamine 3 päeva (4, 5) Näivtöö 0 päeva (5, 6) Plaani paika panemine 2 tundi (6, 7) Vannitoa tühjendamine muudest esemetest 0.5 päeva (6, 8) Plaatide lõikamine sobivaks 1 päeva
Homogeenne elektriväli Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
Sõltub kas asi on deformatsioonidega või mehaanilise pingega. 2.5 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb tensotajuri töö? Tensotajuri töö põhineb materjalide omadusel, et elektriline takistus muutub materjali mehaanilisel deformeerumisel. Tensotajurite materjalidena kasutatakse metalltraati, fooliumlinte, pooljuhtmaterjalist linte. 2.6 Mis on mahtuvustajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 2.7 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur lineaarse staatilise karakteristikuga? 2.8 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur mittelineaarse staatilise karakteristikuga? 2.7-2.8: Mahtuvustajurite korral muundatakse mõõdetav suurus, milleks võib olla näiteks lineaarnihe või nurgamuutus, elektrilise mahtuvuse muutuseks. Kas se suurus on lineaarne või mittelineaarse
4. Kirjelda CTP abil trükiplaatide valmistamise tehnoloogiat: Programmid, failid, protsessi käik. · CTP meetodil plaadi tegemiseks on vaja plaadiprinterit, poognamontaazi programmi, plaadiprinteri haldusprogrammi ning programmi plaadifailide vahendamiseks CTP.-sse ning ilmutusseadet. · Plaadifailiks on nn 1bit Tiff. · Plaadiprinteri haldusprogrammi abil kalibreeritakse printerit, hallatakse kasutatavaid plaadiformaate. Plaadikassetide olemasolul määratakse plaatide arv kassetid ning plaat, mis on kassetis. Jälgitakse kogu CTP tegevust. · Programm, mis vahendab plaadifaile printerisse võimaldab määrata plaatide suurusi ning plaatide tegemise järjekorda. · Ilmutuseade on sarnane traditsioonilisel meetodil kasutatavale seadmele. CTP puhul võib aga ilmutusseadme integreegrida CTP külge nii, et plaat suunatakse peale valgustamist kohe ilmutusmasinasse 5. Ilmutusseadmed
.................................................... 8 2.2. Laastuvaiba formeerimine................................................................................................9 2.3. Laastuvaiba eelpressimine............................................................................................. 10 2.4. Kuumpressimine............................................................................................................ 12 2.5. Plaatide kalibreerimine.................................................................................................. 13 2.6. Plaatide mõõtu sagimine................................................................................................ 13 .............................................................................................................................................14 2.7. Seadmete koondtabel ...........................................................................
Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3. Kus ja miks kasutatakse hüdroisolatsiooni plaatimistöödel? · Kaitseb konstruktsiooni veeavarii puhul · Väldib vee tungimist konstruktsiooni · Kaitseb põrandakütte kaableid · Garanteerib plaatimissegu nakke 4. Vähemalt kui lai peab olema tugevduskanga ülekate põrandalt seinale? Vähemalt 5cm laiuselt 5. Kirjelda tööde järjekorda enne plaatide paigaldamist? Enne plaatimist tuleb pind korralikult ettevalmistada. Pind tuleb puhastada tolmust ja muust mustusest. Vajadusel, kui pind pole sirge tuleb see tasandada. Niiskete ruumide puhul tuleb see üle teha niiskustõkkega ja ka hüdroisolatsiooniga. 6. Millistes ruumiosades tuleb kindlasti kasutada tugevduskangast? Sise- ja välisnurkades, töövuukides ja erinevate materjalide liitumiskohtades tuleb kasutada tugevduskangast
KERAAMILISED PLAADID KERAAMILISED PLAADID Vastupidavus keemilistele ainetele on seda suurem, mida tihedam on plaat Tihedusklassi I-III kuuluvate plaatide külmakindlus on hea. Rühma IV kuuluvad poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Plaatide tõmbetugevus on ca 20 MPa, paindetugevus 45 MPa, survetugevus 180 MPa
