abil.Seda väljendatakse absoluutse heleduse protsentides. Mõlemal kõrge väärtus tähendab kõrget valgesust. Läbipaistvus varjata musta värvi. Läbipaistvus näitab paberilehe võimet visuaalselt varjata musta trükki selle all oleval paberil. Mõõdetakse üksiklehe (mustal taustal) peegeldusvõime ja paksu paberivirna peegeldusvõime suhtena efektiivsel lainepikkusel 557 nm (roheline). Madal väärtus tähendab, et paber on läbipaistev. Pinnasiledus Näitab õhu kadu (ml/min) mõõtepea terasserva ja paberi vahel, kui mõõterõhk on 0,1 MPa ja õhurõhk 1,47 kPa (vähemalt 10 mõõtmist). Kõrge väärtus iseloomustab karedat pinda, madal siledat.Meetodit kasutatakse katmata paberite puhul. Pinnasiledus -Parker Print Surf'i järgi (PPS) Näitab õhu kadu mõõteplaadi terasserva ja paberipinna vahel. Tulemus antakse m-des. Kõrge väärtus iseloomustab karedat pinda, madal siledat. Meetodit kasutatakse kaetud paberite puhul. Pinna pH
tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda oluliselt suurematel lõikekiirustel. 6. Avade sisetreimine avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka "lendteraks". Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava läbimõõtu. Avade jaoks, mis on 6 läbimõõtu sügavad kasutatakse spetsiaalseid vinratsioonisummutusega tööriistu. Täpsusklass puhastöötlusel on enamasti IT9 (mõnel juhul ka IT6). Puhastöötlusel on saavutatav pinnasiledus Ra< 1 m. Arvutusülesanne Töödeldakse aste mõõtudega A= 8mm B = 40mm
Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik.
Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980N (1...100kgf). Nelinurksel jäljendil mõõdetakse kahes sihis diagonaal ning arvutustes kasutatakse nende aritmeetilist keskmist 5.Missuguseid materjale ja missuguseid kõvadusi saab mõõta Vickersi meetodil? 6.Kas mõõdetava koha pinnasiledus omab erinevate meetodite puhul tähtsust? Omab ikka, kui liiga krobeline pind, siis ei ole mikroskoobi all jäetud jälge näha.
Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed -3- oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreerimiseks. Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse teraseid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmbamine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõikemõõtmetega torude
paberist väljatrükid või PDF-id ja JPEG failid . 8. RIP-i failide kontrolli seaded 3. Mida on vaja teada poognamontaaziks: a) trükimasina tehnilistest parameetritest . 1)Plaadi mõõt 2)Paberi suurus 3)Toote formaat 4)Montaaziskeem kujutiste paigutused plaadil, sõltuvalt järeltöötluse vajadustest 5)Montaazile vajalikud märgid 6)Minimaalne ja maksimaalne paberi suurus. b) paberi ja toote parameetritest? Paberite tehnilised näitajad: 1. Valgesus 2. Pinnasiledus ja pinnakaredus 3. Läbipaistmatus 4. Paberi grammkaal e. Pinnakaal 5. Paksus 6. Erikaal e. Mahulisus Ajalehepaber 95-115 LPI = 190-230 DPI Ajakirjapaber 130 LPI = 260 DPI Katmata poognaofsetpaber 135-150 LPI = 270-300 DPI Kaetud poognaofsetpaber 150-175 LPI = 300-350 DPI Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) 200 LPI = 400 DPI 4. Poognamontaazi programmi ülesehitus, milliseid peamisi parameetreid seadistatakse programmis?
