Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pingeresonants & Vooluresonants". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ruutjuur, pingeresonants, vooluresonants, kondensaator, tauri, narusberg, näivtakistus, vooluresonantsi, tingimusekstramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. 6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks.
I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu
Alalisvoolu kasutatakse transpordis (alalisvoolumootorid), galvaanikas, keevitamisel, elektroonikas, elektrilisel modelleerimisel jm. Alalisvooluallikad: galvaanielemendid, alalisvoolugeneraatorid, akud, kütuseelemendid, aatomipatareid, kütuseelemendid, alaldid. 8. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Vahelduvvoolumootorid (mis on kusjuures odavamad kui alalisvoolumootorid) Pool, kondensaator Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult kolmefaasilise vahelduvvooluga? Kolmefaasiline generaator 9. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalis- kui vahelduvvooluga? 1 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte? Ei sõltu
kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 15.Mahtuvusega vooluring. On vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega:
ja kahjustada ka muid seadmeid, kuid seda kasutatakse ka pinge genereerimiseks, raadiosignaalide tekitamiseks ja eraldamiseks üksteistest. xl=xc Haruvoolud Il ja Ic võivad koguvoolust I mitu korda suuremaks muutuda. Tagajärg pool võib läbi põleda. Tuletame resonant sageduse valemi xl=xc, 2pii fL=1/2pii fC | *2pii fC, 2pii fL/* 2pii fC=1, 4piiruut fruut LC=1, fruut=1/4piiruut LC |ruutjuur, fres= 1/2pii ruutjuur(LC) Kuna võnkeperiood T=1/f, siis LC ahela omavnkeperiood T=2pii ruutjuur (LC) Thomsoni valem. Võnkering Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub
2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoonte tihedusega iseloomustatakse magnetväljatugevust. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja määratakse kruvireegliga. 3.Pooli ja kondensaatori jada ühendus; Pingeresonants Pooli pingekomponente Ua ja Ul otseselt mõõta ei saa, sest r ja xL on tegelikult ühtelangevad suurused. Pooli klemmidele A ja B ühendatud voltmeeter näitaks pooli pinget Up, Üldreeglina võib öelda et on negatiivne, kui vool on kogupingest faasilt ees. Pingeresonants- kui vahelduvvoolu jadaahelas Xl=Xc, siis Ul=Uc, pingekolmnurk taandub sirglõiguks ja kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised
energiakaod. xl=wL=2piifL 3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4) Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z 6. Trafo ehitus ja kasutus. 7. Võnkering ja selle töö põhimõte Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni
nr. V A W V V V V V 1. 15 1.2 18 12 12 87 117 114 27 28 121 1708 169 0.97 13 0 8 7 4 4 8 4 2. 15 1.0 12 10 10 19 141 111 88 52 86 2256 225 0.78 31 0 6 5 1 1 2 6 6 Tabel 3. Pingeresonants Katse C Mõõdetud Arvutatud nr. F U I P UL Uc z cos V A W V V 1. 20 30 0.48 4 46 76 62.5 0.278 74 2. 25 30 0.42 15 87 112 71.4 1.19 - 3. 30 30 1
induktiivse vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväär- tusega, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivvõim- suseks ehk induktiivvõimsuseks, tähistatakse QL: 1 QL = U m I m = U I = I 2 x L . 2 Reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr, lühend var on tuletatud sõnadest volt-amper-reaktiivne. 84 85 6.10 Mahtuvusega vooluring Eespool, jaotises 5.5 on vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduv- pinge u =U m sin t tekib tema plaatidel laeng q = C u = C U m sin t mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega: dq du i= =C . dt dt Siinuspinge suurim kiirusemuutus on nullväärtuse läbimise hetkel, siis on vool maksimaalne. Kui aga
......................................................................26 Vahelduvvooluahela uurimine (ahel mahtuvus- ja aktiivtakistusega).........................26 18. Laboritöö nr.17.................................................................................28 Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine..........28 19. Laboritöö nr.18*................................................................................30 Ahela tööreziimi uurimine vooluresonantsi korral..............................................30 20. Laboritöö nr.19.................................................................................31 Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31 21. Laboritöö nr.20*................................................................................32 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32 22. Laboritöö nr.21*
ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see magnetväli vastassuunalise voolu. 3)vastasuunaline vool laeb kondensaatori millest saab jälle muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2
26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks
Mida nimetatakse kondensaatoriks? 2. Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e. plaatideks? 3. Mis moodustavad kondensaatori? Tuua näiteid. 4. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda väiksem või suurem on mahtuvus? (kirjutada õige vastus). 5. Joonistada lihtsaim lamekondensaator. 6. Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks? 7. Millised andmed märgitakse kondensaatorile? Miks ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust? 8. Joonistada mitmeplaadiline kondensaator. 39.Ülikondensaator. 1. Millisei kondensaatoreid nimetatakse ülikondensaatoriteks? 2. Milleks ülikondensaatorid ilmselt varsti kujunevad ja mida nad võimaldavad? 3. Mis piirab esialgu ülikondensaatorite kasutamist? 4. Kuidas muutub temperatuuri tõusuga ülikondensaatori tööiga? 40.Kondensaatorite ühendamine. Kondensaatorite jadaühendus. 1. Teha jadaühenduse skeem. Millega võrdub jadaühenduse korral pinge ahela klemmidel? Kirjutada valem. 2
4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6
