1 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi
LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030 Kuna ava piirhälbed on kolmekohalised peale koma, siis tuleb ka võlli piirhälve -0,03 kirjutada kolmekohalisena, so +0,030. Võllide piirhälbed: TABEL 3 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 78 d 78 2. Ülemine piirhälve ES 0 es 0 3
5 13.5 11.5 9.5 U1, V kahanedes Voltmeetri näit (V) 7.5 U2, V kasvades 5.5 3.5 1.5 -0.50 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Galvanomeetri jaotised Piirhälve ep(U) Etalonvoltmeetri lubatud piirhälve 0,5%*15V=0,075V ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U) 0,15V - pool jaotise väärtusest epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve, mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9
1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D=60mm Ist: H9/d9 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H9): ES = 74µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(d9): es = -100µm es ülemine piirhälve ei = - 174µm is alumine piirhälve ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm Minimaalne: Nmin = 67 µm TS,N= Nmax- Nmin = 83 µm T= 0,5 TS,N = 42 µm Tõenäosusteooria alusel T = 0,7TS,N= 59 µm Valin ava tolerantsiks H8, mille piirhälveteks on: ES = 54 µm ; Ei = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=54+67 = 121 µm Rummu ülemine piirhälve: es= ei +Td = 121+ 54 = 175 µm Lähim standardist on u7, mille piirhälveteks on: es= 179 µm ; ei= 144 µm Lähim standardist on Kus: EI=0 µm; ES=54 µm; es=179 µm ; ei= 144 µm Nmax= es EI = 179- 0 = 179 µm Nmin= ei- ES = 144- 54 = 90 µm Maksimaalne ping on liiga suur, vähendan ava tolerantsijärku ja ava põhihälvet: H7 ES = 35 µm ; EI = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=35+67 = 102 µm Rummu ülemine piirhälve:
kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi
õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D= 50mm Ist: H7/u6 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H7): ES = 25µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(u6): es = 86µm es ülemine piirhälve ei = 70µm ei alumine piirhälve ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
(2) tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Traadi raadius ja selle määramatus: d r 2 (3) r f d 2 r UC r UC d d 2 1 UC r UC d 2 (4) Traadi pikkuse määramatus: ep
Mõõtme Ø40m6 (võll) tolerants on : T =16 μm=0,016 mm (tolerantsijärk IT6). Mõõtme Ø40H7 piirhälbed on: • alumine piirhälve (= põhihälve(vähim kaugus nulljoonest)): EI = 0 µm • ülemine piirhälve: ES = EI + T = 0 + 25 = +25 µm = +0,025 mm Seega ava mõõde peab olema vahemikus : D(40,000…40,025)mm Mõõtme Ø40m6 piirhälbed on: • alumine piirhälve (= põhihälve): ei = +9 µm = +0,009 mm • ülemine piirhälve: es = T + ei = 16 + 9 = = +25 µm = +0,025 mm
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin
hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. Jah, ist H7/m6 on soovitatud eelisistude hulgas. Kuigi „m“ tähis ei ole just majanduslikult kõige otstarbekam valik. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 3.1 Ava Tabel 1 Mõõtme ∅120𝐻7 tolerants on: T=35𝜇𝑚 = 0,035𝑚𝑚 Mõõtme ∅120𝐻7 piirhälbed on: Alumine piirhälve(=põhihälve): EI=0 Ülemine piirhälve: ES=0+T=0+35 𝜇𝑚 =+0,035mm Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 3.2. Võll
Antud: Võlli läbimõõt: d=42 mm Rummu läbimõõt: d 2=85 mm Varutegur: [ s ] =1,7 Rummu laius: L=60 mm Pingistu tüüp: H7/r6 Võlli ja rummu materjal: C60E 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. Ava 42 H 7 tolerantsi saan tabelist: T D =25 m=0,025mm . Alumine piirhälve: EI =0 Ülemine piirhälve: ES=EI +T D =0+025=0,025 mm Võlli 42 r 6 tolerantsi saan samuti tabelist: T D =16 m=0,025 mm Alumine piirhäve tabelist: ei=0,034 mm Ülemine piirhälve: es=ei+T D =0,034 +0,016=0,05 mm Ist 42 H 7 /r 6 Piirväärtused: Suurim ping: max ¿ 42,050-42,000
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin
49m 0.00949mm 1) Istu täielik arvutus Ava JS6 Võll h7 Nimimõõde N 122.62mm Suurim võll GuS 122.62mm Suurim ava GuH 122.6325mm Väikseim ava GlH 122.6075mm Väikseim võll GlS 122.58mm Ava ülemine piirhälve ES 0.0125mm Võlli ülemine piirhälve es 0 ei 0.04mm Ava alumine piirhälve EI 0.0125mm Võlli aumine piirhälve Ava tolerants TH 0.025mm Võlli tolerants TS 0.04mm Tolerantsi järk IT6 IT7
+ 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 55 d 55 2. Ülemine ES +0,030 es +0,039 piirhälve EI 0 ei +0,020 3. Alumine Dmax 55,030 dmax 55,039 piirhälve Dmin 55 dmin 55,020 4. Suurim TD 0,030 Td 0,019 piirmõõde 55 ... 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010
Materjaliks parendatud teras C60E 1.1 Rummu piirväärtused Ava Ø50H7 tolerants on: TD = 25 µm = 0,025 mm. Ava põhihälve on H: alumine piirhälve EI = 0, ülemine piirhälve ES = EI + TD = 0 + 0,025 = +0,025 mm. Seega ava mõõde peab olema vahemikus : D(50,000…50,025)mm 1.2 Võlli piirväärtused Võlli Ø50r6 tolerants on: Td = 16 µm = 0,016 mm
1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 95 d 95 2. Ülemine piirhälve ES +0,027 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,027 ei -0,035 4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6. Tolerants TD 0,054 Td 0,035 7. Kõlblikud detailid 94,973 ..
Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6. Tolerants TD 0,0190 Td 0,0190 7. Kõlblikud detailid 75,9905....76,0095 75,9810...
...................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS =249,986 mm Vähim piirmõõde Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm T H =0,02 mm T S=0,014 mm Tolerantsid Fcmax =GuH -G lS =250,020-249,986=0,034 mm Suurim lõtk Fcmin =GlH-G uS=250,000-250,00=0 mm Väikseim lõtk 0,034+0 =0,017 mm Keskmine lõtk 2
Ava ∅ 90 H 7 tolerants on: TD=35 μm=0,035 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Ava põhihälve on H: alumine piirhälve EI=0 Ülemine piirhälve ES=EI+TD=0+0,035=+0,035mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041
3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Liitmääramatuste leidmine (kui kordusmõõtmised puuduvad A-tüüpi mõõtemääramatust ei hinnata): U C x U B x m 2 U B x l 2 ep U B x m t 3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. U B x l l , kus β on usaldatavus ja l on pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida mõõtmisel hinnati. Seega, 2 ep U C x t l 2
Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks on f7 ja nimimõõde on d = 20, siis tolerantsi järk on tabelist: IT7 →T D=21 μm=0,021 mm Põhihäbeks on ülemine piirhälve: EI =−20 μm=−0,020 mm ES=EI −T D = −0,020−0,021=−0,041 mm Võlli 20f7 piirmõõtmed on: d=(19,959...19,980) mm 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5
= 2,3 √ 0,116 10(10−1) = 0,0826 mm i =1 ¿ √¿ Arvutan süstemaatilise ehk B-tüüpi mõõtemääramatuse. Selleks on vaja teada Studenti tegurit, mille leian juhendaja antud tabelist. Kuna β (usaldusnivoo - tõenäosus, et tulemus on õige) on 95% ehk 0,95 ja vabadusastmete arv on ∞, siis saan Studenti teguriks 2,0. Lubatud piirhälve lph ehk ep on antud mõõteriista täpsus, mis on 0,05 mm. Ümardan vastuse kolme kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. lph 2 2 UB(đ) = t∞,β 3 = 3 ep = 3 0,05 = 0,0333 mm Viimaks arvutan koguvea ehk liitmääramatuse järgmiselt. Ümardan vastuse kahe kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. Uc(đ) = √U 2
Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8
-0,020 -0,025 Dmin=119,975 dmin=119,978 - 2. TD=0,035 Td=0,022 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. 3. Smax = Dmax dmin = 120,010 119,978 = 0,032 Nmax = dmax Dmin = 120 119,975 = 0,025 TS,N = Smax + Nmax = 0,032 + 0,025 = 0,057 TS,N = TD + Td = 0,032 + 0,025 = 0,057 4. Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine - , ehk võlli tolerantsitsoon toetub nulljoonele altpoolt.
Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt.
21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1. Avasüsteem (AS) ütleb, et ava alumine piirhälve on 0 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülaltpoolt (H): Dmin = EI = 50,000 ehk D=d=50 Nmax = dmax - Dmin; ehk dmax = Dmin + Nmax =50,000+0,016= 50,016 Smax = Dmax - dmin ehk Dmax = Smax + dmin =0,009+50,009= 50,018 TD = Dmax- Dmin= 50,018-50,000= 0,018 3. Istu skemaatiline kujutis: 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: H. + 0,018 Ø50 m4 ++ 00,,016009
4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
U C m0 U B m0 m t 3 Anuma koos veega massi m0 m1 määramatus: ep U C m0 m1 U B m0 m1 m t 3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. Vee mass m1 ja tema liitmääramatus: m1 m0 m1 m0 m1 f m0 m1 ;m0 2 2 2
Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. 3. Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse? Nimimõõde projekteerimisel määratav esmasmõõde mis määrab komponendi esmasmõõde suuruse ja saadakse insenriarvutustest või muudest kaalutlustest lähtuvalt ning ümmardatakse eelisarvude rea lähima vastava (suurema või väiksema) väärtuseni. Nimimõõde (D). 4. Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega. Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. - Ülemine hälve suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu ülemine piirhälve ES = eU, hole = 1 mm - Alumine hälve vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu alumine piirhälve EI = eL, hole = 0 mm 5. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega.