(Klavis OÜ, Marketing OÜ, Tarsiman As) Seega turul oleks nõudlus olemas. Plaati kasutatakse peamiselt ehituses (seinapaneelidena, põrandakatetena) ning mööblitootmises (karkassina või lamineeritult- kaetud erinevate materjalidega: spoon, plastik e. laminaat. Sõltuvalt sideaine koostisest ja mõnedest plaatmaterjali pressimise tehnilistest üksikasjadest saavutatakse tootele nõutav niiskusekindlus, veekindlus, tulekindlus, happekindlus jne. Lamineeritud plaatide tootmist võiks teostada ka samas ettevõttes, sest siis oleks see tootele lisaväärtuse andmine ja oleks võimalik saada kauba eest kõrgemat hinda. Võimalik oleks valida erinevate värvitoonide, mustrite vahel). Plaatide headeks omadusteks on tugevus, lihtsus käsitlemisel (puurimine, saagimine, naelte ja kruvidega kinnitamine). Tootmisest üle jäävad vähesed jäägid on kasutatavad küttena katlamajades. Plaadi koostiseks (toorained) on peamiselt kiustatud (puitkiudplaat) või
Kasutatakseseinaja põrandaplaatidekinnitamiseks. Segu on kasutatav sise ja välistingimustes ning onkivinenult kuuma ja külmakindel. Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7 päeva enne ja 7 päeva peale plaatimist. Kulu: 1 m2 plaatide paigaldamiseks kulub ca 3 4 kg segu sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. Vuukimisel kulunorm 1 2 kg/m2. Segu ja aluspinna temperatuur plaatimisel ja vuukimisel peab olema 2 ööpäeva vältel üle +5°C. Plaadisegu koostis: peeneteraline kvartsliiv ca 50%, paekivijahu ca 10%, valge tsement ca 30%, plastifikaatorid ja polümeerid ca 10%.
8.Mahtuvuse mõiste, valem ja ühik Mahtuvus füüsikaline suurus, mis võrdub juhile antud laengu ja potentsiaali suhtega Tähis: C Ühik: 1F(farad) Valem: 9.Seos elektrivälja tugevuse ja potensiaali vahel, valem. Valem: 10.Kondensaatori ehitus 1. Kahest juhist mis on teineteisest isoleeritud 2. juhtide vahel on dielektriku kiht, mille tõttu tekib tugev homogeeneelektriväli 11.Millest ja kuidas sõltub kondensaatori mahtuvus ja valem 1. Kohakuti olevate plaatide pindalast võrdeliselt 2. Dielektriku kihi paksusest pöörvõrdeliselt 3. Dielektrilisest läbitavusest plaatide vahel võrdeliselt 12.kolme kondensaatori liigid ja kasutamine, ehitus. 1. Paberkondensaator: raadiotes · katteks on 2 fooliumilehte · dielektrikuks on paber mis on immutatud parafiinis · mitte suuremahtuvusega 2. Elektrolüütkondensaator: · üheks katteks fooliumileht, teiseks paberileht mis on juhiks muutetud
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal
Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga
vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada. Selleks, et vuugitäide paremini kivistuks, võib hiljem vuuki korduvalt niisutada. Vuugi täielik veekindlus mitte varem kui 2 nädala pärast. Hilisemad võimalikud segujäägid puhastada. Põrandate vuukimine Sõltuvalt vuukide laiusest ja plaatide tüübist võib põrandaplaate vuukida kahte moodi. Traditsiooniline meetod Ühesuguste vuugivahedega (ca 2-25 mm) põrand kaetakse vuugitäitemassiga. Vuugitäitemass valatakse puhtale põrandakattele (seda tehakse etapiviisiliselt) ja hõõrutakse kummiservga pahtlilabidaga või vuukimislabidaga diagonaalselt vuukidesse
suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 % asetamisel Soojajuhtivus ~0,2 W/mK Külmakindlus 100 tsükli RL = 0,97 Helipidavus vastavalt normidele 30 dB Tempsi COLORE fassaadiplaat Tempsi COLORE ehitusplaadid on valmistatud Tempsi Base tsementlaastplaadist, mis on krunditud ja kaetud ilmastikukindla värvkattega. Plaatide suur värvivalik ja erinevad kinnitusmeetodid annavad arhitektidele ning ehitajatele laialdased võimalused luua omanäolisi fassaade. Ehitusplaat kuulub nn ,,kuivmeetodil" paigaldavate ehitusmaterjalide gruppi. Kasutuskohad · Tempsi COLORE ehitusplaadiga saab katta nii uute kui ka renoveeritavate hoonete fassaade ja arhitektuurseid elemente. · Plaate võib kasutada ka sisetöödel seinaviimistlusmaterjalina. Nad on vastupidavad vaid mehaanilistele teguritele.