1. Valgesus - valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Valgesust mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO - valgesus ja CIE valgesus. ISO valgesuse puhul valgustatakse paberit mingi kindla lainepikkusega valgusega. Valgesuse mõõtmisel CIE järgi valgustatakse paberit aga mitme erineva lainepikkusega valgusega ning arvesse võetakse ka teisi optilisi näitajaid. 2. Pinnasiledus ja pinnakaredus - pinnasiledus on mõõt, mis näitab, kui ebaühtlane on paberi pind. Seda mõõdetakse Bendtsen'ites (ml/min) või PPS (m). Mõlemal juhul mõõdetakse õhu kadu paberi ja mõõtepea vahel. PPS-i järgi kasutatakse tabelit, mille järgi saab ml/min teisendada m-ks. Mida suurem on mõõtetulemuse väärtus, seda karedam on pind. 3. Läbipaistmatus - läbipaistmatus on protsentuaalne mõõt, mis näitab kui palju
treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks. Enamikel juhtudel on lihvimine lõplikukuks viimistlusoperatsiooniks, millega saavutatakse suur täpsus ja pinnasiledus, kuid lihvimist kasutatakse ka koorimistöödel (näiteks malmvalandite puhastamiseks. Puitpõranda lihvimine Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga. Lihvimine täidab mitut otstarvet. Sellega eemaldatakse vana viimistluskiht. Lihvimisega saab kohati kulunud põranda uuesti ühetasaseks. Uue põranda korral on eesmärgiks põranda sirgendamine ja võimaliku mustuse eemaldamine enne pinnatöötlust. Lihvmasinad ja abivahendid
Hammasliite optimaalne pöördemoment antud terase korral on M=1881 Nm 7. Hammasliite eelised ja puudused Eelised Puudused Võimaldab kanda üle suurt pöördemomenti Valmistatakse eritööpinkidel Võlli ja rummi parem tsentreeritus Hammaste pinnad tuleb karastada Suured teljesihilised liikumised Kõrge täpsus ja pinnasiledus Antud töö juures oleks mõttekam kasutada liistliidet, kuna seda on kergem valmistada ning selle tootmine on odavam kui hammasliite tootmine. 8. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Sel juhul valitakse nende seast väikeim voolepiir ja kõik arvutused viiakse läbi sellega. ________________________________________________________________________________________
Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel . Nürinemine toob endaga kaasa tera lõikevõime vähenemise – tera ei lõika enam puidu rakuseinu läbi vaid deformeerib neid Suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet Tera kulumiskindlust suurendavad Teramaterjali kõvadus Tera pinnasiledus . Lõikeinstrumendi nürnemist töötlemise käigus võib jagada kolme etappi : I – etapp – värkelt teritatud tera sisstöötamise aeg Tera kulumine on intensiivne Teral lõikeserval tekivad lõikejõudude toimel suured pinged, mis ületades tugevuspiiri tekitavad murdumise või jääva deformatsiooni Kulumise intensiivsus sõltub teritusnurgast ja teramaterjali tugevusest Nürinemine ei sõltu töödeldavast materjalist .
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad
..0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine,
paigaldamine, laastu eemaldamine) 31. Lõikereziimide elemendid a. Lõikekiirus i. Väljendab lõikeriista ja töödeldava pinna omavahelist liikumist b. Ettenihe i. Lõikeriista ettenihkeliikumise suunalise liikumise kiirus c. Lõikesügavus i. Mahalõigatava materjalikihi paksus. 32. Materjali eemaldamise määr a. Iseloomustab ühes ajaühikus eemaldatavat materjali kogust “ruumala” 33. Tipuraadius vs Pinnasiledus a. Tera tipuraadius mõjutab oluliselt pinna karedust. Mida suurem on tera tipuraadius, seda madalamad kujunevad töödeldud pinnale jäävad töötlemisjäljed sama ettenihke korral. b. Valmistatakse 0,2....2,4 mm. c. Oluline valik lähtudes pinnasiledusest. d. Suure tipuraadiusega terad sobivad töötlemiseks suure ettenihkega. e. Suurem oht vibratsioonile.
