LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem.
..0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt dm =(dt+z=Ddet+det+z)+m=(90+0,87+0,92)H11(+0,22)= =91,79H H11(+0,22) 2)Väliskontuuri D1=160h14(-1) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel analüütiliselt määratuna Z = CxSxl = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus tegur c=0,035 sest täpsusklass on h14
b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks (see peaks ka õige olema) c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena?
a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a
a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a. Peast ja kinnitusosast b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Terikust ja rakisest Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam: a
on niigi ettenähtud lõiketöötlus. Seega märgistame selle ava joonisel ka kahe risti oleva peenjoonega ehk seda ava valamisega ei tehta. Viimaseks, teeme kalded detaili välja võtmiseks vormist. Liivvormi põhimõtteline konstruktsioon Kuna meil on juba valandi joonis, võime joonestada liivvormi konstruktsiooni. Selleks lisame valandi joonisele veel räbupüüdel, püstkanal valulehtriga ja tõusukanal. Tootmisprotsessi analüüs Valandiga ei saa saavutada väikest pinnakaredust, sellepärast ongi jäetud töötlusvaru lõiketöötlemiseks. Protsessi teostamiseks on vaja hallmalmi soojendada temperatuurini umbes 800- 900 kraadi. Kõrgekvalifikatsiooniga tööjõu ei vajata. Materjalidest on vaja mudelit, vormkasti, liivasegu, räbupüüdja, toitekanali ja õhukanali mudeleid ja kärni. Alternatiivsed tootmise viisid Alternatiivsetest viisidest sobiks näiteks survevalu, kuna see on sobiv väiksemate detailide tootmiseks ning sobib masstootmiseks
lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all?
paigalduses kinnitada detail kolmepakilisse padrunisse. Selleks et oleks võimalik kinnitada detail siseavale tuleb siseava 1. paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida, et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda. Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest. Ül 3 Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur
Koostan detaili pindade 1 ja 2 treimisoperatsiooni eskiisid. Pinna 1 töötlemise eskiis: Pinna 2 töötlemise eskiis: Ülesanne 6 1. Elektroerosioontöötlus pole otstarbekas kasutada, kuna on rohkem mõeldud hästi tugevate materjalide töötlemiseks/tükeldamiseks. Ka tootlikkus on madal ja kulutused samas suured. 2. Elektrokeemiline töötlus kasutamine pole otstarbekas, kuna antud detaili jaoks pole vaja selle meetodiga saadavat üliväikest pinnakaredust. 3. Ultrahelitöötlus kasutatakse pigem väga kõvade, aga haprate materjalide töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav pinnakaredus vastab lihvimise omale. 4. Kontsentreeritud energiavooga töötlus · Elektronkiirtöötlus pole mõttekas kasutada, kuna on mõeldud keerukate kontuuride lõikamiseks või siis väikeste avade tegemiseks. Antud töös olev detail on üpris lihtsate kontuuridega ja ka tsentraalava on üsna suur
t=V/vw , kus vw - materjali eemalduskiirus, mm3/min (vt Tabel), V - eemaldatav materjalimaht, mm3. Süvendi valmistamiseks on kasutatud grafiidist valmistatud elektrood. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 10 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilist freesimist kasutatakse kui on vaja Vali üks: a. vähendada detaili kaal b. valmistada detailil keerulised elemendid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel stantsimisel elektrolüüdina kasutatakse Vali üks: a. NaCl b. NaO3 c. CaCl3 d. Al2O3 Küsimus 12 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilise lihvimise pealiikumiseks on Vali üks: a. katoodi pöörlemine b. anoodi pöörlemine c. katoodi ettenihe liikumine d
b. NaO3 c. CaCl3 d. Al2O3 Küsimus 12 Elektrokeemilist lihvimist kasutatakse kui on vaja Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. eemaldada oksiidikiht detaili pinnalt Märgista küsimus b. valmistada detaili pinnal keerulise kujuga süvendeid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 13 Leida laserlõikamisega tehtud lõige ristseisu tolerants u (vt joonis) kui lõigatud materjali paksus on Õige 5,7 mm. Hinne 7 / 7 Märgista küsimus Lõikepinna kvaliteet 1 klassi järgi on leitav valemiga: u=0,05+0,03∙s,
