2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ Suurimad momendid on punktis C, seega see on ohtlikuim punkt. Arvutame punktis C ekvivalentmoment: M IVekv = 382 Nm Nüüd arvutame ekvivalentpinge: σ IVekv = 35 MPa < [σ] = ReH / [S] = 420 / 2 = 210 MPa Nüüd teeme kontrollarvutust, arvestades pingekontsentratsiooni. Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule. Vaata ka Tabel 3. Kuna dr = 48 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab Tabelist 1 ning mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ – Tabelist 2 Kσ = 1.75 Kτ = 1.6 Kdσ = 0.82 (tegemist on süsinikterasega) Kdτ = 0.70 (tegemist on süsinikterasega) ______________________________________________________________________________
Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) Võllile/teljele võib töödelda astmed, millede servad tagavad komponentide õige asukoha. Telgkoormus peaks suruma komponente vastu astme serva. Kõige suurem läbimõõt tuleb võlli/telje keskele, otste pool läbimõõdud vähenevad. Astmetega võll/telg on siledast võllist jäigem. Astmetega võlli/telje tugevus võib olla (pingekontsentratsiooni tõttu) sileda võlli/telje tugevusest väiksem-kasutada tuleb suurimaid võimalikke üleminekuraadiusi. Väiksemate koormuste korral saab komponentide asukohad võllil/teljel fikseerida vedrurõngaste ja/või klemmliitega kinnitatavate ”kraede” abil. 9. Millal võib kasutada vedrurõngaid komponentide fikseerimisel võllil? Tuua näiteid (teha eskiise). Vedrurõngaid võib kasutada komponentide fikseerimisel juhul kui on tegemist
= =0,9 D 50 K−1=1+q ( K −1 ) Kt - 1,3 (graafikult) q - kontsentratsiooni 1 tundlikkuse tegur q= 1+ √a √a - Neuberi konstant √r √r - pingekontsentratsiooni Neuleri konstandi leidmiseks Rm=470 MPa , tuleb kasutada interpoleerimist 600−470 √ a=0,36+ ∗( 0,57−0,36 )=0,496 ≈ 0,5 mm0,5 600−400 √ r=1 1 q= =0,6 1+ √ 0,5 1 K−1=1+q ( K −1 )=1+0,6 ( 1,3−1 )=1,18 K t > K −1 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutumist näitav graafik
Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Pressliite: Eelised 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on pöördemomendi ülekanne ning detailide ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Hea tsentreeritus; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud õigesti). Puudused 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil on raske; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged; 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hoordkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.
Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F;
σ = ekv = 3 = 3 ≈ 32,3 MPa< [ σ ] = eH = =280 MPa W πd r 3,14 ∙ 0,05 S 1,5 Kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule. Vaata Lisa 1 (Tabel 3). Kuna dr = 50 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab Tabelist 1 ning mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ – Tabelist 2 Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid ψτ = 0,1 – legeeritud ja süsinikterastel ning ψσ = 0,25 ... 0,3 – legeeritud ja ψσ = 0,2 – süsinikterastel. Seega Kσ = 1,75; Kτ = 1,6; Kdσ = 0,82; Kdτ = 0,7; KF = 0,95; ψτ = 0,1; ψσ = 0,2. Varutegur paindele σ −1 Sσ = Kσ σ +ψ σ K F K dσ a σ m
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
Ekvivalentpinge IV M ekv 32 * 240 R 370 ekv = IV = 19,6 MPa < [ ] = EH = 247 Mpa d r3 3,14 * 0,05 3 s 1,5 4. Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule (Lisa 1, Tabel 5) Seega b = 14 mm ja t = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 6 ning mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 7 Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Seega K = 1,6; K = 1,5; Kd = 0,82; Kd = 0,7; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele -1 S = K , a + m K F K d kus amplituudpinge
14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? Lõikepinge ja väändepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? Kõige seespoolne punkt ringjoone serval. 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? Sest seal on suhteline väändedeformatsioon suurem. 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju? Kasutatakse Wahl-i täielikku tegurit Kw 14.15. Mis on vedru jäikus? koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? Aktiivsed vedru keerud on koormatud. 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? Kui on väikse kõverusraadiusega vedru 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? Mida vähem neid on, seda nõrgem vedru on 14.19
10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
võib uurida näiteks numbriliste meetodite abil, milles kogu konstruktsioon jagatakse elementideks ning lahenduse käigus leitakse pinged igas elemendis. Lõplike elementide meetodi abil võib määrata pingeseisundit mistahes keerulise kujuga konstruktsioonis, kaasaarvatud pingekontsentraatori lähedal. Varda painutamine pingekontsetraatori olemasolu. Väljalõike kohal on suured pinged, mis kutsuvad esile prao teket. Arvuliselt iseloomustatakse pingekontsentratsiooni teoreetilise kontsentratsiooniteguriga kus maxϬ on kohaliku pinge suurim väärtus ja Ϭn on nimipinge (nominaalne pinge), mis arvutatakse eeldusel, et pingekontsentratsiooni ei esine. Habras materjal, erinevalt plastsest, satub pingekontsentraatori korral purunemise ohtu. Hapra materjali puhul iseloomustatakse pingekontsentratsiooni mõju efektiivse
silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? kus: - kõvera varda (keerdvedru) suurim nihkepinge väärtus (ohtlikus punktis O1), [Pa]; - Wahl'i tegur staatilisel koormusel; 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju? Purunemise ja väsimusprao tekkimise suurim oht on silindervedru sisepinnal 14.15. Mis on vedru jäikus? = koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 14.20
ekv 0,065 W R Võlli kontrollarvutus dr dt Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Sele 8. Pingekontsentraator Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele
tagatud on pöördemomendi on raske; ülekanne ning detailide 21. 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele 19. 3. Töökindlus (kui liide on koormustele väheneb: konstrueeritud õigesti). 23. · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; 24. · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 25. 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. 26. Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 37.