Liilia- Rebekka Veerik 9a 2012 Asukoht Tehnika tee 3 Tõrvandi, Tartumaa Ajalugu 2001. aastal asustatud 2004. aastal soetati tootmisseadmed 2008. aastal sai valmis uus tootmishoone Digibox Töötab 20 inimest Müügiosakonnad Lätis, Soomes ning Rootsis Enamik toodangust läheb ekspordiks Euroopa riikidesse Ööpäevas 20000 plaati Teenused CD/DVD plaatide tööstuslik tootmine Trükiste valmistamine CD/DVD plaatide pakendamine Transport CD/DVD karpide müümine Töö protsess Lepitakse kokku hindades ning tarneaegades, vormistatakse tellimus Tehasesse toimetatakse masterplaat ning vajalikud trükifailid Master ning trükifailid läbivad meiepoolse tehnilise vastavuse kontrolli Valmistatakse stampe e matriits, mille järgi pressitakse cd või dvd plaadid ning
Sava2= a*h= 38*90= 3420 cm² Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg Kulu: 0,4-0,8kg/m² 4,3025m²*0,6kg/m²=2,6kg Niiskustõkke kulu:
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...
Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist laengut ja ka vastupidi: teise plaadi laeng indutseerib esimesele plaadile vastasnimelise laengu
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6
Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. • Standardplaat GN 13 • Eriti kõva plaat GEK 13 • Tuuletõkkeplaat GTS 9 • Remondiplaat GN 6
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13
ketaslõikurit. Plaati soovitatakse lõigata plaadi pindamata poolelt. Enne kruvidega kinnitamist tuleb plaati augud ette puurida. Puurimine peab toimuma plaadi kiviga pinnatud poolelt. Augu läbimõõt peab olema vähemalt 1,2 korda kruvi läbimõõtu. Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse. Plaadi taha peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Sokliplaadil ei ole tuulutusvahet vaja jätta, kuid maa sisse jääva plaadi alla on soovitav panna killustik. Plaatide vahele peab jätma paigaldamisel paisuvuugid soovitavalt vähemalt 5 mm. Plaatide liitekohad tihendatakse vuugilindi või vuugiliistu abil. Horisontaalvuugis on soovitav kasutada veenina. Liistude ja kruvide värvitoone on võimalik valida RR kataloogi alusel. Plaate saab paigaldada olenemata aastaajast.
Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1. Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5. Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid
või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest, ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra, kus C on mahtuvus, q on elektrilaeng ja U on pinge. Plaatkondensaatori mahtuvus Elektrimahtuvus sõltub üksnes geomeetrilistest parameetritest plaatide pindalast S ja plaatidevahelisest kaugusest d. Seejuures kooskõlastab võrdetegur E0 (elektriline konstant) SI-süsteemile vastavad ühikud. Mida suurem on plaatide pindala ja mida väiksem on plaatidevaheline kaugus, seda suurem on plaatkondensaatori elektrimahtuvus. Liigid Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid
n d Plaatide kontroll tõmbele: N = [ ] Tämme ANETO Lõige a-a: N =F ANETO = 2 (h k - 3 d k ) + b - 3 d = 5,718mm 60,29 10 3 = = 10,5 Mpa 0,005718 Keevisliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 140 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa = 6 mm 1 = 5 mm F = 200 kN · Arvutada kahe keevisõmbluse pikkused l; · Arvutada plaatide laiused b ja b1; Lubatud nihkepinge: [ '] = 0.6 [ ] Tämme = 84 MPa Keevisõmbluse pikkus: F 200 10 3 2l = = 680,27 mm 0.7 k [ '] 0.7 0,005 84 10 6 680,27 l = 340,14 340 mm 2 Silmas pidades õmbluse mittekvaliteetset kinnikeevitamist, valin b nii: F F = = < [ ] Tämme A b F 200 10 3 b< = = 238,1 mm [ ] Tämme 0,006 140 10 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Keermesliited õ.a 2007/2008 Ülesanne 2.1. Terasplaadid (S235J2G3) on ühendatud poltidega ning koormatud tõmbejõuga Ft. Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm
seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud teguritekoosmõju. 4. LADUSTAMINE
elektrilaenguid. Kondensaator Kondensaator koosneb kahest juhist,mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga.Plaatkondensaatori moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati.Kondensaatori laeng määratakse ühe tema plaadi laengu järgi, suujuures mõeldakse laengu absoluutväärtust. Kondensaatori elektrimahtuvus -on füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega.Elektrimahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest ja tema katete vahel oleva dielektriku dielektrilisest läbitavusest.Kui pinge on plaatide vahel liiga suur, võib tekkida dielektriku läbilöök -laeng läheb läbi dielektriku ja +laengu juurde,ja kondensaatori plaadid neutraliseeruvad ja ei ole enam laengute mahutaja. Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaator on tehtud materjali kokkuhoiu huvides õhukestest metallifooliumidest, mille
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline su...
võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab mahtuvus ja kondensaatori laeng on võrdeline 1 plaadi laengu absoluutväärtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel. kon. Mahtuvus sõltub ta (ehitusest) mõõtmetest: 1. kohakuti olevate plaatide pindalast- mida suurem pindala seda suurem mahtuvus 2. plaatide vaheline kaugus pöördvõrdeliselt mida väiksem kaugus seda suurem mahtuvus 3. dielektriku dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. 2 keha omavaheline mahtuvus näitab kui suur on pinge 1 volt kon omadused a)alalisvool ei läbi aga vahelduv läbib b)salvestab laenguid ja võib neid ka ära anda c)pinke tekitamine d)ühtsustab voolu e) võib end tühjendada väga kiirelt aga laeb kaua
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline su...
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse...
Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget
kondensaatoriks. C=E0ES / d : E0=8,85*10(-12) S=pindala plaatidel; E=Dielektriline läbitavus d=plaatide vaheline kaugus (m) Kasutatakse: 1)vooluühtlustamiseks 2)elektroonikas Liigid: 1)paberkondensaatorid 2)elektrolüütkondensaaotird 3)pöördkondensaatorid Kondensaatori energia Laetud kondensaator suudab teha tööd tänu sellele, et tööd on tehtud tema laadimisel Mida suurem on kondensaatori plaatidele juba kogunenud laeng seda suurem on pinge plaatide vahel ja seda rohkem tuleb kondensaatori täiendaval laadimisel tööd teha Ee=CU(2)/2; Ee=elektrivälja energia (;)C=mahtuvus (F); U=pinge (V) 1
Võrumaa Kutsehariduskeskus Hüdroisolatsiooni ja plaatimistööd välistingimustes Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................3 Plaatimistööd ja hüdroisolatsioon.........................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaea...
liigitatakse: 1) katete kuju järgi. Plaatkonde, kerakond. 2) dielektriku liigi järgi. Paber, õhk konde. 3)mahtuvuse muudetavuse järgi. Pöördkond. / Esimene konden leiutati 1745 a Leidenis nn leideni purk--joonis.Elektrolüütkond. on suure mahtuvusega. Metall I I I paber. Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehade vahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Plaatkondensaatroi mahtuvuse leidmine. Väljatugevuse avaldisest seega Pinge U plaatide vahel d plaatide vaheline kaugus. ---Mahtuvus C= Laetud konde. on energia, mis tühjenemisel vabaneb. Konden energia valem: Konden ühendamine a)jadamisi b)rööbiti Ohmi seadus. Takistus . Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge- voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevatele pingeväärtustele vastavad voolutugevevused. Ohm uuris katseliselt pinge ja voolu vahelist seost metalljuhtide korral
12. Mõõdulint- mõõtmiseks 13. Miksriga trell sega segamiseks 14. Hõõruti vuugisegu vuukidesse kandmiseks 15. kummiservaga pahtlilabidas- vuugisegu kandmiseks vuukidesse 16. silikonipüstol silikoni kandmiseks nurgadesse ja toru ümberviikudesse 17. Kivipuur augu tegemiseks plaati 18. Plaadihaamer plaadi paigutamiseks 19. Loodlaud mõõtmiseks et plaatidel oleks vastav kalle ja et oleksid ühtlaselt 20. Mõõdulint plaatide mõõtmiseks ja pinna pindala arvuatmiseks 21. Nurgik nurga mõõtmiseks 22. Pintsel põrandale kandmiseks. 23. Ämber segu ja hooldus vahendi tegemiseks 24. Niiskelapp Põranda niisutamiseks või vuukide pesemiseks 25. Hari põranda viikidesse ajamisks ja kandmiseks. b) Plaatimiseks materjalid: 1. Plaadid - Kilnkerplaadid 2. Plaadiliim Kiilto Master Fix kahhelplaadiliim. Niiskuskindel liim kahhel- ja keraamiliste plaatide kinnitamiseks. 3
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Kipsplaat......................................................................................................... 3 Plaaditüübid ja struktuur..............................................................................4 Plaatide valmistamine..................................................................................4 Puhas ja kahjutu........................................................................................... 5 Plaatide vastupidavus.................................................................................. 5 Tulepüsivus................................................................................................... 5 OSB..................................................
