Vastukaaluks tekkis 1920.aastate lõpul rahvuslik-parempoolne Lapua liikumine. Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Siiski ei õnnestunud lapualastel riigipöördekatse. Siiski säilis Soomes demokraatlik riigikord, ainult et ilma äärmusteta. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Poola 1920.aastal Poola riigijuht marssal Jozef Pilsudski käskis okupeerida oma sünnilinna Vilniuse ja ümbruskonna, et nihutada Poola piiri Lätini. Leedulased pole seda poolakaile kunagi andestanud, sest poolastunud Vilnius oli nende ajalooline pealinn ja Leedu riikluse häll. Sõja Nõukogude Venemaaga lõpetas Poola 1921.aastal Riia rahuga. 1922.aastal kaotas Pilsudski võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a
kommunistid poliitikast kõrvale. Siiski riigipöördekatse ei õnnestunud ja see liikumine keelustati. Soome säilitas demokraatliku riigikorra. Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski võimu, kuid nelja aasta pärast tegi riigipöörde ja kehtestas enda diktatuuri oma surmani 1935. aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1
Uus tõsine oht tekkis aga 1920. aastal, kui Poola ja Ukraina Vabariigi väed sisenesid Ukrainasse ning ka kiiev langes. Trotski kiirustas kohale ning tõi kaasa Tuhhatsevski, Budjonnõi ja teised. Peagi läks Punaarmee pealetungile ning paistis isegi, et Poola vallutataksegi ja seejärel unistasid bolsevikud juba Berliini ja Pariisi jõudmisest. Trotski maailmarevolutsiooni unistus näis tõeks saavat. Kuid Visla lahingus suutis marssal Pilsudski kommunistide väed tagasi lüüa, kuna Stalini auahnus oli Punaarmee plaanid sassi ajanud- nimelt oli tema juhtitud väegrupp liikunud Varssavi asemel Lvovi peale ja nii jäi Tuhhatsevski Pilsudski vastu hätta. Nii sõlmiti rahu, millega suur osa Valgevenest ja Ukrainast läks Poola koosseisu. Poola-sõjakäiguga olid olulisemad Kodusõja sündmused ka läbi ning Trotski keskendus enam tsiviilasjadele. Ta jäi ka edasi isepäiseks
· terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse
nim. diktatuuriks,propageeritakse konservatiivseid väärtusi.Juhib üks isik või väikene rühm. *T.r.-kontrollitakse inimeste tegevust,mõtteavaldust ja isiklikku elu.Tagakiusamise abil loodud hirmuvalitsus.Rikutakse inimõigusi.Juhib üks inimene. Läänemeremaade riikide juhid ja riigikorrad. *Rootsi-kuningas Gustav V;sotsiaaldemokraadid.Oli demokraatlik ja mitmeparteiline riik. *Soome-president;Eduskund.Riigis oli säilinud vähesel määral kommunistide mõju. *Poola-Josef Pilsudski,kuulutas ennast peaministriks. *Eesti-Päts ja Tõnisson.Levisid kommunistlikud meeleolud.Keelati erakonnad,kehtestati autoritaarne reziim.Mussolini-fasistliku liikumise juht,astus kommunistide vastu,likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Hitler-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht,ta tahtis saada maailma juhiks. Lenin-kompartei juht. Stalin-partei peasekretär,tahtis saada maailma valitsejaks. Molotov-NL valitsusjuht,ta toetas kõiges Stalinit.
· Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal autoritaarse reziimi, majanduslikult edukad aastad LÄTI: 1934 kehtestas president Ulmanis autoritaarse reziimi
Ta rajas Punaarmee. 7. Stalin oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8.Vljatseslav Molotov Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess
Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Mustafa Kemal - Türgi Vabariigi rajaja (türklaste isa), esimene president Karlis Ulmanis - Läti peaminister, võttis ka presidendi tiitli ja volitused Antanas Smetona - Leedu president lühikest aega
Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil. Vähesed väiksemad diktaatorid üritasid oma seisukohti süstemaatilisemalt esitada ega pretendeerinud enamale kui vanade ideede lihtsale ümbersõnastamisele. See käib kõigi autoritaarsete juhtide kohta, olgu tegu sõjaväelastega nagu Franco ja Pilsudski(Poola) või haritlastega nagu Salazar(Portugal)3. Marksismile-leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta. Kõik kolm tahtsid juhtida ajaloo käiku ja liikuda ideaali suunas. Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja
· 2. veebr Tartu rahu Landeswehr- balti sakslastest ja Rauddiviisist koosnenud üksus, mis sai peksa Võnnu all eestlastelt Koltsak- idas asunud valgete vägede juhataja Denikin- Lõuna-Venemaal olnud valgete vägede juhataja Judenits- Loode-venemaal asunud valgete vägede juhataja; paras tõbras oli Tartu rahu- esimene rahu, mis tegid enamlased, tunnustades eesti iseseisvust Mahno- Ukraina anarhist, kes võitles kord ühel pool, siis jälle teisel poolel. Lõpuks lõid punased ta maha Pilsudski- Poola juht, kes astus vastu Varssavi alla jõudnud Punaarmee jõududele ja purustas need Wrangel- admiral, kes juhtis valgete vägesid Krimmis
· Al Capone USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol. Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes · Benito Mussolini - fasistide juht · Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht · Paul von Hindenburg saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934 · Lev Trotski vene revolutsionäär · Sergei Kirov nõukogude liidu poliitik · Josef Pilsudski Poola riigijuht, marssal · Antanas Smetona Leedu tugeva võimiuga president kuni 1940-ni · Karlis Ulmanis Läti peaminister · Coco Chanel prantsuse moelooja · Charlie Chaplin koomik · Salvador Dali kunstnik · Leni Riefenstahl saksa dokumentaalfilmide autor ja rezissöör
· David Lloyd George Briti peaminister sõjaaegses koalitsioonis, liberaalide partei juhti · Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921., Wilsoni 14 punkti · Georges Clemenceau Prantsusmaa peaminister, Versailles'i lepingu üks läbiviija · Kemal Atatürk Türgi president, riigi rajaja · Benito Mussolini Fasistliku liikumise juht Itaalias, 1922 peaminister, 1925 diktaator · Josef Pilsudski kindral, kes viis Poolas läbi sõjaväelise riigipöörde ,Aastatel 19261935 Poola diktaator. · Franklin Delano Roosevelt- USA president, viis USA majanduskriisist välja 1933-1945 · Francisco Franco Hispaania kindral, kehtestas 1939 diktatuuri · Adolf Hitler Natsionalistliku Saksa Tööpartei juht. 1923 mässukatse tõttu pandi vangi. 1933 kantsler, hiljem saksa diktaator · Vjatseslav Molotov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane
François Hollandele. Charles de Gaulle Charles de Gaulle sündis 22. novembril 1890 Põhja-Prantsusmaal Lille'is. Ta oli filosoofia ja kirjanduse professori Henri de Gaulle'i viielapselises peres kolmas laps. Sõjaväelise hariduse omandas Saint-Cyr'i sõjakoolis. Märtsis 1916 sai Verduni lahingus raskesti haavata ja võeti vangi. 1919-20 tegutses Prantsuse sõjalise missiooni koosseisus Poolas, marssal Josef Pilsudski pidas temast sügavalt lugu. 1923-40 oli lektor Saint-Cyr'i ohvitserikolledzis, pälvides ortodoksse sõjateaduse jõulise kriitiku maine. Aastatel 1939-40 juhtis tankibrigaadi ja diviisi, ning oli üks väheseid komandöre, kes saavutas 1940. aasta mais-juunis mõningast edu võitluses sakslaste vastu. Pärast Prantsusmaa okupeerimist põgenes Londonisse, kus ta pidas 1940. aasta juunis ajaloolise raadiokõne, kutsudes prantsuse patrioote kodu- ja välismaal
toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikuminerahvuslikparempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid poliitikast kõrvale. Poola enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K.