Kondekast ja takistist koosnev madalpääsfilter. Skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjoone graafik. Kondekst ja takistist koosnev kõrgpääsfilter, skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjooned. Sagedustunnusjoone esitus logaritmilises skaalas, detsibell. Selline filter kannab üle madalad sagedused ja kõrvaldab kõrged sagedused. Kõrgetel sagedustel lühistatakse kondensaator. Kondensaatori takistus on seda suurem, mida madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida. 1 j X(täpp)C = =- jC C (täpp) tähistab tuletist aja järgi. Ohmi seadus: v(täpp)s = vK + vC , kus vK = I*R ja vC = -j/C
Mahtuvusega vooluring. Takistuskolmnurk Tegelikul ehk reaalsel poolil on nii aktiiv- kui ka induktiivtakistus. Need takistused langevad tegelikult ühte, kuid tinglikult võib neid kijutleda jadamisi ühendatutuna. Jadamisi ühendamisel on vool ühine, pinge jaguneb aktiivkomponendiks, mis on vooluga faasis ja induktiivkomponendiks, mis on voolust 900 faasist ees. Mahtuvusega vooluring Takistuskomlnurk 19. Ahelate arvutus tarvitite jadaühenduse puhul 20. Vahelduvvoolu RLC-rööpahel. Pingeresonants Pingeresonants on olukord, kus vahelduvvoolu jadaahelas XL=XC, siis UL=UC ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks ning kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised pinged UL ja UC kompentseeruvad vastastiku ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom. 21. Ahelate arvutus tarvitite rööpühenduse puhul. Juhtivused vahelduvvooluahelas 22. Vahelduvvooli RLC-rööpahel. Vooluresonants
∆i ∆i ∆t ; eL=-L ∆t . Endainduktsiooni elektromotoorjõud jääb voolust maha 90 kraadi ehk π/2 võrra. Vool jääb pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks ja tähistatakse XL. XL=2πfL (Ω). c)Mahtuvustakistus Mahtuvustakistust tähistatakse xC. xc=1/ωC=1/2πfC (Ω). Vool on pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra ees. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Ühine vool nagu ikka jadaühenduse korral. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis. Induktiivpingevektor on 90 kraadi võrra vooluvektorist eespool, mahtuvuspinge 90 kraadi võrra tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6
W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal
Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E)
L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori
peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2
raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U. Oma olemuselt on tegemist plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We. Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on
.. Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47
Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka minimaalväärtuseni pingest hiljem, sest just voolu muutus põhjustab pooli takistava toime. Mahtuvustakistus Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima. Laetud osakeste kogunemisel ühele plaadile tugevneb selle plaadi poolt tekitatav elektriväli teise plaadi asukohas. Välja mõjul hakkavad laengukandjat liikuma ka teisel pool mittejuhtivat kihti. See saab võimalikuks tänu plaadi laengu pidevale muutumisele, mis aga toimub vaid vahelduvvoolu korral. Seega avaldab kondensaator laadivale voolule takistust.
Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel kompenseerub nulljuhtmega. Pinge muutub hüppeliselt, kuna koormates kondensaatoriga ahelat, muutub näivtakistus väiksemaks (XL-XC!). Arvutatud kujutegurid on siinuse omaga ligilähedased juhul, kui tegemist on neljajuhtmelise toitega. Kuna trafo südamiku teras on küllastunud, siis selles tekkiv siinusmagnetvoog tekitab voolukõveras kolmandaid harmoonilised(tähtühenduse puhul), kui null juhe puudub, siis need ilmuvad faasipingetesse ja moonutavad kõveraid, see pärast on kolmejuhtmelise toite puhul nii suur erinevus kujuteguritel. Nulljuhtme olemasolul need harmoonilised sulguvad nulljuhtme kaudu.
On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjul ioonide ja teiste osakestega Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahet ei ole Induktiivtakistus tekitab poolis tekkivale voolule. tekib tänu poolis olevale endainduktsiooni elektromotoorjõule, mis takistab voolu muutumist (Xl w . l) Puhtalt induktiivtakistusel ahelas soojust ei eraldu ning pinge ja voolu vahel faasivahe pii/2, kusjuures voolutugevus jääb pingest maha Mahtuvustakistus tekitab ahelas olev kondensaator. Tekib tänu sellele, et kondensaator võib vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja pöördvõrd
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja
kasvamisel väärtuselt uc=0 väärtudeni uc=Uc salvestud tema elektrivälja energia Wc, mida saab arvutada elementaarseid energia juurdekasve dWc summeerides. Seega kondensaatori elektrivälja u c =U c Uc 2 CU c QU c energia Wc = Qdu c = C u c du c = = uc = 0 0 2 2 kui lahutada laetud kondensaator toiteallikast ning lühistada mingi juhi abil ta elektroodid, siis kondensaator tühjeneb. Lühikest aega kulgeva tühjenemisvoolu toimel eraldub juhis laetud kondensaatori elektrivälja energia ekvivalentne soojushulk. 3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Magnetvoog läbi pinna S nim. suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B mooduli pindala S ja vektorite B ja n cosinuse vahelise korrutisega. (1Wb)=BScos (1) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonivool magnetvoo muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse läksid teise tuppa vaatama... Induktsioonivoolu suunda määratakse Lenzi reegli abil.(4) Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtmekeerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B, joonisel seega üles, see on ka kontuuri normaali suund. Vastavalt kruvi reeglile saa
vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V
Elektrivälja mõjul toimub erinimeliste laengute eraldumine, negatiivsed laengud liiguvad elektritugevusega vastupidises suunas Juhi pinnal tekib nn. pinna laeng või indutseeritud laeng Juhtide (kondansaatori katete) vaheline ruum on täielikult ekraniseeritud N:piksekaitse, kõrgepingeliinid Kondensaator ja elektrimahtuvus(mõõtühik,millest see oleneb, rakenduste näiteid) Elektrostaatikast on pärit ka üks "tehniline objekt" kondensaator Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või Øteineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra Näited:1. Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks) 2. Kondensaator võib käituda
annaabi.ee 
