organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas. 8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses? seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöö...
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöö...
Hooke'i seadus kehtib tihti ka surveolukorras: Tõmme Surve = E Surve Algmõõtmete printsiip: Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 1.4.3. Materjali piirseisund Materjali piirseisund = materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) Piirpinge = materjali piirseisundile vastav taandatud koormus (pinge) lim, [Pa] Materjalide piirseisunditele vastavate piirpingete väärtused määratakse (katseliselt)
Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimine). Enim tuntud on nn klassikalised tugevusteooriad: 1) suurimate normaalpingete ehk esimene tugevusteooria; 2) suurimate joonmuudete ehk teine tugevusteooria; 3) suurimate nihkepingete ehk kolmas tugevusteooria; 4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria. Varutegur S liitpinguse puhul on arv, mis näitab, kui mitu korda tuleb suurendada samaaeglselt kõiki peapingeid, et saabuks piirseisund. Juhul kui sidemete arv ületab sõltumatute tasakaaluvõrrandite arvu on tegemist staatikaga määramatu konstruktsiooniga. Telgi, mille suhtes tsentrifugaalmoment võrdub nulliga nimetatakse kujundi peatelgedeks, (inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge ...
Piirpingeks hapra materjali puhul (malm, betoon) on tugevuspiir: tõmbetugevus või survetugevus: (Laialdasemalt kasutust leidnud meetod. Piirpinge meetodi kohaselt on konstruktsioonil ohtlik koormus, mis kasvõi ühesainsas punktis põhjustab materjali ohtliku seisundi. Konstruktsioon on töökindel ainult juhul, kui ta jääb terves ulatuses elastsesse seisundisse. Üleminekule ohutust elastsest seisundist ohtlikku vastab materjali piirseisund. Masinate ja transpordivahendite puhul domineerivad muutuvad koormused; nende projekteerimisel kasutatakse piirpingemeetodit. Piirpinge meetod peab ohtlikuks koormust, mis tekitab mõnes konstruktsiooni punktis piirpinge. Selleks võib olla olenevalt materjali tüübist, koormuse iseloomust ja kasutamistingimustest kas tugevuspiir, voolepiir, väsimuspiir või ka kestustugevuse piir, roomepiir. Tugevustingimuse rakendamiseks tuleb leida
Selgitage materjali elastsusmooduli olemus! Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui = 1 (sellist pinget tavaliselt olla ei saa, kuna materjal puruneb enne) 19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? Algmõõtmete printsiip - Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 20. Mis on materjali piirseisund? Materjali piirseisund - materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) 21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Edasisel suurenemisel detaili töövõime kaob (läheb katki) 22. Mis on materjali tõmbediagramm? Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik. 23
Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui = 1 (sellist pinget tavaliselt olla ei saa, kuna materjal puruneb enne) 1.13. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? Algmõõtmete printsiip: Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 1.14. Mis on materjali piirseisund? Materjali piirseisund = materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) 1.15. Mis on materjali tõmbediagramm? Tõmbediagramm (= pinge deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik 1.16. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi?
ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. tolerance) koos järgneva numbriga Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus tulemused habraste materjalide tõmbe korral) ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt. Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes I = max = 1 .või. ekv
väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment. W0 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Väänatud varras T Td 4 = v ;Ip = 6I p 32 Väände deformatsiooni isel. iga ristlõike väändenurk I ja varda suhteline väändumine Vardaristlõigetes mõjuvad ainult tangensiaalpinged 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head tulemused habraste materjalide tõmbe korral) I = max = 1 .või. ekv I 1 [ = + 2 + 4 2 [ ] 2 ] Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim
matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi tekkemehanismi (Mohr'i tugevusteooria jt.). Priit Põdra, 2004 133 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.3.2.1. Suurima normaalpinge ehk esimene tugevusteooria (G. Galilei 1564-1642) HÜPOTEES: Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui 1 > 3 kui moodulilt suurim normaalpinge antud Ekv I = 1 punktis saavutab teatud piirväärtuse: 3 kui 1 < 3
on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse 2.20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga konstantne joonkoormus? Iga need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed üksikjõu mõju avaldub jõuepüüril astmena asendatakse algmõõtmetega 2.21. Kuidas on seotud joonkoormuse ja sellele vastava sisejõu funktsioonid? 1.20. Mis on materjali piirseisund? materjali seisund koormuse mõjudes, mil Joonkoormusest tekkinud piki-sisejõu avaldis on selle joonkoormuse avaldise koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja integraal konstruktsiooni avarii). 2.22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? sisejõu epüüri 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Detail- põhjal
esineda võiv sisejõud; Rd - vaadeldava lõike arvutuslik kandevõime Arvutuslik kandevõime on sisejõud, mida lõige suudab vastu võtta, arvesse võttes materjali tugevuse ja muude kandevõimet mõjutavate asjaolude ebasoodsat muutlikkust. 2) Kasutuspiirseisundid Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni, sealhulgas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius w k ei ületaks lubatud suurust w adm. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korrosioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust uadm : u kuadm.
