· Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna. Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav Slotsgade Taani on konstitutsiooniline monarhia, seegariigipeaks kuningas või kuninganna KUNNINGANNA MARGRETHE II lk 33 Inimene ennekõike lk 38 KOHVIPAUSID JA SÕÕGIPAUSID:
Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud uuring näitab ilmekalt ühiskonna hinnangut alkoholimüügi kohta. Suurem osa elanikest ei poolda alkoholi müüki spordivõistlustel, elumajades asuvates kauplustes, bensiinijaamades ja kultuuriüritustel. Samuti pooldatakse öiseid müügipiiranguid. Alkoholile ja alkoholifirmadele pööratakse väga suurt tähelepanu neid silmatorkavalt reklaamides. Ja miks on Ikla piiripunktis Eestisse sõites tee ääres suur õllekork kirjaga:" Welcome to A le coq country" sama kork on ka Tallinna sadamas D-terminali saabudes. Seega reklaamime end turistidele kui nö joodikute riigina?! Praeguse seisuga saime teada, et alkoholi liigtarvitamine ning selle mõju inimeste tervisele on Eestis väga suur probleem, mida tuleks inimestele rohkem teadustada ning alkoholimüüki mingil määral ka rohkem piirata.
ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine – näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms. (Baltimaades tegutsevad Põhjamaade börsiettevõtete tütarettevõtted, samuti nende filiaalid.) 11) Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Toll - lõiv, mida makstakse üle riigipiiri veetava kauba eest. Tollimäärad kehtestab riik, nende alusel maksustab tolliasutus piiripunktis, sadamas või lennuväljal piiri ületava veose ning nõuab tollieeskirjade rikkumise puhul trahvi. Riigi tulu suurendamiseks ja välismaa kauba sisseveo kitsendamiseks võetakse sisseveotolli. Selle eriliiki keelutolli rakendavad kapitalistlikud riigid, et tõkestada välismaa kauba pääsu oma turule, s. t. et vältida konkurentsi. Kvoot – kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang
Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla- Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23.augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Mitmeid probleeme Ettevalmistuste käigus tuli korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt - juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut. Nimelt teatasid lätlased, et neile ei sobi esialgselt kokkulepitud
· 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev 5 · 20. august taasiseseisvumispäev · september teadmistepäev · novembrikuu teine pühapäev isadepäev Lipu heiskamine Alaliselt heisatakse Eesti lipp Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse hoonele ning piiripunktis. Eesti lipu heiskavad alaliselt ka Eesti välisesindused, arvestades asukohamaa seaduseid ja tavasid. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Vastavalt seadusele põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Koolihoonel on võimalik hoida Eesti lipp heisatuna alaliselt. Alaliselt heisatud Eesti lipp peab olema pimedal ajal
00. Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00. Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase. Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Alaliselt heisatud Eesti lippu tuleb valgustada pimedal ajal. Eesti lipu heiskamiseks tuleb valida koht, kust lipp kõige paremini välja paistab. Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50
Öövel. Just tema õlgadele langeski suure osa järgnevate korraldustööde koordineerimine. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23. augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Rahvavolikogu lõpul võeti vastu üleskutse ERR tugirühmadele ja piirkondlikele keskustele, konsultatiivnõukogusse ühinenud seltsidele, liikumistele ja organisatsioonidele, kõikidele edumeelsetele inimestele. Selles dokumendis seati 23.
lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine; 9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel; 10) riigipiiri ületamise kontrollimine; 11) piirireziimi tagamine; 12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll; 13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine; 21) jälitustoimingute tegemine;
Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust. Järgneb teose kolmas osa, mis kannab nime ,,Seitse tunnistajat" See osa erineb teose eelmisest kahest osast. Kui esimene osa koosnes küll peatükkidest, mis olid eraldi pealkirjastamata, siis kolmanda osa iga peatükk kannab eraldi nime. Kolmanda osa esimene peatükk kannab nime ,,Piiripunktis". Jutustaja on sisenenud uksest, milleni ta jõudis esimese osa lõpus ja ta leiab end piiripunktist, kust tagasi ta enam minna ei saa. Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi. Ühe leti tagant pöördub Jutustaja poole mustas vormiriietuses mees. Ta küsib dokumente, kuid Jutustajal ei ole neid. Selgub, et ilma dokumentideta ei saa ta kuhugi edasi minna, ka ei saa ta tagasi minna. Nii leiabki ta end lootusetus olukorras
Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust. Järgneb teose kolmas osa, mis kannab nime ,,Seitse tunnistajat" See osa erineb teose eelmisest kahest osast. Kui esimene osa koosnes küll peatükkidest, mis olid eraldi pealkirjastamata, siis kolmanda osa iga peatükk kannab eraldi nime. Kolmanda osa esimene peatükk kannab nime ,,Piiripunktis". Jutustaja on sisenenud uksest, milleni ta jõudis esimese osa lõpus ja ta leiab end piiripunktist, kust tagasi ta enam minna ei saa. Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi. Ühe leti tagant pöördub Jutustaja poole mustas vormiriietuses mees. Ta küsib dokumente, kuid Jutustajal ei ole neid. Selgub, et ilma dokumentideta ei saa ta kuhugi edasi minna, ka ei saa ta tagasi minna. Nii leiabki ta end lootusetus olukorras
Milliste vahenditega nad saavad sekkuda või antud rikkumistele tähelepanu tõmmata? PAGULASTED JA VARJUPAIGATAOTLEJAD Rahvusvahelised varjupaiga menetluse põhimõtted Teema 10 Riiklikud menetlused varjupaiga taotlejatele Teema 11 Varjupaigamenetlus Varjupaigataotluse esitamine (1) Varjupaigataotlus tuleb esitada Kodakondsus ja Migratsiooniametile viivitamatult pärast Eestisse saabumist. (2) Kui piiripunktis viibival välismaalasel puudub välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab välismaalane piirivalveasutusele viivitamatult varjupaigataotluse. (3) Piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab piirivalveasutusele varjupaigataotluse. Toimingud pärast varjupaigataotluse esitamist
..). Varasemalt nimetatud lisagarantii saab vormistada piiril teiste dokumentide alusel: CMR, kaubaarve, sõiduki ja juhi dokumendid ning venekeelne volitus juhi nimele, mis vastavaid protseduure teha lubab. Pärast laadimist käru plommitakse ning kaup läheb teele. Kuna teatud päevadel võivad piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril venida väga pikaks, loodi augustis 2011 elektrooniline süsteem eestipiir.ee, mis lubab sõidukil broneerida endale järjekorra vastavas piiripunktis. See säästab autojuhte mitmetunnistest või päevastest seismistest piiripunktides. Vastavalt broneeringu ajale kutsutakse auto piirile, kus kontrollitakse dokumendid ning vajadusel ka röntgeni abil kaubaruumi sisu. Mitmed protseduurid korduvad nii Eesti kui Vene poolel. Pärast piiri ületust on võimalik sõita lahtitollimisele, mis on üldjuhul üsna lähedal mahalaadimise kohale või ületuseks kasutatud piiripunktile. Sõites Peterburgi, toimub lahtitollimine üldjuhul sealsamas kuid
Sellest võttis osa umbes 1,2 miljonit inimest. Mälestati 28.02.1947 sündmusi ja protesteeriti Hiina tegevuse vastu. 2008. aasta septembris protesteeriti Gruusias Venemaa tegevuse vastu. Seal osales umbes miljon inimest. Indias toimus 2010. aaasta veebruaris inimkett, millest võttis osa umbes 5 miljonit inimest. Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist. 12 7. Mälestised 7.1. Mälestusmärgid Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs. Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: Mulgi kultuur
2004 moodustati Taiwanis 500 km pikkune inimkettkett. Sellest võttis osa umbes 1,2 miljonit inimest. Mälestati 28.02.1947 sündmusi ja protesteeriti Hiina tegevuse vastu. [8] 2008. aasta septembris protesteeriti Gruusias Venemaa tegevuse vastu. Seal osales umbes miljon inimest. [9] Indias toimus 2010. aaasta veebruaris inimkett, millest võttis osa umbes 5 miljonit inimest. Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist. [10] 7. Mälestised 7.1. Mälestusmärgid Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: metallikunstnik Andris Dunkurs. [11] Mulgi kultuur
signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis (3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. (5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. §6 Lipupäevi on 14. § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl. § 9. Nõuded heisatavale lipule
riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine; 9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel; 10) riigipiiri ületamise kontrollimine; 11) piirireziimi tagamine; 12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll; 13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine; 21) jälitustoimingute tegemine;
· Iseseisvuspäeval (24.02), võidupühal (23.06) ja taasiseseisvumispäeval (20.08) heisatakse Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel. Eesti lipu heiskamine alaliselt · Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. · Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid. · Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. · Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. · Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. Lipupäevad · 3
ajavahemikel kell 7-9, 13-15 ja 19-21.44 Üldiselt oli Eesti-Läti piiri ületamiseks kaks võimalust. Kas üldiste piiripunktide kaudu, kus toimus passikontroll, või lihtülekäigukohti kasutades, mis olid mõeldud lihtsustatud piiriületuseks loa saanud piiriäärsetele elanikele legitimatsioonikaardi alusel.45 Kuni ühekuulise kehtivusega legitimatsioonikaardi omanikud pidid oma piiriületuse registreerima piiripunktis. Pikemaks ajaks väljastatud kaartide omanikel oli õigus ületada piiri ka neile kindlaks määratud kohast igal ajal. Piiril teostati lisaks piiriületusdokumentide kontrollile ja piiriületuse registreerimisele veel ka hobuste ja muude liikumisvahendite tunnuste ülesmärkimist. Piiriületaja kohustus allkirjaga tõendades kõik oma liiklusvahendid tulles tagasi tooma. Tavapäraselt teostas sellist tunnuste ülesmärkimist piirivalve, kuid Valgas jäi see tolli kohuseks
dokumendi väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud laboratoorium, mis on akrediteeritud väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt. (6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise päevast arvates. (7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või selle tõendatud koopia koos tollideklaratsiooniga piiripunktis. (8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja Tolliametile tootepartii identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus tootes, tootepartii kogus ja tootmise kuupäev ning muud asjakohased andmed tootepartii tuvastamiseks. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.10.2009] § 12. [Kehtetu - RT I 2010, 43, 254 - jõust. 17.07.2010] § 13. [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
dokumendi väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud laboratoorium, mis on akrediteeritud väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt. (6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise päevast arvates. (7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või selle tõendatud koopia koos tollideklaratsiooniga piiripunktis. (8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja Tolliametile tootepartii identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus tootes, tootepartii kogus ja tootmise kuupäev ning muud asjakohased andmed tootepartii tuvastamiseks. [RT I 2009, 12, 74 jõust. 1.10.2009] § 12. Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides
akrediteeritud väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt. (6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise päevast arvates. (7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või selle tõendatud koopia koos tollideklaratsiooniga piiripunktis. (8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja Tolliametile tootepartii identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus tootes, tootepartii kogus ja tootmise kuupäev ning muud asjakohased andmed tootepartii tuvastamiseks. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.10.2009] § 12. [Kehtetu - RT I 2010, 43, 254 - jõust. 17.07.2010] § 13. [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 131
dokumendi väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud laboratoorium, mis on akrediteeritud väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt. (6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise päevast arvates. (7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või selle tõendatud koopia koos tollideklaratsiooniga piiripunktis. (8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja Tolliametile tootepartii identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus tootes, tootepartii kogus ja tootmise kuupäev ning muud asjakohased andmed tootepartii tuvastamiseks. [RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.10.2009] § 12. Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides
Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest kirdes kulgeb ka umbes 2 km pikkune järvepiir ümber Kulje lahe ja Dubki lahe vahelise poolsaare) ja kulgeb sealt läbi Kulkna kurgu, mis põhjasuus on alla 0,7 km lai. Suhteliselt
annaabi.ee 