(kiilankrutega raudbetoonile, kruvidega puidule vms). Asetada riputi riputustraadi külge. Kinnitada kandeprofiil (profiil CD 60/27) riputi külge ning fikseerida lukustusklemm. Profiilide kõrguse joondamine tehakse riputite kõrguse muutmisega riputustraatil. Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil. Enne plaatide paigaldust kontrollida, et aluskonstruktsioon oleks tasapinnaline. Knaufi 12,5 mm kipsplaadid kruvida kipsikruvidega (25 mm) hoideprofiilide külge, kusjuures plaadid võib paigaldada hoidelattidele risti. Alati tuleb vältida plaatide asetamist nii, et tekivad ristuvad vuugid. Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge
võimaldab ehitada kiirelt ning otstarbekalt. Ta on tormi- ja ilmastikukindel ning efektiivselt ventileeriva õhuvahega. Marmoroc kivid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist, täiteainest ja värvipigmendist. Väliskülg kaetakse veekindla kaitsekihiga. Plaate valmistatakse pikkusega pikkusega 600mm, kõrgusega 100mm ja paksusega 25mm. Marmoroci eeliseks on tema suhteliselt lihtne ja kiire paigaldus. Plaatide paigaldamiseks kinnitatakse alusseina külge tsingitud terasest spetsiaalne paigalduskarkass, mis ühtlasi tekitab plaatide ja alusseina vahele õhuvahe. Seejärel laotakse marmoroc plaadid paigalduskarkassi külge täiendavaid kinnitusvahendeid kasutamata. Seetõttu on kahjustunud plaate väga lihtne välja vahetada. Samuti on marmoroc võrreldes teiste kivifassaadidega väga kerge, olles seejuures väga
siseseinad 140 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-2 šahtid ja liftišaht SS-2 siseseinad 140 mm seest tühi siseseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-3 siseseinad 190 mm täisbetoneeritud ja armeeritud siseseinad 240 mm (tühi) SS-4 ol.olevate avade kinniladumine(90mm+120mm+90mm) kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100 keldri lagi (soojustus 100mm + tsingitud võrk) Ecophon Super G liimitud lakke leiliruumi lagi leiliruumi seinad columbia plokkidest seinte värvimine (pahtelduseta) r/betoon seinte viimistlemine (maht väike -sisaldub col
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta p...
Põhjustab erimärgiliselt laetud ioonirühmade ehk alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel. Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine. Mahtuvus-näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondesaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus. Kondensaator- kehade süsteem,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.Lihtsaim koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Kondensaatori mahtuvus- on 1 F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Seega 1F= 1C : 1V ( 1 farad) Kondensaatorite kasutamise näited (3)- 1) mikrofon-milles sisaldub kondensaator.Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis
jääb kõigil juhtudel polaarse dielektriku vahemikku; ka pinnaeritakistus on samalaadne võrreldes eelnevalt välja toodud vahemikega välja arvatud viimasena katsetatud plaadi (nr. 13) korral, mil tulemus oli kahe suurusjärgu võrra kõrgem. Plaatide tulemusi omavahel võrreldes ilmneb samuti tõsiasi, et plaat nr. 13 on teistega võrreldes suurema pinna- ja mahueritakistusega. Mahueritakistus ületab teiste plaatide tulemusi 4 suurusjärgu ja pinnaeritakistus 3-4 suurusjärgu võrra. Ilmselt on tegemist neutraalse materjaliga. Kasutatud kirjandus: ,,Materjalitehnika"; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere)
Laineplaatide valmistamise skeem [6]. 9 3.1. PLASTOLUX- tooteseeria KLASSIK Läbipaistvad laineplaadid Plastolux on mõeldud kasutamiseks koos kaheksalaineliste plaatidega. Klaaskiuga tugevdatud plastplaatidel on väga hea paksuse ja tugevuse suhe. Läbipaistvad plaadid kinnitatakse sarnaselt teistele laineplaatidele. Seepärast on nende plaatide kasutamine katuse katmiseks lihtne ja efektiivne. [6] Tehnilised andmed [6]: Kasutustemperatuur: -40...+140 °C; Valguse läbilaskvus: 80% ; Keemiline vastupidavus: Tööstuslik õhk, nõrgad happed, nõrgad leelised, pesuvahendid, alkohol ; Tihedus:1,4 g/cm3 (ASTM D-792) ; Pikisuunaline soojuspaisumine: 2,7x106 cm/cm °C (ASTM D-696) ; Veeimavus: 0,18 +0,25% mg/cm2 (ASTM D-570) ; Jäikus: E 91 (ASTM D-695) ;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