tugevusest fc,d ja fs,d ning lõike kuju ja mõõteid arvestavaist suurustest S. Arvutuslik kandevõime on sisejöud, mida lõige suudab vastu võtta, arvesse võttes materjali tugevuse ja muude kandevõimet mõjutavate asjaolude ebasoodsat muutlikkust. Kasutuspiirseisundid Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni, sealhul- gas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius wk ei ületaks lubatud suurust wmax : wk ≤ wmax. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korro- sioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Mitteagressiivses keskkonnas (keskkonnaklassid X0 ja X1) on wmax raudbetoonkonstruktsiooni- dele ja nakketa pingearmatuuriga konstruktsioonidele 0,4 mm, nakkega pingearmatuuriga konst- ruktsioonidele 0,2 mm
kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus,
Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16. Mis on sisejõu epüür? 1.19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? 2.17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! 1.20. Mis on materjali piirseisund? 2.18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali erinevus tugevusanalüüsis? piirseisundi saabudes? 2.19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? üksikkoormus? 1.23. Milleks vajatakse materjali 2.20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga
Siit määratakse lihtsa teimi põhjal; Aõ h + Wõ . fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile:
tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.
Sügaval deformatsioonide summana tõusmise kontrollimisel Arvutusjuhtu B asuvate pinnasekihtide deformatsioonimooduli 7. Kuidas arvutatakse, millest sõltub kasutatakse ehitise või selle osa tugevuse määramiseks on kasutusel ka pressiomeeter. pinnasekihi deformatsioon? kontrollimisel. so piirseisund, mis tekib materjali Enim tunnustatum on menard tüüpi pressiomeeter Deformatsioonimooduli määramisel purunemise tõttu Arvutusjuhtu C kasutakse See koosneb vee rõhu all laienevast silindrist, mis kompressiooniteimiga tuleb arvestada mooduli kandepiirseisundi kontrollimiseks juhul kui lastakse puurauku. Suurendades järk-järgult vee sõltuvust pingetest
teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kritee- riumidele, - koormusjuhtum (ingl k load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja vaadeldaval juhul arvutustes arvesse võetavad ebatäpsused, - koormuskombinatsioon (ingl k combination of actions): - vt koormustega seotud terminid - p.(4), - koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funkt- sioone, - projekteeritud kasutusiga: ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma olulise vältimatu remondita; - tugevus: materjali mehhaaniline omadus mida mõõdetakse tavaliselt pingeühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukor-
deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering; Projekteerimise alused 10 · piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone; · projekteeritud kasutusiga: oletatav ajavahemik, mille kestel konst- ruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta; · tugevus: materjali mehaaniline omadus,mida mõõdetakse tavaliselt pinge ühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: · alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
tugevusest fc,d ja fs,d ning lõike kuju ja mõõteid arvestavaist suurustest S. Arvutuslik kandevõime on sisejöud, mida lõige suudab vastu võtta, arvesse võttes materjali tugevuse ja muude kandevõimet mõjutavate asjaolude ebasoodsat muutlikkust. Kasutuspiirseisundid Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni, sealhul- gas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius wk ei ületaks lubatud suurust wadm : wk wadm. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korro- sioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Mitteagressiivses keskkonnas võib wadm võtta eelpingestamata konstruktsioonidele 0,3 mm, pingbetoonkonstruktsioonidele 0 ÷ 0,2 mm (olenevalt keskkonnaklassist ja pingestamise viisist). Läbipainde piirseisund