Süvendi valmistamiseks on kasutatud grafiidist valmistatud elektrood. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: 276,6 Küsimus 10 Elektrokeemilist freesimist kasutatakse kui on vaja Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. vähendada detaili kaal Märgista küsimus b. valmistada detailil keerulised elemendid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Elektrokeemilisel stantsimisel termomõju töödeldavale detailile Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei tekki Märgista küsimus b. tekib hõõrdumine tööriista ja detaili vahel c. tekib termomõju elektrolüüti poolt d
(töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik.kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi)
f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis - võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes. - näitab pinnakaredust (freesimine). - näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga. - näitab hambumistrapetsi kõrgust. - kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel). - baaspinna tähis. 4 Koostejoonise fragment Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed. Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0
0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm Kus z-kahepoolse pilu suurus (mm); s- materjali paksus (mm); σ 1 - materjali lõiketakistus (kgf/mm2); c- mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust. Valin c=0,035 kuna tolerantsi järk on IT14 Sisemise ava matriitsi mõõt. + 0,110 d m = (d det + σ det + z )+σ m = (12+0,430+0,80)+H 11 = 13,230 H 11 ( 0 ) mm kus dm – matriitsi ava läbimõõt (mm), ddet - stantsitava ava läbimõõt (mm); δ det - stantsitava ava
Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = 2 mm. D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist. Laastu paksust a mõõdetakse suunas, mis on risti puuri lõikeservaga. Lõike laiust b mõõdetakse
Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid.
Viitenoole laudi koosneb kahest paralleeljoonest, millistest üks on pidev ja teine kriipsjoon. Laudi kriipsjoont võidakse kanda pidevjoonest üles- või allapoole, kusjuures põhimärk paigutatakse pideva joone poole, kui õmblus on liite sellel poolel, kuhu osutab viitenool. Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. Sümmeetrilistel õmblustel kriipsjoont laudi juures ei kasutata. Pinnakaredust väljendatakse profiili keskmise hälbega Ra (im), mille puhul vaadeldakse kõiki konarusi lähte I (mm) pikkusel lõigul. Kui tõmmata konaruste läbilõikele keskjoon (joon m) ning profiili üksikuist punktidest joonestada selle keskjoone ristsirged, siis kauguste y1, y2, ... yn absoluutväärtuste summa (mikromeetrites) jagamisel kauguste arvuga n saame profiili hälvete aritmeetilise keskmise keskjoone suhtes. Suurima ja vähima piirrnõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks
Lisaks on tal ka pööratav töölaud. Tüüpilised freespinkide põhioperatsioonid on järgmised : tasapinna freesimine silinderfreesiga, otsfreesiga, külgfreesimine , soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine. 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. Puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid, et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise ja sirgjoonelise liikumise koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab puurpink tööristale. Lõikeprotsessi tingimused on puurimisel keerukamad kui treimisel. Lõikeprotsessis on laastu eemaldamine ja jahutusvedeliku juurdevool puuri lõikeservadele raskendatud. Laastu ärajuhtimisel hõõrdub see mööda puuri soont ja puuri ava pinda. Sellega kaasneb tunduv laastu deformatsioon ja soojuse tekkimine.
Terase freesimisel valitakse kõvasulamist T15K6 plaatidega otsfrees. Ettenihe hambale sz valitakse piirides 0,1...0,3 mm hambale ja lõikekiirus v = 250 m/min. Hallmalmist tooriku koorivfreesimiseks on vaja võtta kõvasulamist BK8 või BK6 plaatidega frees. Ettenihe hambale on suurem kui terase töötlemisel s = 0,2...0,6 mm hambale, lõikekiirus aga tunduvalt väiksem v = 50...130 m / min. Et terase ja malmi siluvfreesimisel kõvasulamplaatidega freesiga saada väiksemat pinnakaredust, tuleb vähendada ettenihet hambale, aga lõikekiirust olenevalt töödeldavast materjalist, kõvasulami margist ja teistest töötlemistingimustest vastavalt suurendada. Tasapindade freesimine freeside komplektiga. Freeside komplektiks nimetatakse freestornile asetatud ja kinnitatud freese. Freeside komplekte kasutatakse suurseeria - ja masstootmises suure freesimismahuga detailide töötlemisel. Komplektid koostatakse standardfreesidest, erifreesidest või nende kombinatsioonidest.
