elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike
mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4. Mustuse eemaldamine lahustuvuse järgi. Vees lahustuv mustus – sellist mustust on kerge veega niisutatud mikrokiudlapiga eemaldad.
Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� ��=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedel ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suh �_(�_2 �)=(��_(�_2 �) �)/(�_(�_2 �) 2���) ja �_�=(��_� �)/(�_� kus x – uuritav lahus. Siit saame, et �_�=�_(�_2 �) (�_� �_(�_2 �))/(�_� �_(�_2 �) )
Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala. *Pindpinevusjõuks nim jõudu, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. *Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Kapillaarsus: Tahkis: Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik, jää jne). *On mono- ja polükristallid *Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) Amorfsed ained: Tahked ained millel kristallstruktruur puudub(klaas, pigi, plastmassid)*Voolavad*Isotroopsed. Tahkiste tüübid: 1)Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF) erinimeliste naaberioonide tõmbumine
kapillaari raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erin omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe V/n ja tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� / ��2=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle k suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: �_(�_2 �)=(��_(�_2 �) �)/(�_(�_2 �) 2���) ja �_�=(��_� �)/(�_� 2���),kus x – uuritav lahus. Siit saame, et �_�=�_(�_2 _ = ( ( _�) (�_� ( (�_(�_2 _ ( �))/(�_� �_(�_2 �) ) Lahjade _=( vesilahuste korral võib lugeda, et �_�=�_(�_2 �), ja võrrand lihtsustub:
***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus- hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4. krge aurustumissoojus- vee leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga.
Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused: Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal V P= g n kus q on vedeliku tihedus; g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk V g = 2rk n Mtmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vesi) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse vrrandite suhtest: g H2O V g xV H2O = n H 2O 2rk ja x = n x 2rk kus x on uuritav lahus. Siit saame, et x n H 2O x = H 2O n x H 2O ( I, 1) x = H 2O
tempga piirkonda sisehõõre keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis 26. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil omandavad anuma kuju, ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, ei pruugi seguneda omavahel, on väga vähe kokkusurutavad. Veemolekulid põrkuvad kokku ja on vabas liikuvuss 27. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega mittesegunevate keskkondade (tahke ja vedela) faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused märgumisega kaasnevad imendumisnähtuvused kapillaarides ja poorides 28. Mis on pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tümbejõududega mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada 29. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed)
Korrektsete tulemuste saamiseks peab tilkade moodustumine olema piisavalt aeglane (2-3 tilka minutis). TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal kus r on vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk M÷÷tmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vesi) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse v÷rrandite suhtest: ja kus x on uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral v÷ib lugeda, et x = H2O = 1 v÷rrand lihtsustub: Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. 2 KATSETULEMUSED
Soojusjuhtivus on ülekande liik, kus energia ülekanne toimub molekulide vastastikmõju tulemusena. *Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekulitasandil. Vedelike olulisim omadus on voolamine. Vedelik on tihedam kui gaas. Vedelik on praktiliselt kokkusurumatu. Vedelikus pürgivad molekulid kindla struktuuri poole, kuid nad vahetavad väga lihtsalt asukohta, mistõttu kindlat struktuuri ei teki. *Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes. Mida märgavam aine on, seda rohkem liigub seda ülespoole. *Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda ja seega vedelik pürgib alati kerakujulisuse poole. *Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Ülekandenähtused vedelikes on soojusjuhtivus(vedelikud on paremad
Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal: , kus vedeliku tihedus ja g raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle katse puhul vee) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: ja ,kus x uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral võib lugeda, et , ja võrrand lihtsustub: Katseandmed ja arvutused Tuleb valmistada 50 mL 0,4 M butanooli lahust: M=74,12 g/mol =0,810 g/cm3 VL=50 mL CM=0,4 M Butanooli moolide arv lahuses: Butanooli mass lahuses: Propanooli maht: Katse temperatuur: T=20C
V P = g n kus on vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk V g = 2rk n Mõõtmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vee) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: g H2O V H2O = n H 2 O 2rk ja g xV x = n x 2rk kus x on uuritav lahus. Siit saame, et x n H 2O x = H 2O
V P= g n kus V on vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk V g 2rk n Mõõtmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vee) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: g H2O V H2O = n H2 O 2rk ja g xV x n x 2rk kus x on uuritav lahus. Siit saame, et x n H 2O
ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. Sisehõõre on vedeliku voolamisel tekkiv takistus. Difusioon- aine ülekandumine kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Sojjusjuhtivus-soojusenergia kadnumine soojemalt külmemale kehale Märgamine ja kapillaarsus- joonised,seostuvad vee erilise omaduse pindpinevusega Faasisiirded ja siirdesoojused- Keemine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, mille korral tekivad väikesed küllastunud auru mullikesed, mis liiguvad vedeliku pinnale ning paiskavad auru vedeliku kohalolevasse ruumi Kestmiseks vaja pidevat soojuse juurdevoolu. Keemistemp. on temp, mille juures vedelikud aururõhk saab võrdseks välisrõhuga ja aine hakkab keema. Sulamine- sulmissoojud on soojusushulk, mis kulub mingi aine sulatamiseks.