Saadakse valumenetlusel sulametalli vahustamisel ja suunatud kristalliseerimisel (erinevalt pulbermenetlusest). 15 Al valumeetodid- . liivsavi vorm valu ja kokill valu Kokill e. metallvorm lahtivõetamatu või lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist, vahel ka tööriistaterasest. Eelised: - vormi korduvkasutus (ühes kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja 250000 alumiiniumvalandit), - suur täpsus ja pinnasiledus, - valandi peeneteraline struktuur, - protsessi kerge automatiseeritavus. Puudused: - kokilli kõrge maksumus, - väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. Kasutatakse: piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 16. TIG või MIG keevitus, hõõrdkeevitus. (ei oska midag rohkem pakkuda) 17. Alumiiniumsulamite keevitamine. Al on hästi keevitatav
Select one: a. koonus b. pöördparaboloid c. hüperboloid d. silinder Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage survevalu iseärasused Select one: a. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg b. valandi hea toitmine sulametalliga c. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid d. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasutatakse keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina Select one: a. hüdrolüüsitud etüülisilikaadi lahust b. savi c. vesiklaasi d. termoreaktiivset vaiku Question 40 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on täppisvalu eelised? Select one: a
tõsta pressvormi täitmise kiirust c. legeerida valumetalle d. pikendada valandi jahtumise aega Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. saepuru b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. liiva Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage survevalu iseärasused Vali üks: a. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur b. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg c. valandi hea toitmine sulametalliga d. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Vali üks: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru
LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine . Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla :
- Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida - Kui müüritise remontimisel raiutakse selle kahjustatud osa välja ja asendatakse uute, kaasaegsete tellistega siis tõuseb parandatud koht konstantselt esile. - Vanu telliseid saab hankida mõnest lammututatavast hoonest - Vuugimördi saab kividelt maha raiuda. Mördijäägid esiküljelt on võimalik eemaldada liivapritsiga või käiaga lihvides - Kasutades ladumisel vanu kive vaheldumisi uutega, muutub müüritise vuukimise keerukamaks
1. ÜLESANDE SISU Kirjeldada detaili valmistustehnoloogia vastavalt joonisel tähisega MME214-K-V12 toodud nõuetele. Määrata vajalikud tööpingid, operatsioonid, siirded ja läbimid. Vastavalt valitud tehnoloogiale määrata instrumendi ja kinnitusrakistus. Määrata vajalikud instrumendid siirete teostamiseks treimise operatsioonil ning lõiketöötlusrežiimid. Vastavalt valitud lõikerežiimidele arvutada lõikevõimsus (R), pinnasiledus (F), masinaaeg ning instrumendi eluiga. Arvutada ettevõtte kulu partii valmistamiseks. Partii suurus 200 tükki. 4 2. LINTSAAG BOMAR STG275 Lintsae valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus. Lintsael tuleb välja lõigata 20 x 490 mm pikkust toorikut. Kuna materjali pikkuseks on 5970 mm ja vaja läheb kaks toormaterjali, siis saab need korraga asetada rullteedele
b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase, kuni 10000 malmi ja kuni 250000 alumiiniumsulamist valandit) f. Suur täpsus ja pinnasiledus g. Valandi peeneteraline struktuur h. Lihtne automatiseeritavus. Puuduseks on: i. Kokilli kõrge maksumus j. kõrge sulamis temepratuuriga valandite puhul suhtelistel lühike kasutusaeg. Metallvormi järeleandmatus põhjustab valandis suurejääkpingeid ja deformatsioone. k. Kokillvalu kasutatakse piiratud massiga (kuni paarsada kg) l. Madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al Mg, Cu-malmid)