3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C mi U B mi m t 3 (1) t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus: U C li U B l m 2 U B l l 2 ep U B li m t 3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. U B li l l ,
17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20? 19,8mm 20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2? Toru siseläbimõõdule 21)mis jahutusvedelikku kasutatakse malmi treimisel? Ei kasutata midagi 22)mis iseloomustab põhihälbeid a-st kuni i-ni? Alumine piirhälve on alati nulljoonest kõrgem. 23)missugune HSS spiraalpuuri tipunurk sobib terase puurimiseks? 118kraadi
T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülevalt poolt. Ava tolerants Dmin võimaldab arvutada ava alumise piirhälbe ja ava suurima piirmõõtme. a) Täidetud tabel VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04
ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguvad. Istud liigitatakse liigitatakse: · Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides
Istu tolerants ¿T F = F -FI Imax min (kontrollarvutus) T F =T +T 2.4 H S Kokkuvõte Sele 1.1 Istu läbimõõt 100 mm tolerantsitsoonide H7/n6 skeem Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on +0,035 ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 1.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. Siirdeistu korral on tegu istuga, kus tolerantsitsoonid on teine-teisega kattuvad ja ist võib meile anda teoreetiliselt nii pingu kui lõtku võlli ja ava istamisel. 2.5 Järeldus
0,0045 Maksimaalne lõtk CMax = DMax – dMin =32,025-31,992=0,033 Minimaalne lõtk C Min = D Min−d Max =32-31,992=0,008 Istu tolerants Tfit = TD + Td =0,025+0=0,025 2.4 Istu skemaatiline kujutamine Sele 2.1 Istu skemaatiline kujutamine 2.5 Kokkuvõte Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 2.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. 2.6 Järeldus Kui ava on piirides 32,025… 32,008 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 32 … 31,992, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli
antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke) 1 IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV = 2 + 3 2 2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve- alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?
Mis on ava ja võllisüsteem (skeemid)? sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete (pöörlemissagedus n2); muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); piirhälve on null. ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2; Võllisüsteemi puhul jäetakse võlli mõõtmed muutmata ning istud saadakse ava mõõtmete muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1. Mõnikord on otstarbekas ülekandesuhte piirhälve on null
Võllide tolerantsväljad Avade tolerantsväljad Nulljoon Põhiava tolerantsväli Nimimõõde Põhivõlli tolerantsväli muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine piirhälve on null. Võllisüsteemi puhul jäetakse võlli mõõtmed muutmata ning istud saadakse ava mõõtmete muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine piirhälve on null. 45. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili talitlusülesannete põhjal määratud põhimõõde. Tegelik mõõde on mõõtmise tulemus (s.h. viga). Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde
= =¿ ∂l A S(∆ l B−∆ l A )2 = 2,823 · 10−7 ·( 0,675· 10−3 )2 -3,1973·1014 0,675 · 10−3 ¿ ¿ ¿2 ¿ 2,823 ·10−7 · ¿ ∂E l( F B −F A ) 41,226665 = = ∂l B S( ∆ l B −∆ l A )2 ¿ ¿ Kruviku lubatud piirhälve ∆ p=¿ 0,004 mm= 0,004·10-3 2 π d´ 3,14 · 0,00061· 0,000004 Uc(S)= · ∆ p= =¿ 0,383·10-8 m2 4 2 Punkti A kõrvalekalded lähendusjoonest on: 0; -0,01; +0,01; 0; + 0,01; +0,015. √ n 2 lA ¿ ∑ (li−´l )
9.Ist ja selle põhitüübid(skeemid)? Ist on võlli ja ava omavaheline ühendus,mida iseloomustab vastastikuse liikuvuse. Lõtkuga ist tekib kui enne koostamist on ava mõõde võlli mõõtmest suurem. Pinguga ist tekib kui ava mõõde on enne koostamist võlli mõõtmest väiksem.Siirdeist tekib siis kui võlli ja ava tolerantsi asukohad kattuvad. 10.Kuidas tähistatakse tolerantse ja iste joonisel(näide)? Ava tolerantsivälja asukoha tähiseks on H,mille alumine piirhälve on 0. Ava Võlli Ist tolerantsiväli tolerantsiväli H a-h lõtk H js-n siirdeist H p-zc ping Võlli tolerantsivälja asukoha tähiseks on h,mille ülemine piirhälve on 0. 11.Mis on liide?Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud
kujutis Sele 6.1 Kaliibrite tähistus: Tulenevalt õppematerjalidest [6.2, lk. 76] on kaliibrite tähistus määratud standarditega EN ISO 14253. Selele kannan tähistuse vastavalt ülal toodud tabelile. 6.5 Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele: Kuna kaliibrid tuleb täpselt mõõtu lihvida, siis lihvimise seisukohalt on otstarbekas anda neile ühepoolne valmistamistolerants suunaga materjali sisse [6.1]. Harkkaliibri ülemine piirhälve on siis + märgiga selle kaliibri valmistamistolerants ja alumine hälve on 0. Korkkaliibril tuleb valmistamistolerants viia alumiseks hälbeks ja miinusega (ülemine hälve on siin 0). Nimimõõtmeks harkkaliibril tuleb selle vähim piirmõõde (D vähim) ja korkkaliibril suurim piirmõõde (Dsuurim). Istule Ø42P7/h6 kaliibrite
astmed on samuti eelisarvud. Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40. 7.Tegelik mõõde. Tegelik mõõde (actual size) toote valmistamisel ja mõõtmisel saadud mõõde. ( Dteg ja dteg) 8.Piirmõõtmed. Piirmõõtmed (limits of size) suurim ja vähim lubatav mõõde. (Dmax,Dmin ja dmax, dmin) 9.Hälbed: piirhälve, alumine ja ülemine hälve, põhihälbed. Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei) · Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu.
tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et B-tüüpi mõõtemääramatuseks (süstemaatiliseks veaks) on põhiliselt mõõteriistaviga. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ep U B x t 3 (3) ep mõõtevahendi lubatud piirhälve Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis jääb lugemisviga juhusliku vea hulka ning seda ei ole tarvis eraldi arvestada. Liitmääramatuste leidmine: U C x U A x 2 U B x 2 (4) Kaudsel mõõtmisel liitmääramatuse leidmine: (Toru ristlõike pindala ja selle määramatus) S f ds , dv S 4
n n 1 (2) Elektrilise mõõtevahendiga tehtud mõõtmise B-tüüpi määramatuse leidmine: ep U B x m t 3 , (3) t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. Liitmääramatuse (C-tüüpi määramatuse) leidmine: U C x U A x 2 U B x 2 2 n x x
Milleks kasutatakse eelisarvude ridu? Tuua näiteid nende rakendusest. Palun lahenda oma ülesanded ise :) :) osa 2. Masinaelementide vahetatavus ja täpsus TOO EASY FOR ME!!! Miks tuleb konstrueerimisel, tootmisel, ekspluateerimisel ja remontimisel järgida vahetatavuse printsiipi? Mida nimetatakse mõõtmiseks ja tolereerimiseks? Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse? Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? Mida käsitleb ISO286 standard? Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi
TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE Vastavalt tabelitele sai leitud ava ja võlli tolerantsid , mille abil sai teha joonise ja määrata istu võllisüsteemi kuuluvust. 09. JÄRELDUS Antud meetodiga tulemuse leidmine on üpriski täpne ja effektiivne. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2567 [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Joonmõõtmete
Uues standardis ei ole enam antud arvutusvalemeid. Lubatud on kasutada ka ebatäpsemaid tolerantsi astmeid korrutades tabelis olevaid teatud faktoriga. Lihtne on seda teha rea R5 järgi, kus iga viies väärtus võrdub 10 kordse esimese rea liikme väärtusega. IT19=10×IT14; IT20=10×IT15 jne. 6.3 Põhihälbed Põhihälvete esitus Tolerantsivälja kaugus nulljoonest on määratud piirhälbega, mida nimetatakse põhihälbeks (fundamental deviation). Põhihälve on selline piirhälve, mis on lähim nimimõõtmele. Tolerantsivälja suurus sõltub valitud tolerantsijärgust. Sarnaselt tolerantsjärgule on põhihälbed määratletud nimimõõtmete suuruste järgi ning need suurused koos tolerantsijärkudega on põhialused tolereerimisele. Tabelid põhihälbe väärtustega on antud standardites ISO 286-1 ja ISO 286-2. + ES, es Ülemine hälve
M. Высшая школа, 1978 53 EESTI-VENE SÕNASTIK EESTIKEELNE VASTE VENEKEELNE VASTE LK. aksonomeetria аксонометрия 19 aksonomeetriline projektsioon аксонометрическая проекция 19, 20 altvaade вид снизу 28 alumine piirhälve нижнее предельное отклонение 46 alus основание astmeline lõige ступенчатый разрез 32 ava отверстие 31 bisektor биссектриса 16 (vt nurgapoolitaja) detaili kujutis изображение детали 50
annaabi.ee 