1) töötada optimaalse lõikekiirusega. Terakasvaja moodustub kõige inten- siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t. väikest pinnakaredust andva lõikeriistaga, tuleb töötada väikesel lõikekiirusel. Kermisplaatidega terade ja avardite korral peab lõikekiirus olema suur; 2) esipinda plankida või poleerida. Sel puhul hõõrdumine laastu ja tera vahel väheneb järsult, samuti väheneb laastu pinnakihi pidurdumine ning terakasvajat praktiliselt ei teki; 3) kasutada määret. Kui tera pinda hästi määrida, siis tekib terakasvajat vähem. Vibratsioon. Lõikeprotsessis tekib lõikeriista, tooriku ja tööpingi vibrat-
Suuri avasid töödeldakse liitlõikeriistaga - puuravardiga. Faase ja koonussüvendeid töödeldakse süvistiga, mille lõiketerade arv on suurem kui avarditel. See võimaldab saada töötlemisel pinnakareduse Ra = 1,25...0,63 um. Standardsüvistite töökoonuste nurgad on 45", 60" , 75" , 120". Ava treimine. Puuritud avad ja avad valandites või sepistes treitakse sageli üle, et saada suuremat läbimõõtu ja töötlustäpsust ning väiksemat pinnakaredust. Treimisega saadakse ava läbimõõdu töötlustäpsuseks kuni 0,02 mm ja pinnakareduseks Ra = 1,5...1,25 um. Ka võimaldab treimine ava paremine tsentreerida. Treimine on universaalsem avade töötlemise viis, mis ei vaja erilisi tööriistu. Sisetreiterad on kas läbi või umbavade treimise terad. Sisetreitera kinnitatakse terahoidikusse paralleelselt tooriku teljega. Et tera tagapind ei lõikuks töödeldavasse pinda, peab tema taganurk olema suurem kui välistreiteral.
15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele Pinnakaredus Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi (sele 74), rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest. Pinnakareduse all mõistetakse töötlemisel detaili pinnale tekkivaid konarusi, mis moodustavad selle pinna reljeefi. Sele 74. Pinnakareduse Ra määramine ja pinnakaredus Rz Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [µm], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra – profiili hälvete aritmeetiline keskmine. Pinna otstarbele vastava orienteeruva pinnakareduse Ra [µm] mõned näited. Detaili element Ra [µm], Valatud detaili pinnad 50
Kareduse poolt põhjustatud kõikumine muudetakse elektriliseks, magneetiliseks või valgussignaaliks, mida siis mõõdetakse mõõteriista abil. Mõõtmisel võib vajadusel välja filtreerida ebasoovitavad elemendid (sagedused). Pinnakareduse kahedimensionaalsel mõõtmisel on puuduseks, et ei võeta arvesse pinna ulatuse muutusi ning parameetrid iseloomuatavad sama arvulise väärtusega erinevaid pindasid. Seetõttu uuritakse võimalust määratleda pinnakaredust kolmedimensionaalsena. Optimaalne mõõtme- ja kujutäpsus ning pinnakaredus on omavahel sõltuvuses suurema täpsustasemega detail nõuab väiksemat pinnakaredust. Otsene karedusparameetrite arvutamine talitustingimustest lähtudes on raskendatud kuid esineb palju soovitusi pinnakareduse valiku kohta. Iga töötlemisviisi iseloomustab otstarbekas pinnakaredus. Näiteks liivvormvalu annab mustmetallist detailile Ra pinnakareduse 50...160 ning värvilisest metallist detailile 25...50.
ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri 1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm. 2 D -d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = mm. 2
H2min x H5min lähtepikkus l Sele 12.9. Pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve Ra ja suurim kõrgus Rz. Lähtepikkus l on reaalprofiili keskjoone lõigu kindlaksmääratud pikkus, mille ulatuses pinnakaredust iseloomustavaid konaraid mõõdetakse. Pinnakaredust iseloomustatakse järgmiste tunnussuurustega. Profiili hälvete aritmeetiline keskmine Ra on profiili punktide y1, y2, ..., yn keskjoonest mõõdetud kauguste keskväärtus lähte ulatuses 1l 1 n Ra y x dx , ehk ligikaudu Ra y i , l0 n i 1 kus l on lähtepikkus, n – mõõdetud punktide arv.
umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koos- toime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Sele 2.38. Freesimise põhioperatsioonid ja freeside
annaabi.ee 