Transpordib mustust Loputab pindadelt puhastusaine ja mustuse jäägid Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilkadesse Kõrge pindpinevusega vesi ei saa pinda puhastada Pindpinevust saab alandada vett soojendades või lisades veel puhastusainet Vee omadused karedus Vee karedus tuleneb vees lahustunud sooladest Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Kare vesi tekitab keetmisel katlakivi Pindadel seistes tekitab kare vesi setteid Kareda veega puhastamisel läheb vaja rohkem puhastusainet, kui pehme veega puhastamisel Koristusaine valikud Puhastusained eemaldavad kindlat liiki mustust ja ruumi jääb
Just tänu vee polaarsusele ja vesiniksidemele on veel mitmeid 2 unikaalseid omadusi. · Kui vesi poleks polaarne, siis oleks ta toatemperatuuril gaasiline ja tal oleks äärmiselt madal külmumispunkt ning see teeks elu olemasolu võimatuks. · Vee pinnal tekib tänu vee polaarsusele nn veekile. Seda nähtust kutsutakse pindpinevuseks ning vesi on kõigist vedelikest üks suurima pindpinevusega vedelikke. · Veel on võime hoida soojusenergiat. Vesi soojeneb ja ka jahtub aeglaselt. Ta on seepärast hea soojapuhver ning hoiab nii ära järske kliimamuutusi. · Elu seisukohalt ilmselt kõige olulisem - vesi on universaalne lahusti, ta on võimeline lahustama rohkem aineid kui ükski teine vedelik. · Vesi adsorbeerib valgust väga tugevalt (see on tähtis fotosünteesivatele organismidele) (http://www.marinebiology.org)
Küsimuse tekst Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Vali üks: a. vormimiskalded ja raadiused b. töötlemisvaru ja vormimiskalded c. kahanemist ja töötlemisvaru d. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on sulameil Vali üks: a. madala sulamistemperatuuriga b. alaeutektseil c. kõrge pindpinevusega d. kitsa või puuduva kristalliseerumise temperatuuriintervalliga Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mis on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge *Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus *Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK->väikesed osakesed->kolloidne sade
Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. 24. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil. Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. Vedelik on raskesti kokku surutav molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) Vedelikele on omane pindpinevus 25. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Mida märgavam, seda väiksem pindpinevus, seda suurem kapillaarsus. 26. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda, seega kerakujulisuse poole pürgida. 27. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid.
· Molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. · Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine < 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid.
kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mims on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜKväikesed osakesed kolloidne sade
Gaasis sisehõõre temperatuuri tõustes suureneb 58. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil Üldomadused: omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud ainumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; väga vähe kokkusurutavad, voolavus. Molekultasandil: vedelikus molekulid pürgivad kindla struktuuri poole, kuid nad vahetavad väga lihtsalt asukohta ning seetüttu struktuursust ei teki. 59. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus või languses peenikestes torudes. Mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused (märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides). 60. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda ja seega vedelik pürgib alati kerakujulisuse poole. 61. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes
Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist,
Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Süsteemi komponendi pindliiga (ehk teiste sõnadega adsorbeerunud aine hulka) defineerime pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni näiteks 1 g adsorbendi kohta ja väljendatakse mol/g
G=. Kui d/dc < 0, siis >0 ja Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole tahke aine dispergeerimisel gaasis.- SUITS (aerosuspensioon) - t/g lahustunud aine vähendab pindpinevust, aine koguneb pinnakihti. pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa on tekkinud kondensatsioonilisel teel
Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks
Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal
Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine. Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks
pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud.