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena
Lev Trotski - Lev Trotski juhtimisel muudeti Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks. Peamiseks löögijõuks läti kütipolgud Aleksandr Koltsak - admiral valgete eesotsas, kuulutati Venemaa valitsejaks Anton Denikin - kindral Lõuna-Venemaal Venemaa kodusõjas Nikolai Judenits - kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada Mahno - Ukrainas tegutsenud anarhist `'batka'' Mahno, etendas olulist osa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel Pilsudski - Poola juht, kes ründas pealetungivat Punaarmee tiiba, tulemuseks lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja Peter von Wrangel - admiral, kelle võimul oli Krimmi poolsaar (1920. a. lõpuks oli valgete kätte jäänud ainult Krimmi ps), Punaarmee hõivas lahingutega kogu poolsaare, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida
1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing). Iseseisvuse saavutamine vägivallatul teel. Hiina
Ehkki alistatud, püüdis poola rahvas säilitada oma rahvusliku identiteeti. Poolakad jätkasid emakeele kõnelemist ning hoidsid alal oma traditsioone ja uskumusi. Aastal 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Kuna Poola jagamises osalenud riikidest olid nüüd saanud vastased, mõistsid poolakad, et nende vaenlased on nõrgemad kui kunagi varem. Nad nägid võimalust anda vastulöök. Poola leegionid, mis organiseeriti vabadusvõitluse aktivisti ja hilisema rahvajuhi Jozef Pilsudski poolt, kutsusid üles võitlusele Venemaa vastu. Üleskutsele vastasid ka Prantsusmaal moodustatud Poola väeüksused. Kui sellised kuulsad poolakad nagu Nobeli preemia laureaat kirjanik Henryk Sienkiewicz ja pianist Ignacy Paderewski poola rahva täbarale seisukorrale tähelepanu juhtisid, hakati seda märkama ka teistes maades. Novembris 1918, pärast 123 aastat kestnud teiste maade ülemvõimu, saavutas Poola viimaks iseseisvuse
soovivalt, sest Leedu kaotas noori jõude ja nõrgendas vastupanutahet. Väljaränne kahjustas mõisamajandust - Saksamaa oli vastu. Poliitilise organiseerumise algus - Vincas Kudirka poolt asutatud ajakirjad tähistasid Leedu rahvusliku liikumise politiseerumist ja radikaliseerumist. Sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP mõjukam liider oli Vincas Mickevicius-Kapsukas (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija taluperest. Radikaliseerus bolsevismini. Marksistlike juurtega sotsiaaldemokraatia oli Leetu jõudnud juba 1880ndate aastate algul. 1897. aastal asutati Sotsiaaldemokraatlik Juudi
andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta. - Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine - 16.dets 1926 hõivasid vandenõulased tähtsamad valitsushooned ja vahsitasid riigi juhtkonna. Said innustust Pilsudski eeskujust, kes oli korraldanud Varssavis 1926 mais riigipöörde. Riigi poliitline juhtimine anti Smetonale ja Voldemarasele. Smetona haaras võimu, parlament saadeti laiali. 1927 aprill- Leedu võimu saab nimetada autoritaaseks reziimiks. - Reformid. Vapsid (Artur Sirgi). Kaitseseisukord. Vapsid vahistati. 12 märts 1934. Lätis tehti sama. - Kitseseisukorda pikendati 1940 aastani. Smetona, Päts ja Ulmanis ei soovinud võimust loobuda
julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo · eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: · esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a · 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski · samal aastal Leedu, Smetona · 1924 Albaania, Ahmed Zogu · 1929 Jugoslaavia, kuningas Aleksander · 1932 Austria · 1934 Läti, Eesti, Bulgaaria · 1935 Kreeka, kindral Metaxas 1936 · 1938 Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine: · kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega · alates 1918 üheparteisüsteem
julgeoluamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a 1926 – sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski samal aastal Leedu, Smetona 1924 – Albaania, Ahmed Zogu 1929 – Jugoslaavia, kuningas Aleksander 1932 – Austria 1934 – Läti, Eesti, Bulgaaria 1935 – Kreeka, kindral Metaxas 1936 1938 – Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine: kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega alates 1918 üheparteisüsteem
Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa
1925-1927 Hiinas kodusõda Lõuna-Hiina vägede "Põhja Retkega." Võimule tuli Chang Kaishek Sun Yatseni asemel. 1928 Peaaegu kogu Hiina oli ühendatud Lõuna-Hiina vabariigiga. Pealinnaks kuulutati Nanaking. Selle tekkinud riigi vastu astusid välja kommunistid, Mao Zedongi juhtimisel. Peale II maailmasõda algas Hiinas uus kodusõda, mille võitis Mao Zedong. 01.10.1949 - moodustati Hiina Rahvavabariik. 3.9 POOLA 11.11.1918 - Poola iseseisvus. Presidendiks sai Pilsudski. 1920 Poola vallutas Leedult Vilniuse. Samal aastal toimus ka Pilsudskise riigipööre. Poola muutus autokraatseks riigiks. 1921 Riia rahu - Nõukogude Venemaa ja Poola vahel. (Võrreldav Tartu rahuga.) Poola sai endale nn Curzoni joonest ida poole jäävad alad (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene). 1930ndad - Poola pidi välispoliitikas laveerima Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. 1934 - Poola-Saksamaa mittekallaletungi leping, kümneks aastaks.
annaabi.ee 