Kvaliteedinõuded määravad terve rea toodet iseloomustavaid näitajaid Kvaliteedinõuded lepitakse kokku toote tellijaga / ostjaga Selgelt ja konkreetselt kokkulepitud Kvaliteedinõuded hoiavad ära hilisemad vaidlused ja võimalikud reklamatsioonid . Kvaliteedinõuded määravad kindlaks : Kasutatud materjalile esitatavad nõuded (lubatud defektid ja puidurikked) Töötlemise kvaliteedile esitatavad nõuded (töötlemise täpsus, pinnasiledus ) Viimistluse kvaliteedile esitatavad nõuded Toote pakkimisele esitatavad nõuded Tellimuse täitmise aeg . Kui tarbija (ostja) ei ole rahul toote kvaliteediga , on tal õigus põõrduda kaebusega toote müüja või valmistaja poole . Reklaamatsioon – on ostja-, või tellijapoolne pretensioon toote omaduste , see tähendab kvaliteedi kohta Reklamatsiooniga põõrdutakse, see tähendab kvaliteedi kohta
väljavahetamise teel; · lihtsustada masinate jt. mehhanosüsteemide ekspluatatsiooni ning remonti. 4.Mis on GPS ja mida sellega tagatakse? GPS Geometrical Product Spetcificatsions toote geomeetriline määrang ( sellega tegeleb ISO komitee T213 ). ISO International Organization for Standartization Tagatakse toote: - toimimisvõime, näiteks: masin töötab korralikult, kui on tagatud tööpinna sirgjoonelisus; - ohutus, näiteks: nõutud pinnasiledus väldib väntvõllis väsimuspragude tekkimise; - koostöövõime, näiteks: sobivalt valitud tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö; - vahtatavus, mis võimaldab osade asendamise remondi käigus; - majandusliku kasulikkuse. 5.Nimimõõde. -projekteerimisel määratav esmamõõde, mis määrab elemendi suuruse. Nimimõõde (nominal size, basic size) saadakse konstrueerimise käigus inseneriarvutustest (kinemaatika-, tugevus-, jäikus-, täpsus jt
Nelikant hööövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal Selline materjal sobib peaaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates taladest roovidest ja sõresikest kunio latide ja vooderdusteni Höölelpuidu kasutusalad Hööveldatud prussid ehitusele Voodrilauad sise- ja välisting Liistud ehitusele Toorikud mööblitööstusele Höövelpuitu valm nelikkanthöövel pingis Soovitud profiil Pinnasiledus Mõõtmete täpsus vi9suaalsel liigitamisel arvestatakse järgmisi puidurikkeid Oksad suurus asukoht iseloom Lõhed suurus asukoht Tihedus Aastarõngaste laius Kevad sügispuidu vahekord Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud
Seetõttu tõmma- vast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- takse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevus- jt. metallide sulamid) valtsitakse. omadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.)
kriibitud pinda. Kahjustuste suurus koobaltis sõltub viimase kogusest ja karbiiditerade suurusest s.o. koobaltikihtide paksusest karbiiditerade vahel. Sõltuvalt survest ja libisemiskiirusest eristatakse kahte hõõrdereziimi: kerge ja raske. Nende vahele jääb üleminekuala, mida mõned autorid nimetavad keskmiseks. Kerge reziimi korral toimub hõõrdumise esimeses staadiumis pinnakonaruste mehaaniline poleerimine. Protsessi käigus konaruste kõrgus väheneb ja pinnasiledus suureneb kuni pind omandab poleeritud pinnale iseloomuliku läike (joon.3.18a). Sile pind näitab, et konaruste harjad on plastiliselt deformeeritud libisemise käigus. Sellises staadiumis materjali eemaldumine praktiliselt puudub. Edasise hõõrdumise käigus tõenäoliselt väsimuse tulemusena mõningased karbiiditerad konaruste tipuosas, mis võtavad vastu koormust ja mida mööda toimub libisemine, purunevad või väiksemad kaarbiiditerad eralduvad tervikuna (joon.3
Lineaarmõõtmed Vahemaad Suuna Lainelisus Nurgad jne Asetsemise Viskumise Tab 1 GPS üldkontseptsioon GPS tagatakse: - toimimisvõime. Masin töötab korralikult kui on tagatud näiteks tööpinna sirgjoonelisus. - ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine
annaabi.ee 