Pindpinevus ja pindade märgumine. Vedelikele on iseloomulik pindpinevus. Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule. Selline molekulidevaheline mõjutus tekitab vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja suure kontaktpinna moodustumist teise ainega, tavaliselt tahke aluspinnaga. Vedelike korral on vedelikutilga pinnaenergia võrdne tema pindpinevusega. Joonisel on kujutatud erineva pindpinevusega vedelikutilkade kuju tasapinnal. 26 Nurka, mis mõõdetakse tilga seest puutujani, nimetatakse, vedeliku kontaktnurgaks . Kui 900, siis vedelikutilk märgab pinda ja see pind on hüdrofiilne. Täielik märgumine toimub siis, kui kontaktnurk = 00. Toimub vedelikutilga iseeneseslik laialivalgumine. Kui > 900, siis pind ei märgu ja see pind on hüdrofoobne
pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud – pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine – vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine – kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud.
pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F F S
..10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5
Vedelikutilga käitumine kolme faasi piirpinnal on määratud pindpinevusjõudude vahekorraga. Märgumise ulatust iseloomustab äärenurk , mis moodustub faaside piirpinna ja tilga puutuja vahel. · Märguvad pinnad -hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Kui vedelik märgab pinda, tõuseb ta kapillaarides ja poorides üles. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega. · Mittemärguvad pinnad -hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid) Märgumisnähtused tahke aine/vedeliku piirpinnal kutsuvad esile vedelikusamba tõusu või languse vedelikus asetsevas kapillaaris ning määravad õhk/vedeliku piirpinna (meniski) kuju. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega. Gaasid Gaasilisele olekule on iseloomulik, et
siserõhuks. Resultantjõud ei ole mingi iseseisva jõu liik, vaid kõikide kehale mõjuvate jõudude summa. Protsessid faasidevahelisel piirpinnal Pinnaenergia (vabaenergia liig pinnal). Pindpinevus töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas) Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Sellisel juhul on maksimaalne hulk vedeliku molekule faasi sisemuses ja ümbritsetud naaberaatomite poolt. Seetõttu püüavad vedeliku tilgad olla sfäärilised. Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse
Resultantjõud ei ole mingi iseseisva jõu liik, vaid kõikide kehale mõjuvate jõudude summa. Protsessid faasidevahelisel piirpinnal Pinnaenergia (vabaenergia liig pinnal). Pindpinevus töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas) Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Sellisel juhul on maksimaalne hulk vedeliku molekule faasi sisemuses ja ümbritsetud naaberaatomite poolt. Seetõttu püüavad vedeliku tilgad olla sfäärilised. Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse
tahke aine pinnaenergiast. Vedelik võib tahke aine tasasel pinnal laiali valguda, selle märjata või mittemärjata. Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui vedelikmärgab kapil.-i või prao seina, siis vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapil.-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega. Nt: Kui kõrgele võib tõusta vesi – kui r=1mm, siis h=1.5cm; r=1mm, h=1,5m. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina, mis eraldab kaht erisuguse kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi tagajärjel tekib osmootne rõhk, mis takistab lahusti difusiooni läbi poorse vaheseina. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel
6 väheneb intraalveolaarne rõhk ning õhk voolab kopsudesse. Intrapleuraalne rõhk on u -0,5 kPa tavaolekus, sissehingamisel kuni -1 kPa (-3 mm Hg ja -6 mm Hg resp.) LaPlace jõud väljendab rõhku. Vedelikumullisisene rõhk P= 2x T/r, kus T on pindpinevus ja r on mulli raadius. Väikestes mullides ja ka väikestes alveoolides seega peaks olema suurem rõhk, kui vedelik on sama pindpinevusega. Vedelik alveoolide seintes põhjustab pindpinevust,mis vähendab kopsude venimisvõimet. Surfaktant vähendab kohesiivseid jõude veemolekulide vahel. Väiksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on väiksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides rõhku ühtlustada. Kopsude venitatavus e compliance- ruumala muut rõhu muudu kohta .
annaabi.ee 