betoonil alla õõnsustesse olla nii monoliitne, kui ( ka EUROCODE- de) variseda või kasutatakse monteeritav. Viimasel juhul terminoloogia. 3. 19 Projekteerimisel kasutatavad ole konstruktsiooni töö enam materjali voolamisega tähtsamad terminid. 4. võimalik. Arvutuslikult võib ristlõikes. Koormustega seotud piirseisund olla määratud Vastandsituatsioonina terminoloogia. 5. Materjali ükskõik millise plastsele purunemisele omadustega seotud arvutusolukorraga. vaadeldakse nn habrast terminoloogia. Kandepiirseisundi purunemist, mis esineb 6.Geomeetriliste määravad konstruktsiooni habraste materjalide (betoon, mõõtmetega seotud terminid. purunemise või kandevõime müüritis jt) puhul
• Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366) • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 81, 487) Arvestada tuleb muude kättesaadavaks muutuvate asjakohaste normdoku- mentidega. • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 3 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja-
suur vajum, mille vältimine peab olema tagatud piisava varuga. Nihkealade võimalikud arengud: Väljasurumisprismade areng: Vene normide soovitus on see, et plastsuspiir ei asuks sügavamal, kui 0,25 vundamendi talla laiust ehk nihkealade suurus ei oleks suurem antud väärtusest. 28. Piirkoormuse hinnang. Ringsilinder. Terzaghi. Vundamendi aluse pinnase piirseisund: Piirseisundi tekkimine, see tähendab vundamendi aluse purunemine võib olenevalt pinnase omadustest toimuda erineval viisil. Eristatakse üldist lihet, kohalikku lihet ja stantsimisnähet. Esimesel juhul on purunemisega haaratud suhteliselt ulatuslik tsoon ja toimub pinnase lükkamine vundamendi alt kõrvale ning ülespoole. Selline purunemine on iseloomulik suhteliselt väikese süvisega vundamendi ja tiheda pinnase puhul. Teisel juhul on purunemistsoon väiksem, piirdudes mõnikord
Sageli on pingete kontsentreerumine koormuse keskosas. 2- juhul, kui ja sin=cos. teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille enamkokkusurutav on alumine kiht, pinged koormatud ala keskkoha all 4.3 Vundamendi aluse pinnase piirseisund Piirseisundi tekkimine, pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on vähenevad ja väljapool koormatud ala suurenevad. Ülemine jäigem kiht see tähendab vundamendi aluse purunemine võib olenevalt pinnase väga suur. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide nagu plaat kannab jõu koormusest kaugemale. Pinge leidmiseks omadustest toimuda erineval viisil
2.2.1 Kandepiirseisundid Näiteks: - materjali purunemine kandevõime seisukohalt otsustavas kohas; - konstruktsiooni või selle osa üldstabiilsuse kaotus (nõtke, kiive); - liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30); - staatilise tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus; - vahelduva märgiga plasteks muutumine ("kirjaklambri efekt"); - väsimus - (eraldi piirseisund ?) Kandepiirseisundi osavarutegurid: - G = 1,20; - alaliskoormused - Q = 1,50; - muutuvkoormused - M0 = M1 = 1,0; - plastne kandevõime; stabiilsus; (lähtudes fy -st) NB! Uus! - M2 = 1,25; - purunemiskandevõime (lähtudes fu -st); - Mb = Mw = 1,25 jne. - liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid Näiteks: - liialt suured paigutused või siirded (vt
20 0,57 3,28 6,25 44 4,11 17,70 17,04 22 0,68 3,71 6,71 45 4,49 18,96 17,96 Ruumiülesande puhul on tegurid mõnevõrra suuremad, kuid erinevus on suhteliselt väike. 8.3 Vundamendialuse pinnase piirseisund Piirseisundi tekkimine, see tähendab vundamendi aluse purunemine võib olenevalt pinnase omadustest toimuda erineval viisil. Eristatakse üldist lihet, kohalikku lihet ja kohalikku muljumist ehk stantsimisnähet (joonis 8.5) . a) P s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
