Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne
PIHUSED JA NENDE ALALIIGID Pihus Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses. Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL ...
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kä...
- Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused Kolloidosakesed koosnevad kuni miljardist ioonist, aatomist või molekulist Kolloidosakesed liituvad suuremateks osakesteks ehk koaguleeruvad (munavalge hüübimine keetmisel) Tarre ehk geel elastne, voolavuse kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis, kõhred, kautsuk, tselluloos ) 12.02.2006 13 Tõelised lahused
Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. Mood Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust". Nagu Kreeklasedki käidi päevas mitu korda vannis, raseeriti pimsskivi abil, õlitati masseeriti, turgutati väsinud nägu turgutati eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega. Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Make up oli Kreeklaste omast palju värvikam ja sarnanes rohkem kreeka prostituutide omaga. Meigi põhi oli valge ja nagu Kreeka naisedki, saavutati see puuderdades nägu seatina pulbriga. Antiik-Kreekast said alguse kuurordid: mineraalvee- ja kuumaveeallikad. Kirjakeel mida tunneme tänapäevalgi.
Saneerimiskrohvi ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Saneerimiskrohvid on hingavad, lasevad läbi aluspinnast tulevat niiskust ning suure poorsuse tõttu imavad endasse küllaltki suure hulga soolasid, mis jäävad pooridesse pidama. Tänu suurele poorsusele ja seega ka õhusisaldusele on head termoisolatsioonid. Saneerimiskrohv tehakse võrdlemisi paks ja sisse lisatakse mingit pehmet materjali näit pimsskivi. Tänu sellele saavadki soolad ja nitraadid, mis kiviseinas on, krohvi sisse minna ning ei tekita pingeid, mis krohvi seinast maha võivad lükata. Võib katta ainult veeauru läbi laskva värviga. 19). Millistes piirides loetakse ruumi õhuniiskus inimesele optimaalseks? Talvel: alguses 45, lõpus 25%. Suvel: alguses 30, lõpus 70%. Ruumi siseniiskuse optimaalne tsoon on 40-60% (inimesele parim õhuniiskuse vahemik). Alates 80% õhuniiskusest hakkab tekkima hallitus. 20)
vastu ning võtsid kasutusele hambaharja taolise instrumendi. Selleks oli puuoks, mis oli ühest otsast harjataoliseks näritud. Harjataolise oksapoolega nühkisid nad hammaste vahele jäänud tahked toiduosakesed minema. Mõned oksad, millest hambahari oli tehtud, sisaldasid baktereid, mis aitasid ära hoida hammaste lagunemist. (Hambaravi blogi) 1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid) 1498. aastal leiutasid hiinlased hambaharja, mis oma ehituselt meenutab tänapäevast hambaharja. Selle vars oli tehtud bambusest või luust ning harjased sea turja karvadest. Ajal, mil kaupmehed hiinlaste hambaharja läände tõid kasutasid eurooplased hammaste
sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, Kasutatakse kõrge kütteväärtusega tahke krohvitöödel ei kasutata. kütusena (kütteväärtus 81008350 kcal/kg). · Kerged (soojad) mördid, milles Põleb peaaegu suitsuta. kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ 3. Tarbimis- ja kivinemiskiiruse järgi: kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu · Kiirtarduvad mördid (kips, saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab kiirkivistuvad portselantsemendid, vesiklaasi endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga jt lisanditega) 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks · Aeglaselt tarduvad mördid (lubja, savi, jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas liimi jt lisanditega) räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku
kas see kehtib ka jalgade kohta? Kui tallanahk on sarvestunud, lõhed kannas ja konnasilmad päka all, on asi elegantsist ja heaolust kaugel. Kuid asja annab parandada või vähemalt mahendada. Jalgade hoolduse avamänguks sobib 10-minutine jalavann CCS jalavannisoola või Scholl Velvet Smooth pehmendava jalaleotusvahendiga. Esimene etapp seljataga, on aeg koorida – seda võib teha näiteks Baruffaldi kannariivi, jalaraspli, Scholli elektroonilise jalaviili või Pumice spa pimsskivi abiga. Õhemaks lihvitud tald muudab olemise ja sammu kohe kergemaks. Siis on aeg jalad loputada-kuivatada ning seejärel kreemitada korralikult rahustava või niisutava jalakreemiga. Selleks sobib hästi CCS-i niisutav jalakreem, Maxiderma kanna- ja jalapalsam, Ciccarelli rahustav jalageel või Scholli Velvet Smooth jalgade intensiivne seerum. Pehmuse saab tagasi, kui kanda jalgadele ööseks paks kiht kreemi ja tõmmata jalga bambus- või puuvillasokid
Plinus nooremale meenutas selle kuju piiniat. Plinius vanem, kelle juhtimisele allus laevastik, läks kiirpurjeka pardale, et asja kohapeal uurida. Ta laskis end sõuda katastroofipaika Stabiaesse. Sõidu ajal sattus purjekas lakkamatu kuuma pimsisaju kätte. Palavat tuhka sadas ka kaldale, nii et nad ei saanud maabuda. Plinius käskis sõita paar miili lõuna poole. Seal õnnestus tal meestega maale minna ja ühe sõbra villani jõuda. Koidikul ajasid pimsskivi- ja tuhasadu ning värisev maa seltskonnale rannale tagasi. Paraku tegid kõrged lained mere kaudu põgenemise võimatuks. Väävliauru ahmides kukkus Plinius surnult maha. Oletatakse, et kas ta lämbus või sai südamerabanduse. Plahvatuslik purse tekitas kaldeera, millest osa on näha ka tänapäeval. Arvatakse, et purske ägeduse põhjuseks oli sajandite pikkune puhkepaus, sest tardunud laava oli tulemäe lõõri täielikult ummistanud. Selleks ajaks rappus maa
92. Kolloidide klassifikatsioon- GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab
2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on:
Ruumides, kus on probleeme ebameeldiva lõhnaga (WC) Ruumides, kus on kõrged hügieeni nõuded (toiduainete tööstus, suurköögid jne) NB! Desinfitseeriva ainena kasutatakse klooriühendeid, kvaternaarsed ammiiniumhüdraate, alkohole, fenoole. Abrasiive sisaldavad puhastusvahendid Puhastusvahendid sisaldavad ka abrasiive. Pehmed abrasiivi on kaoliin, põldpagu, kriit, marmor. Küürimispastades sisalduvad abrasiivid on kõvad abrasiivid (kvarts, pimsskivi). Abrasiive sisaldavad puhastusained on tavaliselt ,,karedad" ja nad võivad kahjustada pinda. Puhastusainete kasutamine: Tutvu pakendil oleva etiketiga hoolikalt Kasuta ainet ettenähtud koguses Mõõda ämbrisse sobiv hulk vett, kui ämbril puudub 5 l ja 10 l joon, siis tee need ise Kui puhastusaine sisaldab kloori või lahusteid kasuta jahedat vett, kui aga aluseid, siis sooja vett (va juhul kui aluseline puhastusaine sisaldab lahusteid).
ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14 Substraadid · Muld · Liiv · Turvas · Kompostid · Mineraalvatt · Kergkruus drenaaziks valdavalt. · Pimsskivi parandab õhustatust, kasutatakse drenaaziks. · Sünteetilised plastikosakesed õhustatuse parandamiseks ja drenaaziks, kasutatakse liiva asendajana. · Purustatud puukoor (nulg, seeder, mänd jt). Enne kasutamist lasta komposteeruda 10-14 nädalat, et väheneks vaikude jms sisaldus. · Perliit - vulkaaniline kivim, veemahutatavus 97,1%. Parandab substraadi õhustatust, hoiab pinnase niiske. Kasutatakse pistikute juurutamises, külvide katmises. pH=7, steriilne, umbrohuvaba.
(vask, teras) isoleerida niiskuse eest. Selleks tuleb need lakkida või kokku sulatada. 82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline -
salitsüülhappega (üks kaubamärk Compound W). Et saada häid tulemusi, peab hapet tüügastele määrima iga päev mitme nädala jooksul. Pärast vanni või dusi all käimist tupsutada nahka kergelt käterätikuga. Siis kanda tüügastele salitsüülhapet. Hape imendub sügavamale ja mõjub tõhusamalt, kui seda kanda niiskele nahale. Järgmisel päeval, enne vanni või dusi alla minekut eemaldada surnud kude tüügastelt küüneviili või pimsskivi abil. · Majapidamisteip. Tüüka majapidamisteibiga katmine võib samuti aidata, sest see ärritab tüügast ning nahka selle ümber, mis paneb organismi seda ründama. Tüügas katta kuni nädalaks majapidamisteibiga. Siis teip eemaldada, leotada tüügast vees ning hõõruda seda õrnalt küüneviili või pimsskiviga. Hoida tüügas üleöö katmata ja korrata siis tegevust kuni tüüka kadumiseni. Kui see meetod ei ole kahe kuu pärast mõjunud,
Geel Tahke vaht Tahke Näited: marmelaad, Tahke Näited: aerogeel, suspensioon zelatiin, tarretis, vahtpolüstürool, pimsskivi Näide: kuldklaas silikageel, opaal 2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod
Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidide klassifikatsioon. GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas)
n tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem seebivaht löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid tsementiitstruktuuriga valgemalmist; pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: toormalmina. Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits,
VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon § Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid § Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Portland tsement betoon: Aerosool gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, § Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest tolm tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. gaasis
GAAS Vedel aerosool (udu, Tahke aerosool (suits, pilved, deodorandid) kiudpilved) VEDELIK Vaht (vahukoor, Emulsioon (majonees, Suspensioon (piim, veri, seebivaht) kätekreem) värvid, tint) TAHKE Tahke vaht (pimsskivi, Geel (või, tarrendid, Tahke kolloid (rubiin-, aerogeel ) juust, zelatiin, opaal) kuldklaas) Kolloidide klassifikatsioon: · Lüofoobsed nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega, pole püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või
GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri Seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Vahtpolüstrool Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus
Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, seebivaht majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon
ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Teemant suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia
3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht ning seetõttu on ka räbuliival valmistatud krohv väikese soojajuhtivusega. •Dekoratiivsed, milles kasutatakse värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks
4. Abrasiivid: kvartsliiv, marmorjahu, pimsskivi, kriit Looduslik tensiid, ülesanne sama mis
GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, seebivaht majonees, kätekreem piim, värvid, tint,veri TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: 1.Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis. 2.Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; 3
.. 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil. 37 Kerged ja ülikerged betoonid. Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimsskivi,vulkaaniline tuff, lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus
Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, siis kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Toodetakse kõige enam Türgis ja Kreekas. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi on pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi on ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Kuid vanim teadaolev lihvimismaterjal on haikala nahk, mille hambad koosnevad dentiinist, mille mineraalne osa on apatiit. Kasutati puidu ja marmori lihvimiseks. Teemant on suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante,
Neid betoone kasutatakse keerulistes keemilistes kohtades. 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid 116 Kergema betooni saamiseks on vaja kasutada poorseid täitematerjale. Poorsed täitematerjalid võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid, orgaanilised materjalid. Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist: pimsskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karplubjakivi jne Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks. Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei toodeta. Katlaräbudest on sobivam kivisöe kütmisel tekkiv jääk. Seda vajaduse korral veel peenestatakse.
annaabi.ee 