Seega Koormus F = 5,89 kN; FV = 4,3 kN; Reaktsioonjõudude leidmine. Siis Siis Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid M = -FV *l1 = -4300 * 0,065 -280 Nm M= -FV * (l1 + l2 ) + RA * l2 = -4300 (0,065 + 0,09) + 7800*0,09 -36 Nm M= RB * (l - l2 - l3 ) = 2400 * (0,5 - 0,09 - 0,32) 216 Nm. Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikes lõikes I - I Ekvivalentpinge Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Amplituudpinge ja keskmine pinge Varutegur paindele Keskmine- ja amplituudpinge Seega üldvarutegur
IV M ekv IV 32 M ekv 32 328 R 355 ekv = IV = = 27 MPa < [ ] = eH = 237 MPa W d t3 3,14 0,05 3 s 1,5 Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3
MD = - FV*(l1+l2) + RA*l2 = -3900*(0,095+0,09)+8700*0,09 62 Nm ME = RB*(l-l2-l3) = 3000*(0,41-0,09-0,23) 270 Nm Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes I-I MekvIV = -3702+ 0,75*748,42 532 Nm Ekvivalentpinge ekvIV = MekvIV /W = 32MekvIV / 3,14*dt3 = 32,6 MPa < Rp0,2/ S = 370 / 1,5 247 MPa Võlli kontrollarvutus Joonis 7: Pingekontsentraator Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd tabelist 4. Pinnatöötlustegus KF= 0,97...0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25...0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterasel. Valime R = 1 mm Siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF =0,95; = 0,1 = 0,2. Varutegur paindele kus amplituudpinge 32*370 / 3,14*0,0553 22,7 MPa ja keskmine m = 0 Siis
14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru praktilisest väsimuspiirist? pingekontsentratsiooni ja 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimusnähtuste mõju? väsimuspiir? 14.15. Mis on vedru jäikus? 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru
väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste. Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt
2 2M FR F 2 Ft 2 F 2 . Vajalik hõõrdejõud Fh KFR . Siis minimaalne surve d KFR p . d l f l Neid valemeid saab ilma pingekontsentratsiooni tegurita kasutada liidetes, mil 0,8 . d Haardetegur K = 1,5 ... 3. Hõõrdetegur f = 0,08 – presskoostamisel ja f = 0,14 – termokoostamisel. Arvutusliku pindsurve kaudu määratakse liite arvutuslik ping Narv. Selleks kasutatakse Lamei võrrandit paksuseinaliste silindrite arvutamiseks (silindrit loetakse
Ohutustegur SS = hmin/hkr ning piisavaks on väärtus 1,5. S alusel saab leida lähima lõtku standardtolerantsi T0. Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td. Soovitav on arvestada funktsionaalse istuga, st tuleb arvestada kulumisvaruga. Pingu arvutus koostu toimimist arvesse võttes Ping peab olema teatud piirides, et oleks tagatud jõu ülekandmine kuid ei tohi olla põhjustatud liigset deformatsiooni, mis võib purustada detaili või põhjustab väsimust soodustavat mõju (pingekontsentratsiooni). Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur (mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde.
1.6 Pingekontsentratsioon ja algpinged Ristlõike järsu muutuse korral, näiteks poldiaukude, väljalõigete vms puhul pingevoog kõverdub ja tiheneb ,,takistuse" juures. Selle tulemusena tekib ebaühtlane pingejaotus. Maksimaalse pinge erinevus nn nimipingest nom = N/Anet või nom = M/Wnet võib ulatuda kordadesse. Seda nähtust nimetatakse pingekontsentratsiooniks. max Pingekontsentratsiooni iseloomustab kontsentratsioonitegur = . nom Mida järsem on ristlõike muutus, seda suurem on kontsentratsioonitegur. Kui vaadelda näiteks terasriba, kus on poldiauk läbimõõduga d = b/2 (b terasriba laius), siis 2,16 ; kui d = b/4. siis 2,52 jne. Mida vähem ,,voolujoonelise" kujuga takistus on, seda suurem on kontsentratsioonitegur.
Pinnase jäikusest väiksema jäikusega anduri kasutamine tekitab vastupidise nähtuse. Seepärast on selliste eksperimentide hulk suhteliselt väike. Rohkem on uuritud eksperimentaalselt kontaktpingete jaotust vahetult vundamendi talla all. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et vertikaalpingete jaotus vundamendi keskpunkti all on ligilähedane Boussinesq' lahenduse abil leitule. Enamasti on täheldatud, et pinged on mõnevõrra suuremad. Boussinesq' teooriaga võrreldes suurema pingekontsentratsiooni vundamendi talla all annavad ka mittelineaarse pinnasemehaanika lahendused. Tunduvalt halvem on kooskõla teoreetiliste ja mõõdetud horisontaalpingete vahel. Kokkuvõttes võib järeldada, et elastsusteooria lahendid, vaatamata eelduste ligikaudsusele, annavad praktiliste ülesannete lahendamiseks piisava täpsuse. Kuid tuleb arvestada, et saadavad tulemused ei ole täpsed ning pingeseisundi hindamisel peaks insener arvestama võimalikke kõrvalekaldeid olenevalt
annaabi.ee 
